dialoogid kogus ,,Usalduslikud kõnelused" Laia tähelepanu avalikkuses tekitas Erasmuse antiigi mõtteteradest inspireeritud moraalfilosoofiline essekogu "Kõnekäänud" Kõigis teisteski Erasmuse teostes kordub inimese kui vaba isksuse kaitse ning vaimse piiritatuse kriitika. Samas rõhutab Erasmus kõikjal eetilisi iseid: kristlut peab ta ülimaks filosoofiaks just seepärast, et see ühendab tarkuse ja headuse ideaali. Tähtsal kohal Erasmuse teostes on militaristliku fanatismi ja türannia kriitika. Ta näitab veenvalt, et ei sõjakas tapakirg ega jõhker isevalitsus ei ole kooskõlas kristuse ideaalidega. Vastukajana tõstab ta esile targa kristliku kuninga, kes toetab rahu ja tegutseb rahva nimel. ,
● 18.okt. lahkus 1. laev ümberasujatega, kokku 1939-1940.a. 12660 Punaarmee sissemarss ● 18.okt algas Punaarmee vägede sissemarss ● Püüti hoiduda NSVLiidu vastastest provokatsioonidest ● Oktoobris asendati Kaarel Eenpalu valitsus Jüri Uluotsa valitsusega II MAAILMASÕJA TAGAJÄRJED: ● ~60 miljonit hukkunut, suur osa tsiviilisikuid ● Materiaalsed kahjud - Euroopa sõjast laastatud, kodutud, kaardisüsteem ● Natsliku Saksamaa, fašistliku Itaalia ja militaristliku Jaapani kaotus – riigid, mis eirasid demokraatlikke vabadusi ● Tänu lääneriikide toetusele võitjariigiks totalitaarne NSVLiit, mis sõja lõpuks tugevnes ja haaras oma mõjusfääri Ida-Euroopa, Balti riikide okupeerimine ● Usaldus demokraatliku riigikorra vastu oli langenud, kommunistide mõju laienemine Tagajärjed: ● Algas Aasia ja Aafrika maade iseseisvumisvõitlus, mis lõppes koloniaalsüsteemi lagunemisega
Tihti jõutakse riigipöördeni kindlate uskumuste eest seistes ja oma eesmärgi saavutamiseks nähakse vajadust kukutada hetkel valitsev riigivõim, mis tihti oli sarnane oma kontsentreeritud võimu poolest. Selle ideaalseteks näideteks kõige kuulsamad kommunistlikud riigipöörded, mille käigus said võimule Vladimir Lenin ja Fidel Castro. Lenin kukutas selleks maailmasõjast nõrgestatud Venemaal monarhia ja Castro astus vastu ning kukutas Külma sõja ajal militaristliku diktaatori Fulgencio Batista. 19nda sajandi lõpu ja 20nda alguse Hispaanias olid väga segased ajad, kus toimusid pidevad muutused riigikorras ja võim vahetus tihti. Riigi üldine kehv olukord viis võimu ühelt monarhilt teisele, vabariigile, militaristis diktaatorile ja nii mitu korda, kuni Francisco Franco seda peale verist kodusõda suutis võimu säilitada. Neid näited võiks tuua veel ja veel ning neil oleks kõigil oma eesmärk, kohati sarnasem, kohati totaalselt erinev
