Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Miks ei taha Šveits liituda Euroopa Liiduga? - sarnased materjalid

šveits, šveitsi, eurostat, portal, identiteet, admin, referendum, pangandus, tuhat, kaudselt, iseseisvus, keskvõim, liituma, lepingud, vabakaubandus, rakendama, kohandama, survey, department, archive, agency, geos, vaus, vahendaja, osce, toimuks, valikuid, otsusel, faktorit, naabrid, kaitsevägi, kodusõda, osariigid, alamkojas, föderaalne, seonduv
thumbnail
46
rtf

Demokraaia ja demokratiseerimine

võitnud erakond ei tohi olla saanud üle 70% häältest või parlamendikohtadest ning 3) valimistel osalenuid peab olema üle 20% elanikkonnast. Just elanikkonnast, mitte valimisõiguslikest kodanikest. Niimoodi vaatleb Polyarchy demokraatiat selle klassikalises mõistes ehk keskendudes sellele, kas ühiskonnas eksisteerib arvamuste paljusus ja kuivõrd teeb oma riigis tegelikke juhtimisotsuseid rahvas. Demokratiseerituse indeks saadakse valemiga (võistlus * osalus)/100, kusjures iga referendum lisab viis punkti; seab liialt suure rõhu rahva arvamusele ja mitte piisavalt valitsemispraktikatele. 4. Freedom House'i vabaduse taseme mõõtmise süsteem Hindab poliitilisi õigusi ja kodanikuvabadusi skaalal 1-7, seejuures 1-2.5 = vaba, 3-5 = osaliselt vaba(Moldova; Bosnia ja Hertsogoviina) ja 5.5-7 = mittevaba; alus pandi 1950ndail, andmed alates 1972. aastast; fikseerib tegelikkus ja mitte seadusi, on üldjoontes Polity-ga korrelatsioonis; hõlmab üle 200 riigi ja territooriumi;

Ühiskond
27 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Igal tasandil võib rääkida inimese identiteedist selle tasandiga. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. Identiteet ­ samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. Identiteet kujuneb ühiste väärtuste pinnal. Ühiskondlikud väärtused on meie arusaamad sellest, mis on väärtuslik ja mis mitte. Ühtemoodi mõtlevate inimeste hulk kujundab valitseva arvamuse, mis kultuuriti on märkimisväärselt erinev. Väärtusi omandatakse mitmest allikast: vanematelt, eakaaslastelt, koolist, religioonist jm. ­ sotsialiseerumine. 2. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond).(õpik lk

Ühiskonnaõpetus
1235 allalaadimist
thumbnail
78
docx

Euroopa Liidu eksamikonspekt

Euroopa Liidu eksamikonspekt Euroopa komisjon EK (Euroopa komisjon)on kaasatud otsuste vastuvõtmise protsessides kõikidel tasanditel. Tihti EK võim on veel suurem, selle tõttu, et teised EL-i institutsioonid ei taha või ei saa tagada tugevat juhtimist. Komisjon on EL süsteemi südames. Kohalemääramine ja koosseis Komisjonäride kolleegiumis alguses oli 9 liiget, siis see arv kasvas, sellega kui liitusid uued riigid. Igast riigist pidi olema vähemalt üks komisjonär, aga suuremad riigid esindasid isegi kahte, kuni oli Nizza sametini, kus oli kokkulepitud, et iga liimkesriik, saab nomineerida ühte komisjonääri, ning nende maksimum arv on 27. Igal komisjonääril on oma pädevus ning oma valdkond ja kõik saavad kokku komisjonäride kolleegiumil. Vanasti EP ja Komisjoni side oli üsna nõrk. Asjaolud muutusid Amsterdami lepingu pärast. Pärast seda EP määrab ametisse EK presidendi (keda nomineerib Euroopa Nõukogu) ning kinnitab kogu kolleegiumi (kogu komisjoni). Olid ka j

