Sellest ajast töötab võimas mehhanism, mis seob CO2 karbonaatidesse, ning seetõttu hakkas susihappegaasi osarõhk atmosfääris kahanema. Riftivöönditest väljusid avaookeani suured hulgad karbonaatseid kivimeid. Need kivimid sidusid endasse kogu selle CO2, mis enne seda kogunes esmasesse arhaikumi (3.5 - 2.6 miljardit aastat tagasi) atmosfääri. Samaaegselt karbonaatidega eraldus riftivööndist ka kahevalentset rauda, mis mikrovetikate poolt toodetud hapnikku neelates oksudeerus kolmevalentseks. Eelkambriumi ajastul oli sellepärast Maa atmosfääris väga vähe hapnikku. Alles pärast seda, kui proterosoikumi ja fanerosoikumi vahetusel vaba raud vahevööst kadus, hakkas hapnik kogunema atmosfääri. · Vaba hapnik, mis vabanes Maa sisemusest, kulus praktiliselt kõik mõningate metallide ja CH4 , NH3 ja H2S oksudeerumiseks.
Muda on aga Ülemiste järve põhjal palju. Sellele juhtisid tähelepanu juba esimesed uurijad, ajavahemikul 19741984 pumbati järvest välja umbes 263 000 m3 muda. Ülemiste järv on jootnud Tallinna juba seitse sajandit. Viimastel neist on tuntud muret vee kvaliteedi pärast. Eelmise sajandi jooksul toimunud muutustest järves annab teada ka teisenenud taimestik. Vee kvaliteedi pärast tunti muret juba 19. sajandi lõpul: rohke fütoplanktoni (veekihti asustavate mikrovetikate ehk taimhõljumi) tõttu muutus vesi väga häguseks. Eriti halvaks muutus joogivesi 1896. aasta kuumal päikeselisel suvel, mil tekkis möödapääsmatu vajadus järve uurida. See sai teoks kolm aastat hiljem. Linna suunatavat vett hakati puhastama siiski alles 1927. aastal. Et suurendada Tallinna joogivee varusid ja parandada vee kvaliteeti, on aegade jooksul ehitatud kanaleid, mille abil suunati Ülemistesse mitme jõe ja nendele rajatud veehoidlate vesi. Esimesena kaevati 1922
Artikkel on pärit 2009/ 07 ajakirjast. Sisu Artikli nimi Artikli köide Veeõitsengud Eesti järvedes 2009/07 Veeõitsengud keskkonnaprobleem Paljuski inimtegevuse tagajärjel kiirenenud veekogude eutrofeerumine loob selleks väga soodsa pinnase. Maailmas ulatuvad õitsengutega kaasnevad kahjud kalakasvandustele, puhkemajandusele jne. juba miljardi dollarini aastas. Eesti järvedes mikrovetikate vohamine küll nii suuri majanduslikke kahjusid kaasa ei too, kuid turismindust ja veekogu ökosüsteemi mõjutavad need kindlasti. Veeõitsenguid või teisisõnu mikrovetikate hulgivohamist tuleb ette peaaegu kõigis veeökosüsteemides: järvedes, jõgedes, meredes, ookeanides. Seda põhjustavad planktilised mikrovetikad, kelle rakkude mõõtmed jäävad vahemikku 1 100 m (1 mm = 1000 m). Kuigi vetikaid leidub kõikjal veekogudes, ei märka me nende
Sügavusel üle 50-100 m kasvab aeglaselt kuni 30 Marmara mere suunas. Soolsus moodustab umbes poole maailmamere soolsusest. Musta mere vesi on puhas ja selge, seda saab näha ka Joonis 3. Mikrovetikate tõttu on nähtavus vees umbes 5m (võrdluseks Vahemeres 35m). [4] Joonis 3. Musta mere vesi Must meri on suurim anoksliline ehk vees lahustunud hapnikust vaba meresüsteem. Anoksilisuse põhjuseks on mere suur sügavus ning jõgedest ja Vahemerest sellesse voolava vee suhteliselt madal soolsus ja seetõttu väike tihedus. Magevesi ja merevesi segunevad üksnes ülemises 100-150m paksuses kihis
Sellest kihist saab toiduahel oma alguse. Sellest kihist järgmised on need, kes toodavad orgaanilist materjali päikeseenergia abil. Esmastele tootjatele toetuvad kõik järgmised püramiidi kihid: taimesööjad (herbivoorid), lihasööjad (karnivoorid), segatoidulised (omnivoorid) ja raisasööjad (detrivoorid) (Järve taskuraamat, 2002). 16 8. EUTROFEERUMINE Eutrofeerumine on mikrovetikate hulgi vohamine. Kõnekeeles öeldakse selle kohta ka, et ,,vetikad õitsevad", kuid see pole päris õige. Õitsevad ainult õistaimed. Vetikaid on igal pool vetes, kuid alati inimene ei pane neid tähele, kuna vetikad on ülimalt väikesed ja inimsilm ei suuda neid eristada. Mõõtmed võivad jääda vahemikku 1-100µm, kuid inimsilm ei erista objekte, mis on väiksemad kui 2mm. Eutrofeerumise ajal tekib aga vetikaid palju ja ka vee värvus muutub
annaabi.ee 
