Relvi hakati valmistama riiklikes relvatehastes. 17. sajandi lõpus võeti kasutusele tääk ja 18. sajandi alguses rauast laadimisvarras. 1677. aastal asutati eriline sõjaväeinseneride korpus. Varem olid inseneriasjandusega tegelenud jalaväe riviohvitserid. Prantsuse kõige silmapaistvamaks sõjaväeinseneriks oli marssal Sebastian Le Prestre de Vauban. Preisi kujunes suurriigiks eelkõige pidevate sõdade tagajärjel, mistõttu oli ka sealse ühiskonna militariseerituse aste teiste riikidega võrreldes tunduvalt kõrgem. 18. sajandil oli Preisi sõjaasjanduse edasiarendajaks kuningas Friedrich II, kelle valitsemisajal kasvas riigi territoorium 1,6 võrra. Friedrich II juurutas armees range distsipliini, mis tähendas ka ohvitseride piiramatut võimu sõdurite üle, peksukaristusi ning kohati mõttetut drilli. Samas 11
Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee teostas kontrolli Eestimaal moodustatud nõukogude tegevuse üle, korraldas tööliskontrolli tööstusettevõtete üle, konfiskeeris mõisnike vara see oli natsionaliseerimine, viis läbi võitlust kontrrevolutsiooniga ning organiseeris ka EN TK allunud sõjalise jõu Eesti Punkakaardisalkade moodustamist. Sõjasündmused: Riia langemine, operatsioon Albion, Saksa okupatsiooniohu suurenemine, militariseerituse kasv: Riia langemine- Esimene löök oli 1917. aastal Saksamaa väed marssisid Riia suunas. Venemaa osutus võitlusvõimetuks. Enamik väeosi ei üritanud vastupanu osutada ning taganesid. Põgenedes jäeti maha oma relvastus, kuid aega jäi rüüstamiseks ja põletamiseks. Lätlaste kütipolgud tegelesid sakslaste vastu sõdimisega, kuid nad ei suutnud kaitsta Riiat. Operatsioon Albion- Järgmiseks sõjaliseks operatsiooniks võeti sihikuks Eesti, Lääne Eesti saared, "Albion" nimeks
Sealt sai saata ka oma saadikud Maanõukokku Sõjasündmused: 1917 sagenes Eesti linnade ja sadamate pommitamine Sakslaste poolt. Riia langemine, Saksa väed pealetungile Väina jõel. 22.08 loovutas Venemaa Riia Saksale, kuna ei suutnud seda kaitsta. Eestlaste jaoks tähendas see suurt ohtu. Vene väejuhatus saatis Läti aladele reservväeosi. Oli selge, et Vene vägede vastupanuvõimele tulevikus ei või enam loota. operatsioon Albion, Saksa okupatsiooniohu suurenemine, militariseerituse kasv. Operatsiooni nimi oli Albion, mis pidi näitama Venelastele koha kätte ning tõestama et nad on nõrgad- selles vallutati Baltikum Saksamaa kavandasid pealetungi Lääne-Eesti saartele. Küsimus oli Peeter Suure merekindluses, mis pidi takistama ligipääsu Läänemerele ehk Peterburile. Selleks koondati Liepajasse väga suured sõjajõud, lahingulaevad, ristlejad, transpordilaevad jne. Saksa edasitung arenes kiiresti. Suuremad lahingud vallandusid ainult merel.