Ühiskond
35 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Kodanikuõpetuse kursus

erandkorras, kuid sellest on saanud reegel (Kongress on sõja kuulutanud 5 korral, presidendid alustanud sõjalisi operatsioone ametliku sõjakuulutuseta u 200 korral). USA kõrgeimal föderaalkohtul ­ Ülemkohtul ­ on üsna suur mõjuvõim. RIIGIORGANID Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik parlamentaarne vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandjaks on rahvas. Rahvas teostab võimu kaudselt: valimistel ja rahvahääletustel. Hääleõiguslik kodanik on alates 18- aastane ja teovõimeline. Eesti on ühtne riik, piirkondlikku autonoomiat põhiseadus ette ei näe. Riigiorganid on meie põhiseaduse järgi parlament, Vabariigi Valitsus, Vabariigi President, riigikontroll, õiguskantsler, riigikantselei, prokuratuur, maavalitsus, riigikaitseorganid, Riigikohus ja Eesti Pank. Riigikogu Eestis nimetatakse parlamenti Riigikoguks. Sõna "parlament" päritolu kohta on kaks oletust

Ühiskonnaõpetus
127 allalaadimist
thumbnail
22
pdf

Suurriikide välispoliitika loengu konspekt

Nt USA Panama- USA aitas Panamal iseseisvuse taastada ja vastutasuks sai ehitada Panama kanali. 1999 anti õigused üle Panamale, kuid USAl on õigus kanalit kaitsta ning hädajuhtudel on USA sõjalaevadel garantii olla eesotsas. IDENTITEET USA IMPERIALISMIS Briti impeeriumi pärandus- “valge mehe koorem” USA erandlikkus (Restad 2012)- USA spetsiaalne ja unikaalne roll maailmas. Erineb juba ajalooliselt vanast maailmast. Esinduslikkuse ja misjonäri identiteet. “City up on a hill”. Teistest riikides kvalitatiivselt erinemine. USA erandlikkus=ühepoolne internatsionaalsus. “USA on alati laieneneud, olnud eeskujuks, suunanud teed ja vaadanud end kui riiki, kes on jumala poolt valitud teisi juhtima ajaloo lõppu”. Võim: USAl on õnn omada võtmeelemente, mis aitavad kaasa võimu laienemisele. (Walt) Geograafiline asend, maavarad, laevatatavad jõed. Võimu õitseng ajal, mil kaitsvatel relvadel olid eelised ründavata relvade ees. (Tuumarelvad)

Diplomaatia
30 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Kodanikuõpetus III kursusele

ümber ja esitas ühinemisavalduse. Paraku lükkas Prantsusmaa president Charles de Gaulle avalduse tagasi. Ta väitis, et Ühendkuningriik on liiga seotud teiste inglise keelt kõnelevate rahvastega, pühendunud oma impeeriumi jäänustele ja tihedalt seotud kaugete riikidega. Ta võrdles Ühendkuningriiki Trooja hobusega, mis hävitaks Prantsusmaa poliitilise hegemoonia ja tooks Euroopasse USA-Suurbritannia sõjalise mõju. 1969 astus de Gaulle tagasi, kuna referendum presidendi võimupiiride laiendamiseks kukkus läbi. 1973 ­ liitusid Suurbritannia, Iirimaa ja Taani, mis suurendas EMÜ tähtsust märgatavalt. Nii Iirimaa kui ka Taani olid Suurbritanniaga majanduslikult seotud, Iirimaa ekspordist kuni 70% läks 1970. aastate alguses Suurbritanniasse. Taani vedas oma toiduainetest suurema osa samuti Suurbritanniasse, nende suurim kaubanduspartner Saksamaa oli juba Ühenduste liige. Mitteliitumine oleks tähendanud majanduslikku

Ühiskond
105 allalaadimist
thumbnail
62
docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

