a) Euroopas: Soome. Poola, Bessaraabia, Kaukaasia b) Aasias: Kasahstan, Kaug-Ida c) XX sajandi algul: 16,8% maismaa territooriumist 10% maailma rahvastikust 3. Koloniaalpoliitika ja venestamine a) Impeeriumi kooshoidmise meetodid: karmist sõjaväelisest võimust ulatusliku autonoomiani b) Unifitseerimine ühetaolised seadused c) Bürokratiseerimine arvukas ametnikkond d) Venestamine eriti äärealadel Aleksander III ajal 4. Ühiskonna militariseeritus a) Armee ülesanded: viia ellu agressiivset välispoliitikat kaitsta riiklust mässude vastu b) Sõjaväeliste põhimõtete rakendamine tsiviilelus: araktsejevlus julma kindrali Araktsejevi poliitika Aleksander I ajal, kes käsitles riiki kui suurt kasarmut sõjaväeasundused c) Dekabristide vandenõu: võimukriis Aleksander I ootamatu surmKonstantinNikolai I dekabristid noored aadlikud-sõjaväelased, kes organiseerisid avaliku
juhtimine autonoomiani). Taheti olla Euroopa kesksus ja vallutada hõivamata maid kus elasid metsikud hordid. Koloniaalpoliitika kolm põhimõtet: unifitseerimine, bürokratiseerimine ja venestamine. Venestamine oli mitmepalgeline. Venelased asusid elama vallutatud kohtadesse ja keelati põlisrahvastel rääkida ja kirjutada enda keeles. See oli üks tähtsamaid doktriine impeeriumi olemasolu ajal. Seda kasutas kõige ulatuslikumalt Aleksander III äärealadel (Balti kubermang). Ühiskonna militariseeritus Vene impeerium sündis, sest Peeter I lõi lühikese ajaga regulaararmee. Sõjavägi oli impeeriumis üks tugitalasid. 1716. aastal vastu võetud sõjaväemäärustik oli ühiskonnaelu aluseks. Tänu sellele, et Peeter I arvas, et sõjavägi peab olema ühiskonna mudeliks ja sealseid põhimõtteid peaks kasutama ka teistes ühiskonna valdkondades. Sõjaväel oli mitu ülesannet. See aitas valitsusel vallutuspoliitikat ellu viia ja riiki kaitsta
valitsemine). 2 idee inimkond ongi loodud kui üks kogukond, ideaalis võiks olla ka tervikuna valitsetud. Kõik rahvad olematult võrdsed. Alistatud rahvastele Rooma kodakonduse andmine. 3s- keiser kui valitseja mitte ainult rahvaste üle, vaid kogu maailma valitseja ka oma riigist väljaspool elavatele rahvastele. Universaalne riik, mis ei tunnistanud partikularismi ehk seda, et kõrvuti eksisteerivad erinevad poliitilised suundumused. Veel Rooma ideoloogiaid: militariseeritus (kodanikud orienteeritud sõjale, kuid samas ei püsi vaid relvade jõul), seadus ehk õigus kui inimmõistuse kõrgem väljendus ,,Corpus Iuris Civilis", tsivilisatsioon ehs kord ja seaduslikkus ja luksus. Roomlaste idee isegi sõda on reguleeritud teatavate kindlate õigusprintsiipidea. Ka sõjal õiguslikud tagajärjed. Rooma riigi probleemid ehk miks Rooma riik lagunes 1) liiga suur, et koos hoida. Imperial overreach
välja töötatud põhjalikud strateegilised plaanid. Suurriikide peamine poliitiline eesmärk oli sõja abil oma positsioonide kindlustamine maailmas. Loodeti oma territooriume suurendada ning uusi koloniaalvaldusi haarata. Sõja vallapäästmisel etendas erilist rolli Saksamaa püüd leida endale ,,koht päikese all". Selle maailmapoliitika taga oli paljuski Saksa riigi ja ühiskonna militariseeritus. Saksa sõjaplaani nimetati selle peamise koostaja, Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffeni järgi Schlieffeni plaaniks. See oli oma olemuselt välksõja plaan. Schlieffeni plaani eesmärk oli purustada Prantsusmaa enne, kui Venemaa jõuab oma lõputuna näivad inimressursid mobiliseerida. Saksamaa koondas enamuse oma jõust Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa
poliitika jätkamine relvadega. Kuna Euroopa suurriigid olid sõjaks juba mõnda aega valmistunud, olid neil välja töötatud põhjalikud strateegilised plaanid. Suurriikide peamine poliitiline eesmärk oli sõja abil oma positsioonide kindlustamine maailmas. Loodeti oma territooriume suurendada ning uusi koloniaalvaldusi haarata. Sõja vallapäästmisel etendas erilist rolli Saksamaa püüd leida endale ,,koht päikese all". Selle maailmapoliitika taga oli paljuski Saksa riigi ja ühiskonna militariseeritus. Saksa sõjaplaani nimetati selle peamise koostaja, Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffeni järgi Schlieffeni plaaniks. See oli oma olemuselt välksõja plaan. Schlieffeni plaani eesmärk oli purustada Prantsusmaa enne, kui Venemaa jõuab oma lõputuna näivad inimressursid mobiliseerida. Saksamaa koondas enamuse oma jõust Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest
Kuna Euroopa suurriigid olid sõjaks juba mõnda aega valmistunud, olid neil välja töötatud põhjalikud strateegilised plaanid. Suurriikide peamine poliitiline eesmärk oli sõja abil oma positsioonide kindlustamine maailmas. Loodeti oma territooriume suurendada ning uusi koloniaalvaldusi haarata. Sõja vallapäästmisel etendas erilist rolli Saksamaa püüd leida endale ,,koht päikese all". Selle maailmapoliitika taga oli paljuski Saksa riigi ja ühiskonna militariseeritus. Saksa sõjaplaani nimetati selle peamise koostaja, Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffeni järgi Schlieffeni plaaniks. See oli oma olemuselt välksõja plaan. Schlieffeni plaani eesmärk oli purustada Prantsusmaa enne, kui Venemaa jõuab oma lõputuna näivad inimressursid mobiliseerida. Saksamaa koondas enamuse oma jõust Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid
Kuna Euroopa suurriigid olid sõjaks juba mõnda aega valmistunud, olid neil välja töötatud põhjalikud strateegilised plaanid. Suurriikide peamine poliitiline eesmärk oli sõja abil oma positsioonide kindlustamine maailmas. Loodeti oma territooriume suurendada ning uusi koloniaalvaldusi haarata. Sõja vallapäästmisel omandas erilise rolli Saksamaa püüd leida endale ,,koht päikese all". Selle maailmapoliitika taga oli paljuski Saksa riigi ja ühiskonna militariseeritus. Saksa sõjaplaani nimetati selle peamise koostaja, Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffeni järgi Schlieffeni plaaniks. See oli oma olemuselt välksõja plaan. Schlieffeni plaani eesmärk oli purustada Prantsusmaa enne, kui Venemaa jõuab oma lõputuna näivad inimressursid mobiliseerida. Saksamaa koondas enamuse oma jõust Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu
rääkida vaid vägivalla keeles ehk neid vallutades. Koloniaalpoliitika põhimõtted: unifitseerimine (kogu riigi ühetaoliseks muutmine), bürokratiseerimine (seaduste kehtestamine ning ellu viimine), venestamine (alates venelaste asustamisest vallutatud aladeni kuni selleni, et põlisrahval keelati rääkida ja kirjutada emakeeles) kõige ulatuslikumalt kehtestati venestamispoliitikat äärealadel, sh Balti kubermangudes Ühiskonna militariseeritus Vene impeerium tekkis tänu Peeter I loodud regulaararmee- massiarmee. Sõjaväest sai impeeriumi üks tugialasid, omaette riik riigis 1716 sõjaväemäärustik oli kogu ühiskonnaelu, ka tsiviilelu korraldamise aluseks, selle taga Peeter I maalmavaade- sõjavägi pidi olema ühsikonna mudelik, seal rakendatavaid põhimõtteid tuli ning pidigi kasutama kõigis ühiskonnaelu sfäärides.