08. alustas Punaarmee sõjategevust Jaapani vastu, vallutades Põhja-Korea, Lõuna- Sahhalini, Kuriili saared · 02.09. Jaapani ametlik kapituleerumine, vastu võttis liitlasjõudude ülemjuhataja MacArthur. · TEISE MAAILMASÕJA LÕPP 02.09.1945 II maailmasõja tagajärjed · U 60 miljonit hukkunut, suur osa tsiviilisikuid · Materiaalsed kahjud Euroopa sõjast laastatud, kodutud, kaardisüsteem · Natsliku Saksamaa, fasistliku Itaalia ja militaristliku Jaapani kaotus riigid, mis eirasid demokraatlikke vabadusi · Tänu lääneriikide toetusele võitjariigiks totalitaarne NSV Liit, mis sõja lõpuks tugevnes ja haaras oma mõjusfääri Ida-Euroopa, Balti riikide okupeerimine ÜRO LOOMINE · Jalta konverentsi otsus · Aprill 1945 San Fransiscos asutamiskonverents · Põhikiri jõustus 24.10.1945 · Tegevuse põhieesmärgid: 1) rahvusvahelise julgeoleku ja rahu säilitamine
rünnata. Salajas nõustus USA lammutama kõik Euroopasse ja Türki paigutatud raketid. Vaid kaks nädalat pärast kokkulepet oli NSV Liit eemaldanud Kuubalt raketisüsteemid ja nende tugivarustuse. Kuu hiljem transporditi kolme laevaga kodumaale ka Nõukogude pommilennukid. 11 kuu jooksul pärast kokkulepet, septembris 1963 lammutati ka kõik USA relvad.33 Külma sõja kõige ohtlikum konflikt leidis siiski rahumeelse lahenduse. On väidetud, et see oli poliitilise mõttelaadi võit militaristliku filosoofia üle. Pärast Kuuba kriisi hakkasid suurriigid mõtlema poliitiliste suhete arendamise üle, et teha kindlaks, mida tegelikult tähendab tuumatasakaal. Just selline mõttelaad viis 1970. aastate alguses pingelõdvenduse ehk détente’i tekkeni.nLaiemas tähenduses näitas aga Kuuba kriis, et tuumarelva kasutegur on väike – kui massihävitusrelva kasutuselevõtmiseks tekkis reaalne võimalus, siis ei söandanud ükski mõtlev poliitik otsustavat sammu astuda.34 vastasseis
Jalta ja Potsdami konverentsid. Pariisi rahukonverents. Nürnbergi kohtuprotsess. ÜRO teke. I ja II maailmasõja tagajärgede võrdlus: sarnasused ja erisused. *TAGAJÄRJED U 6mlj hukkunut - Materiaalsed kahjud (kodutud jne) - Lääneriikide toetus NSVL võit (Ida-Euroopa mõjusfäär & Baltiriigid) - USA vs NSVL külm sõda - Prmaa & SB mõjuvõimu vähenemine maailmas Natsistliku Smaa, Fasistliku It ja militaristliku Jaapani kaotus (demokraatia eiramine) + Aasia vs Aafrika iseseisvumisvõitlus koloniaalsüsteemi lagunemine + ÜRO väljakujunemine + *JALTA KONVERENTS 4-11 veebruar Otsused: o Lääneriigid tunnustasid NSVL hegemooniat Ida-Euroopa üle o Smaa jagatakse okupatsioonitsoonideks o Roosevelt & Stalin leppisid kokku et 3kuud peale sõjalõppu Euroopas alustab NSVL sõda Jaapaniga o Kutsuda kokku ÜRO asutamiskonverents
Nagu suurem osa humaniste, kirjutas peamiselt ladina keeles. Kristlik humanist. Suur vaimne autoriteet, Karl V nimetas ta oma nõuandjaks, oli kirjavahetuses paavstidega. „Narruse kiitus“ – sai tõukeid hiliskeskaja narrikirjandusest. Satiir. See, mida tavaliselt tarkuseks peetakse, võib sõltuvalt ajast ja olukorrast hoopis narruseks muutuda. Filosoofiline satiir, mis lähtub elu lõputust muutuvusest ja uuenemisest. Tähtsal kohal tema teostes on militaristliku fanatismi ja türannia kriitika. More: Erasmuse sõber, mõttekaaslane. „Utoopia“ – ladina keeles, sõna tuletas kreeka keelest. Utoopiate autorid ei arvanud, et kõik nende ideed võiksid kunagi tulevikus teostuda. Montaigne: uusaegse Prantsusmaa esimene silmapaistev filosoof. Termin essee võeti kasutusele alates tema „Esseedest“. Vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal, ilma rangete mahupiiranguteta. Võrreldes Erasmusega oli tema humanism märksa ilmalikum