Võimu korraldamise viis väljendub riigivormis, mis hõlmab nii riigivalitsemise vormi (monarhia, vabariik) kui ka riigi korraldamise vormi (unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon). Demokraatlikus riigis kehtib võimude lahususe ehk tasakaalustatuse põhimõte: · seadusandlik võim ­ parlament · täidesaatev võim ­ valitsus · kohtuvõim ­ kohus Peamised demokraatia vormid · otsene demokraatia ehk antiikdemokraatia. Otsene demokraatia tänapäeval on referendum · esindusdemokraatia ehk liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia variandid o elitaardemokraatia ­ võim koondub kitsa grupid professionaalsete poliitikute kätte o osalusdemokraatia ­ kodanikud kaasatakse kodanikuühiskonna kaudu otsustusprotsessi o Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Parlamentaarne Presidentaalne Konsitutsiooniline Absoluutne

Ühiskonnaõpetus
194 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Ühiskonnaõpetuse eksami piletid

inimene töötab kellast kellani. Tööstusühiskonna algaegadel (Euroopas XIX sajandi esimesel poolel) on tööpäevad pikad ja esineb ülelinnastumine. Tööviljakus kasvas ja spetsialiseeritus suurenes. Tööstus ei vajanud suurema tootlikkuse juures enam nii palju tööjõudu ja palju inimesi läks teenindavasse majandusse, mille teenuseid spetsialiseerumise tõttu vajasid nii hankiv kui ka töötlev majandus (veondus, kaubandus, pangandus, reklaam, masinate ja seadmete hooldus jne). Ühiskonda, kus enamus hõivatud inimesi töötab teenindavas majanduses ja suur osa SKTst tekib teenuste müümisel, nimetatakse postindustriaalseks ühiskonnaks. Oluline on postindustriaalse ühiskonna juures teenindava majanduse valdamine tööhõives, infoühiskonnas teabe töötlemise muutumine omaette majandustegevuseks ja selle tähtsuse kasv, mida toetab ka uus tehnika

Ühiskonnaõpetus
5 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
638 allalaadimist
thumbnail
102
rtf

Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad

1. 1) Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine. Ühiskond tähendab kollektiivsel identiteedil põhinevat suhtlemist. Kollektiivne identiteet tähendab ühtekuuluvustunnet, mida jagavad ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtuhinnangutega inimesed. Nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimuelus. AGRAARÜHISKOND->TÖÖSTUSÜHISKOND- >POSTINDUSTRAALNEÜHISKOND->INFO-JA TEADUSÜHISKOND 2) ''Manifest kõigile Eestimaa rahvastele''

Ühiskond
31 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Rahvusvaheline julgeolek konspekt

Endnism- konflikti ja industriaalse jms lõpp. Palju lõppe. Globaliseerumine julgeolekus ja sellega kaasnevad probleemid. Julgeolek 90ndatel- lai ampluaa probleeme, mis panevad inimesi muretsema kõikvõimalikel aladel. Termini kasutus muutus absurdseks. Tekkis probleem, et teha kindlaks, millega julgeolek on seotud: kas riik, indiviid, ühiskond, rahvus, kultuur vms? Johan Galtung & Jan Oberg globaliseerumise probleemid ja julgeoleku ideed: ellujäämine, areng, vabadus, identiteet. Ohud ja haavatavad + kuidas tõmmata piire. 1 JULGEOLEK 21. SAJANDIL Traditsiooniline julgeolek ja selle tasemed: globaalne, rahvusvaheline, regionaalne, rahvuslik (riiklik), indiviidi tase. (Kuidas on demokraatlik riik ohuks indiviidile: läbi sõjaväe- riik paneb sõjaväelased ohtu, kui nad peavad minema sõtta).