Kuna Euroopa suurriigid olid sõjaks juba mõnda aega valmistunud, olid neil välja töötatud põhjalikud strateegilised plaanid. Suurriikide peamine poliitiline eesmärk oli sõja abil oma positsioonide kindlustamine maailmas. Loodeti oma territooriume suurendada ning uusi koloniaalvaldusi haarata. Sõja vallapäästmisel etendas erilist rolli Saksamaa püüd leida endale ,,koht päikese all". Selle maailmapoliitika taga oli paljuski Saksa riigi ja ühiskonna militariseeritus. Saksa sõjaplaani nimetati selle peamise koostaja, Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffeni järgi Schlieffeni plaaniks. See oli oma olemuselt välksõja plaan. Schlieffeni plaani eesmärk oli purustada Prantsusmaa enne, 6 kui Venemaa jõuab oma lõputuna näivad inimressursid mobiliseerida. Saksamaa koondas
2.Venemaa 19. sajandil 19. sajandi Venemaa oli tohutu territooriumi ja elanikkonnaga ühest küljest võimas, kuid teisalt üks Euroopa mahajäänumatest riikidest. Venemaal oli isevalitsuslik monarhia, mille eesotas oli piiramatu võimuga keiser. Nii poliitilise korra kui ka majandusstruktuuri poolest oli Venemaa endiselt feodaalriik. Venemaa koloniaalpoliitika määras ära 3 omavahel seotud põhimõtet: unifitseerimine, bürokratiseerimine ja venestamine. Militariseeritus sõjaväest sai impeeriumi üks tugitalasid, omaette riik riigis. Sõjaväemäärustik oli kogu ühiskonnaelu, seega ka tsiviilelu korraldamise aluseks. (siia kuuluvad ka veel Sotsiaalne struktuur ja etikett-vaata pilet nr 9) Pilet nr 11 · Rahvusvahelised suhted 1815-1848. Belgia revolutsioon 1830 aastal lõppes Belgia ja Hollandi lahku löömisega ning Belgia kuningriigi loomisega. Inglismaa ja Prantsusmaa tunnistasid Belgia neutraliteeti. Riigi korraks sai konstitutsiooniline monarhia
enesekaitse. Inimkond kui üks kogukond võiks ideaalis olla terviklikult valitsetud. Cicero jaoks olid kõik rahvad võrdsed. 212- Caracalla andis oma ediktiga kõikidele rahvastele Rooma kodakondsuse (va orjad). Rooma imperaator nägi end kogu maailma valitsejana. Keisri tiitel : ,,dominus totius orbis" - Kogu Maailma Valitseja (levinud idee ka : Akkadi kuningad, Mogulid, Hiina keisrid, Euroopa impeeriumid). Seotud valgustuse, tsivilisatsiooniga. Rooma ideoloogiad Rooma keisririik. Militariseeritus- suur rõhk kodanike armeele, kodanikud orienteeritud sõjale. Ideoloogia alustalad pax romana Rooma rahu , kui kõiks maad on vallutatud saabub Roomasse rahu. Õigus roomlaste jaoks inimmõistuse kõrgem väljendus. 6. saj pKr Justinianuse koodeks kokkukorjatud Rooma õigusesüsteem. Rooma riigi probleemid, miks lagunes ? Muutus liiga suureks, liiga raske koos hoida, kulus liiga palju ressurssi, et koos hoida, polnud enam jätkusuutlik. 4
kaasnenud demograafiline tagajärg oli pärast sõda alanud massiline võõrtööliste sissevool. Elanikkond kasvas muulaste arvel. Muulased tõid kaasa oma traditsioone, harjumusi, tavasid jne.. Massiline muulaste sisseränne kahandas eestlaste osatähtsust. Ulatuslik migratsioon tõstatas keeleprobleemi. See ahitas eelkõige eestlasi, kuna paljudes kohtades ei saanud enam igapäevaelus eesti keelega hakkama. Militariseerimine - Nõukogude ühiskonda iseloomustas suur militariseeritus. Sõjaline ettevalmistus algas üldhariduskoolis: kutsealuste arvestusse kuulunud noored pidid koolis läbima mahuka sõjalise õppe kursuse. Nõukogude armees ajateenistuse läbinud reservväelaste üle peeti ranget arvestus, kutsuti neid täiendusõppe korras sageli kordusõppustele. Tsiviilelanikkond pidi kohustuslikus korras valmistama kaitsevahendeid, ettevõtetes ja koolides peeti tsiviilkaitseloenguid, pidevalt korraldati tsiviilkaitseõppusi, mis
annaabi.ee 
