Veeõitsengud - keskkonna probleem
sinakasrohelist tooni, harvem roosakat või roostepunast värvust (# 1 a, b). Vee värvus võib aja
jooksul muutuda, mis on tingitud nii vetikapopulatsiooni vananemisest, valgusolude muutustest kui
ka toitesoolade vähesusest.
Vetikad.
Vetikaid võib leida väga mitmekesistest biotoopidest. Nende seas on nii auto- kui ka heterotroofe,
üherakulisi ja ka hulkrakseid makroskoopilisi vorme. Iseäranis oluline osa on fotosünteesivatel
planktilistel mikrovetikatel ehk fütoplanktonil (nn. taimne hõljum). Veeökosüsteemides on nad
peamised esmased orgaanilise aine tootjad. Vaid kinnikasvavates madalates veekogudes suudavad
nendega selles konkureerida suurtaimed.
Samamoodi kui niidul kasvavad rohelised taimed on vetikad veekogu toiduahela käivitajad ning
ülejäänud organismidele otsene või kaudne energiaallikas. Toiduahela kõrgematel tasemetel olevate
annaabi.ee 