Rahvusvaheline julgeolek...
22 allalaadimist
thumbnail
142
doc

Riigiõiguse konspekt

Vabariik Presidentaalne vabariik Ühendriikide mudel Ladina-Ameerika presidentaalne mudel Aasia ja Aafrika mudel Poolpresidentaalne vabariik Parlamentaarne vabariik Nõukogude vabariik Riikliku korralduse (riigi territoriaalse korralduse) vormid Unitaarriik Föderatsioon 1 Valimised ja referendum Valimiste mõiste ja liigid Subjektiivse valimisõiguse printsiibid Tsensused Vaba osavõtt Võrdne valimisõigus Valimiste korraldamine kas otseste või kaudsetena Referendum Valimissüsteemid Suhtelise häälteenamusega majoritaarne süsteem Absoluutse häälteenamusega majoritaarne süsteem Kvalifitseeritud häälteenamusega majoritaarne süsteem Üksikult mitteülekantav hääl

Riigiõigus
55 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Diplomaatia ja rahvusvaheliste suhete ajalugu kokkuvõte

Kanada erinevus USA poliitikast: 1. arengumaad 2. suhtumine kommunistlikesse riikidesse. IISRAEL: naabrid Süüria, Jordaania, Egiptus ja Liibanon. Iisraeli prioriteedid 1.ellujäämine 2.suhted USAga. 1987 Baseli kongress. 1917 Balfouri Deklaratsioon (UK osalus) 1922 Rahvaste Liidu mandaat (kontrollib, mis territooriumil toimub ja tal on ülemvõim) SBle Palestiina ja Transjordaania üle. 1917 Palestiina 56 tuhat juuti ja 60 tuhat Palestiina araablast. 1932: 175 tuhat juuti ja 800 tuhat palestiina araablast. jne suhe. Kahe maailmasõja vaheline diplomaatia Iisraeli riigi loomiseks (diskussioonid, Ümarlaud Londonis) Iisraeli riigi loomine ÜROs 2 konseptsiooni 1. kaks riiki 2. üks föderatiivne riik. 1948- hääletus ÜROS: NL ja USA seisukohad 21 riiki vs 13 riiki. Palestiina küsimus uuesti ÜROs (1948) NL relvaabi. Iisraeli riigi loomine 14.05.1948 Tunnustamine Sõjad: 48-49- riigi hävitamise soov. 1956- Suessi kanal Egiptus kuulutas enda omaks. 1967- ähvardused ja

Rahvusvaheliste suhete ja...
36 allalaadimist
thumbnail
56
doc

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

rahvuslik julgeolek ja sotsiaalne heaolu); ¥erasektoriks (hõlmab kõiki inimeste poolt ettevõetavaid tulundustegevusi. Erasektori põhiülesanne on toota kasumit); ¥mittetulundussektoriks (ei taotle võimu ega tulu, selle moodustavad vabatahtlikult kodanikualgatuse korras loodud kodanikeühendused. Mittetulundussektori ülesanne on toetada demokraatliku ühiskonna pluralismi sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu). Ühiskonda, kus inimesed saavad kas otseselt või kaudselt osa võtta valitsemisest ehk ühiskonna juhtimisest, nimetatakse demokraatlikuks ühiskonnaks. Demokraatia peamised tunnusjooned on järgmised: · vabade valimiste korraldamine · enamuse võimu teostamine · vähemuse õiguste austamine · põhiseadusel rajanev riigivõim · kontroll võimude tegevuse üle · valitsusväliste kodanikualgatuslike eraorganisatsioonide loomise ja tegutsemise võimalikkus

Ühiskond
52 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Ühiskonna konspekt riigieksamiks

¥erasektoriks (hõlmab kõiki inimeste poolt ettevõetavaid tulundustegevusi. Erasektori põhiülesanne on toota kasumit); ¥mittetulundussektoriks (ei taotle võimu ega tulu, selle moodustavad vabatahtlikult kodanikualgatuse korras loodud kodanikeühendused. Mittetulundussektori ülesanne on toetada demokraatliku ühiskonna pluralismi sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu). Ühiskonda, kus inimesed saavad kas otseselt või kaudselt osa võtta valitsemisest ehk ühiskonna juhtimisest, nimetatakse demokraatlikuks ühiskonnaks. Demokraatia peamised tunnusjooned on järgmised: ¥vabade valimiste korraldamine ¥enamuse võimu teostamine ¥vähemuse õiguste austamine ¥põhiseadusel rajanev riigivõim ¥kontroll võimude tegevuse üle ¥valitsusväliste kodanikualgatuslike eraorganisatsioonide loomise ja tegutsemise võimalikkus Demokraatia esineb kahel kujul: otsese demokraatiana (rahavas teostab riigivõimu otseselt

