Piiratud-piiramatu vastandus on kõigi asjade põhiomadus. 6 Pythagorasel olevat olnud tähelepanuväärne mõistus ja suurepärane eluviis, teda on peetud imetegijaks, kes suhtles kõrgemate olevustega. Pythagoras ise uskus tuliselt hingede rändamise teooriasse, väites, et mäletab oma hinge eelmisi kehastusi. Esimesena olevat olnud ta Hermese poeg, teisena troojalane, keda haavas Menelaos, kolmandana mileetoslane, neljandana kalamees Samoselt ja viiendana Pythagoras. Hingede rändamise teooria kohaselt on keha vangla, millesse hing on asetatud varasemate süütegude eest. Maailm on elav, igavene ja jumalik ning elab, hingates sisse õhku ümbritsevast ääretusest. Ka inimese eluvaim tuleneb õhust, mis tõestab, et inimese hing on õhk, mis omakorda näitab lähedat sugulust mikro- ja makrokosmose vahel, universumi ja inimese vahel. Universum on üks, igavene ja jumalik
Pärsia vastu. Kuid filosoofi nõuandeid ei võetud kuulda, nagu hiljemgi sageli on juhtunud. Herodotos (11 A 4 DK=Historia I 170.3): [Pärast Ioonia vallutamist Kyros II poolt 547/6 eKr andis Bias ioonlastele nõu ümber asuda Sardiiniasse ja rajada seal ühtne Ioonia riik]... "Aga juba enne Ioonia hävingut oli kasulik ettepanek, mille [kaheteistkümne Ioonia polise probuulide kokkutulekul Panioonionil] tegi Thales, mileetoslane, kelle perekond tuli algselt Foiniikiast; ta veenis ioonlasi pidama ühtainust buleuteerioni [riiginõukogu istungitekoda], ja see buleuteerion pidi olema Teoses, sest Teos on Ioonia keskkoht, ning et teised üksteist polist peaksid olema endiselt asustatud, kuid neid tuleks õiguslikult käsitleda deemidena." Lüüdia ja Pärsia sõjas (Kroisos alustas sõda Kyrosega 546 eKr) mõistis Thales, et Pärsia on ohtlikum vaenlane kui Lüüdia, ning aitas Lüüdiat insenerina: Herodotos (11 A 6
annaabi.ee 