edvistamine, dogmaatika, fanatismi, mungad, paavstid, piiskopid nende ahnuse pärast; pimeda ebausu ja poliitikute kisklemise). Üs see on filosoofiline satiir, mis lähtub elu lõputust muutuvusest. · "Usalduslikud kõnelused" vaimuteravad dialoogid, mis vaatlevad vastandlikke seisukohti ning arutlevad tõe olemuse üle. · Vaba isiksuse kaitse, eetiliste ideede rõhutamine, kristlus ühendab tema meelest tarkuse ja headuse ideaali. Militaristliku fanatismi ja türannia kriitika. Tark kristlik kuningas peaks toetama rahu ja tegutseb rahva hüvanguks. · Mõjutas kogu järgnevay Euroopa humanismi vaimukaaslasteks Rabelais, Montaigne, Shakespeare, Cervantes. Thomas More · Erasmuse sõber, sündis Londonis. Parlamendiliige, jurist, Henry VIII ajal lordkantsleriks sai lausa. Seotus poliitikaga sai talle aga saatuslikuks (ei kiitnud kuninga ideed Rooma paavstile mitte alluda heaks)
· Tulemus sama kui 17.saj abs. puhuhl: range isevalitsus! Friedrich II kui valgustatud absolutismi eeskuju · Reklaamis ennast kui eeskujulikku valgustatud monarhi · Prantsusmaal tema mainet propageeris sõber Voltaire · Nii Sai FII valgustatud isevalitsuse pioneer kohu Mandri-Euroopa jaoks · Eeskuju nt Austria (Maria Theresia) Joseph II jaoks Friedrich II Suure Välis-Ja Sõjapoliitika · Valgustusfilosoofia ei mõjuta tema välispoliitikat, milles jätkab oma isa militaristliku joont ja ületab oma eelkäijate saavutused · F välis- ja sõjapoliitikas väljenduvad vaid Preisi riigihuvid ... Suure armee ja aktiivse välispoliitikaga tõstab Preisimaa Euroopa suurriikide hulka · Tõusu võimaldab ülepaisutatud Suur Armee (200 000), mis on hästi varustatud ja treenitud · 2/3 Preisi riigieelarvest läheb sõjaväe ülalpidamiskulude katteks. Friedrich II Suured Sõjad ja vallutused
Aja jooksul kujunes kuninga ja Bismarcki vahel liit, kus oli vormiliselt esimene mees kuningas, kuid poliitikat teostas valitsusjuht. von Roon,- Von Roon oli sõjaväeminister ja figureeris ka koos Bismarckiga poliitikas. Ta juhatas efektiivselt armeesid tema sõdades. Wilhelm I- Preisimaa kuningas 1861. aastast kuni surmani (regent 18591861) ja Saksamaa Keisririigi keiser 1871. aastast kuni surmani. Wilhelm I oli konservatiivne, kindlate harjumuste ja militaristliku eluviisiga äärmiselt sihikindel mees, kes tõi Preisi poliitikasse Otto von Bismarcki. Ta tegi palju ära Saksamaa ühendamiseks ning saavutas ka enda Saksa keisriks kuulutamise (Versailles' peeglisaalis), Ta vend oli Preisi kuningas Friedrich Wilhelm IV . Adolphe Thiers- Enne Prantsusmaa Kolmandat Vabariiki oli valitsusjuht oli Adolphe Thiers, kes pidi vastu võtma mitmeid ebapopulaarseid otsuseid. Valitsus otsustas Pariisi rahvuskaardi laiali saata ning
annaabi.ee 