Ühiskond
187 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

mis annab nii tööde kiirusele kui ka inimeste liikumisele suure paindlikkuse. Loov- ja 8 teadustöötajatele annab uus tehnoloogia võimaluse töötada kodus, olla arvuti ja telefonikaabli abil ühendatud infovõrku ja teha kaugtööd. ÜHISKONNA VALITSEMINE. Demokraatia Põhimõtted Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas. Rahvas teostab oma võimu kaudselt oma esindajate valimise teel. Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele. Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega, vaid nad tegutsevad oma ametialal iseseisvalt. Demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust. Vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda. Erinevate jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemuse kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused

Ühiskonnaõpetus
1044 allalaadimist
thumbnail
56
pdf

“NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005”

1. Veski Noortelaager 60 420 15 120.- 2. Romaskino Tiigrid 120 840 30 240.- Noortelaager 3. MTÜ Englas Valgemetsa Noortelaager 80 480 17 280.- 4. Karepa Noortelaager 90 540 19 440.- 5. MTÜ Nõmme Kaks Tuhat Kloogaranna Noortelaager 35 245 8 820.- 6. Lastekaitse Liidu Lastelaagrite OÜ ­ Pivarootsi Noortelaager 30 180 6 480.- KOKKU: 415 2 705 97 380.- Laagrituusikute toetus tegevusloaga noortelaagrites kokku: LASTE ARV SUMMA

Ühiskond
8 allalaadimist
thumbnail
39
docx

Tänapäeva sotsiaalprobleemid

TALLINNA ÜLIKOOLI HAAPSALU KOLLED Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt Saskia Püümann 2016 Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt 2016 Haapsalu Kolledz Tänapäeva sotsiaalprobleemid:...............................................................................................................5 Erinevad probleemid:.......................................................................................... 5 Eesti institutsioonide poolt kasutatavad definitsioonid:......................................6 SOTSIAALSED VAJADUSED (needs) (I)..................................................................6 SOTSIAALPROBLEEM........................................................................................... 7 DEFINITSIOONID:................................................................................................. 8 Norm, normaalsus ja väärtused.........................................................

Ühiskond
76 allalaadimist
thumbnail
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia
113 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Ühiskonna riigieksami materjal

Nüüdisühiskond o Ühiskonna mõiste Suurte inimhulkade kooselu korrastatud eluviis. o Nüüdisühiskonna kujunemine Ühis- Agaarühiskond Tööstus Post-industriaal Infoühiskond Teadmusühiskond kond ühiskond ühiskond Tunn o 3000a eKr o 18. saj ­ o 20.saj o 1980n o 21. Saj - ... u-sed ­ 18.saj 20. Saj keskpaik-.. dad o Paindlik lõpp keskpaik . o Uue töögraafik o Peamine o Peamine o Teenindu tehnoloogia o Teadussaav tööhõive tööhõive s-sektori kasutusele- u-tuste raken- põllumajan tööstuses osatähtsuse võtt damine majan- duses o Linnastu tõusmine o Inform duses, polii- o Suurpered mi-ne, o Kõrgte

Ühiskonnaõpetus
88 allalaadimist
thumbnail
81
docx

Võrdleva Poliitika kodutööd

236). Põhiseaduse alusel kuulub presidendiletäidesaatev võim. Kuigi tundub, et valitsusjuhina on president kõikvõimas, sest ta ei jaga oma volitusi ühegi teise ametiisikuga, pole ta sellegipoolest tegelikult võimeline üksinda juhtima kolmest miljonist töötajast koosnevaid täidesaatva võimu organeid. Olgugi et president on täidesaatva võimu juht, ei ole tal suuri õigusi valitsusasutuste personali ametisse nimetamisel. Nimelt on tal õigus ametisse nimetada vaid ligikaudu kaks tuhat inimest. Lisaks on paljude isikute puhul vajalik ka senaatorite nõusolekut, mida alati ei pruugi saada. Omaette vaidlusküsimus on ka ametiisikute vabastamine teenistusest, kuna põhiseaduse alusel saab president valitsusasutuste juhte ja teisi ametnikke tööle võtta ja vallandada, kuid seadusandlike ja kohtufunktsioonidega seotud ametnikke kaitseb presidendi vallandamise eest Kongress. Keeruliseks teeb olukorra see, et

