Arvutite riistvara alused
DDR333 jne) sobivad ühte pessa, kuid pole soovitatav kasutada segamini eri
kiirustega mooduleid. Üldiselt töötavad nad sel juhul madalaima kiirusega, kuid
mõnedel plaatidel võib esineda soov sellisel puhul üldse keelduda tööle
hakkamast.
Kiibistik (chipset)
Oma ehituselt on emaplaadi enese keerukaim ja olulisim osa kiibistik. Kui
protsessor on arvuti aju, siis kiibistik on tema närvisüsteem. Varasemal ajal oli
emaplaadil kümneid erinevaid miksroskeeme–kiipe, mis täitsid erinevaid
ülesandeid — mälukontroller, siinikontroller, videosiini kontroller jne. Kaasajal
on kogu see majapidamine integreeritud kahte suurde kiipi — põhjasild
(Northbridge), mis harilikult on alati varustatud radiaatoriga, (kallimatel lisaks
ka ventilaatoriga) ja lõunasild (Southbridge), mis moodustavadki emaplaadi
kiibistiku (Chipset) tuuma.
Põhjasild suhtleb protsessoriga FSB (Front Side Bus) kaudu ning sisaldab eneses
annaabi.ee 