Politoloogia
19 allalaadimist
thumbnail
15
doc

KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI

l. Tööjõud - ühiskonna tööealised ja -võimelised inimesed m. Ratifitseerima ­ parlamendi poolt (välislepingut) heaks kiitma n. Denonsseerimia ­ parlamendi poolt (välislepingut) tühistama 8) Mõisted a. Leibkond ­ kooselavad inimesed, kellel on ühine majapidamine b. Ülalpeetav ­ isik, kes ise ei tasu oma elamiskulusid c. Tööjõud ­ ühiskonna tööealised ja-võimelised inimesed d. Pluralism- ideede ja vaadete paljusus e. Identiteet - ühtekuuluvustunne f. Tolerantsus - sallivus g. Nulltolerants ­ täisleppimatus, sallimatus; tolerantsuse vastand h. Kompromiss ­ otsus, kus mõlemad pooled teevad järeleandmisi i. Konsensus ­ otsus, mis langetatakse üksmeelselt 9) Seadusi on vaja, sest... 10) Seaduste liigid: a. Loodusseadused, näiteks... b. Inimeste loodud seadused · Kirjutamata seadused, näited... · Kirjutatud seadused, näited... 11) Riigi põhitunnused: a. Territoorium b. Rahvas

Ühiskonnaõpetus
181 allalaadimist
thumbnail
49
docx

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA: NÜÜDISÜHISKOND

2) erasektoriks (hõlmab kõiki inimeste poolt ettevõetavaid tulundustegevusi. Erasektori põhiülesanne on toota kasumit); 3) mittetulundussektoriks (ei taotle võimu ega tulu, selle moodustavad vabatahtlikult kodanikualgatuse korras loodud kodanikeühendused. Mittetulundussektori ülesanne on toetada demokraatliku ühiskonna pluralismi sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu). Ühiskonda, kus inimesed saavad kas otseselt või kaudselt osa võtta valitsemisest ehk ühiskonna juhtimisest, nimetatakse demokraatlikuks ühiskonnaks. Demokraatia peamised tunnusjooned on järgmised: - vabade valimiste korraldamine - enamuse võimu teostamine - vähemuse õiguste austamine - põhiseadusel rajanev riigivõim - kontroll võimude tegevuse üle - valitsusväliste kodanikualgatuslike eraorganisatsioonide loomise ja tegutsemise võimalikkus Demokraatia esineb kahel kujul: otsese demokraatiana (rahvas teostab riigivõimu otseselt

Ühiskond
29 allalaadimist
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel ­ Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 1850­1940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
290
pdf

Holokaust

Õpilased, kes tunnevad, et nende rahva või grupi kannatusi pole käsitletud, võivad vaidlustada teiste rahvaste või gruppide tagakiusamise ja mõrvamisega seotud ajaloosündmuste õppimise vajaduse. Oluline on õppida rassismi, orjastamise, tagakiusamise või kolonialismi ajalugu, mis on seotud oma maa ja rahva ajalooga. 4. JUHISED ÕPPEKÄIKUDEKS HOLOKAUSTIGA OTSESELT JA KAUDSELT SEOTUD PAIKADESSE MUUSEUMID, MEMORIAALID, KESKUSED Holokaustiga otseselt ja kaudselt seotud paikade külastamine annab õpikogemusi ja -võimalusi, mis erinevad klassis saadutest. Holokaustiga otseselt seotud paikade külastamine võimaldab konkreetseid sündmusi õppeprotsessis vahetumalt käsitleda. Võimalus uurida algupäraseid eksponaate ja esemeid võib ergutada huvi ning soodustada õpimotivatsiooni kasvu, samuti luua vahetu sideme inimestega minevikust, mida on klassis raske saavutada.

Euroopa tsivilisatsiooni...
32 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Ühiskonna valitsemine

kujunemine) algab tööstuspöördega (18. saj. lõpp -19.saj. algus), mis seisnes üleminekule vabrikutootmisele. Majanduses tähendas üleminekut valdavalt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele ja turumajandusele. Ühiskonnas uued kihid: tööandjad ja töövõtjad (varase kapitalismi uurija K.Marxi sõnul kaks ühiskonna põhiklassi: kapitalistid ja proletariaat, kelle suhe on lepitamatult vastuoluline vastandlike huvide tõttu). Tegeleti põllumajandusega, kaubandus ja pangandus arenesid kiiresti. Juhtiva koha saavutas vabrikutööstus. Toodeti müügiks. Tekkisid mõisad, talud ja vabrikud. Arenes välja fordism. Kasutusele võeti paberraha ning tekkisid metsakompleksid. Postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond ­ hakkas kujunema 20. saj viimasel veerandil, tekkis tootmispõhise ühiskonnakorralduse üleminekul teenustepõhiseks. Tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad

Ühiskond
9 allalaadimist
thumbnail
192
pdf

Riigikaitse õpik

RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain

Riigiõpetus
65 allalaadimist
thumbnail
343
pdf

Maailmataju uusversioon

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.

Teadus
36 allalaadimist
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus ­ suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine ­ suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused ­ suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus ­ suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus ­ suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele ­ suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a

Turismiettevõtlus
113 allalaadimist
thumbnail
161
pdf

Juhtimise alused

EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.

Juhtimine
299 allalaadimist
thumbnail
320
doc

Majanduspoliitika

See teooria ei sobi aga ilmselt kokku tänapäeva maksuõiguse üldpõhimõtetega.  Ohvriteooria pärineb piiblist. Selle teooria kohaselt on maksud kodaniku ohver riigile. Ohvri suurus sõltub andja varanduslikust seisust: rikkamad ohverdavad rohkem, vaesemad vähem. Maks ei ole siiski vabatahtlik sponsorlus, vaid sundkorras nõutav ohver. Ohvriga sarnaneb maks ka (otsese) vastuteene puudumise tõttu. Kaudselt viitab ohvrile ka asjaolu, et maksude maksmine või maksudest kõrvalehoidmine sõltub riigi ja selle institutsioonide autoriteedist rahva seas (sellest, kui püha riik rahva jaoks on).  Piirvajaduse teooria õigustab sisuliselt progresseeruvat tulumaksu. Mida suurem on isiku sissetulek, seda vähem kannatab ta maksude maksmise tagajärjel. Suuremast sissetulekust suurema osa maksudena äravõtmine valmistab isikule vähem ebameeldivusi

Akadeemiline kirjutamine
55 allalaadimist
thumbnail
64
doc

Poliitilisest maailmast arusaamine James N.Danziger

On olemas ka riike, kus ei ole välja kujunenud selget riigikäsitlust Näit: Mõnedes Aafrika riikides baseerub riigijuhtimine traditsioonile või lihtsalt valitsejate tahtele. 10 11 RAHVUS Rahvuse kontseptsioonil on pigem psühholoogiline ja emotsionaalne alus, kui legaalne või funktsionaalne. Rahvust on defineeritud kui inimeste hulka, kel on ühesugune identiteet ja fundamentaalsed harjumused. Rahvuslus võib baseeruda ühisel sünnipäral, kultuuril, geograafilisel ruumil, religioonil, keelel ja majanduslikul korral. Rahvus on kogukond ühtse arusaamaga, kommunikatsiooniga ja usaldusega. Näit "meie" vs "nemad" Rahvusriik on riik, mille rahvus mahub täielikult selle riigi piiridesse. Mitme rahvusega riigid on suur probleem praeguses maailmas.

Riigiteadused
19 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun