Vöötlihasrakkudel, et panna organism liikuma, amööbil, et toituda ja liikuda, smauti ka närvirakujätkete moodustumise. 8. Kuidas seostub rakkude kuju muutus tsütoskeleti talitlusega? Tsütoskeleti valgud muudavad enda pikkust, mis toob kaasa tsütoskeleti kuju muutuse, mille tagajärel muutub ka rakukuju. Kokkuvõte Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudes ja on raku tugi- ja lliikumissüsteemiks. Valguniidikeste läbimõõtude järgi eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid. Tsentrosoom koosneb 2 tsentrioolist ja iga tsentriool koosneb 27 mikrotuubulist, mis on ühinenud kolme kaupa ja moodustuvad üheks grupi ning see on olulise ülesande kandmisel raku jagunemisel. Tsütoskeleti valgud aitavad rakul muuta oma kuju.
lõhustatakse mitmesuguseid aineid. · Golgi kompleksis toimub valkude töötlemine. · Sisemembraan moodustab arvukalt kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks. · Mitokondrite põhiline ülesanne on raku varustamine energiaga. · Tsütoskelett on raku tugi-ja liikumissüsteem. · Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. · Vastavalt valguniidikeste läbimõõdule eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid. · Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest. · Kääviniidid valgulised fibrillid, mis lähtuvad tsentrosoomist raku jagunemisel. · Tsütoskeleti koostisse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. · Taimeraku põhiliseks iseärasuseks on nendele ainuomaste organellide plastiidide esinemine.
kattefunktsiooniga, sisemembraan on kurruline. Mitokonder sisaldab nukeliinhappeid ja ribosoome. Põhiülesanne on raku varustamine energiaga ning kindlustavad hingamise raku tasandil. Harjakesed e. kristad- sisemembraani moodustatud kurrud ja sopistused. Tsütoskelett Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest, on raku liikumis- ja tugisüsteem. Annab rakule kuju ja seob organellid tervikuks. Vastavalt valguniidikeste läbimõõdule eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid. -Tsentrosoom Paikneb rakutuuma läheduses. Tsentrosoom koosneb kahest tsentrioolist. Tsentrioon koosneb mikrotuubulistest, raku jagunemisel lähtuvad neist kääviniidid. Tsütoskeleti koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad valkudel muuta oma kuju. Tsentrosoom moodustub 3*9 mikrotuubulist.
· Tuum paikneb raku keskel Dendriidid ja on tavaliselt suur, ümar Tuum ning sisaldab selgelt Rakukeha esiletulevat tuumakest Aksoni · Tsütoplasma sisaldab Nissli küngas substantsi, Golgi kompleksi, Akson Nissli mitokondreid, substants mikrofilamente, mikrotuubuleid, lüsosoome, lipofustsiini, melaniini, glükogeeni ja lipiidide sisaldisi Spetsiifilised struktuurid tsütoplasmas · Nissli substants · Neurofibrillid ja neurofilamendid Nissli substants · = Nissli kängud, kromatofiilne substants, tigroidsubstants · Valgusmikroskoobis nähtavad kui basofiilsed kängud · Nähtavad perikaarüonis ja dendriitide proksimaalses osas, aga iseloomulikult puuduvad aksonites ja aksoni künkal
· Tsütoskelett osaleb rakkude kuju püsimises või muutumises, nende liikumises ja organellide ümberpaiknemises. · Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest (valgu molekulidest). · Moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja enamiku rakuorganelle. · Vastavalt tsütoskeletti moodustavate valguniidikeste läbimõõdule eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid. Muutused nende valkude struktuuris põhjustavad raku väliskuju ja organellide aukoha muutusi. · Raku kuju muutumine toimub tänu tsütoskeleti valkude lühenemisele või pikenemisele. · Vöötlihasrakkude peamiseks omaduseks on erutuvus ja selle tagajärjel oma pikkuse muutmine. · Vöötlihasrakkudes paiknevad valgulised kiukesed (müofibrill) lühenevad närviimpulsi (elektriline impulss) toimel
pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse. MITOKONDRID Mitokondri ehitus: mitokondrit ümbritseb kaks membraani. Sisemembraan moodustub rohketest kurdudest, mida nim harjakesteks. Mitokondrid sisaldavad DNA-d, RNA.d ja ribosoome, seega toimub seal mitokondrile omaste valkude süntees. Mitokondri ülesanne: raku varustamine energiaga TSÜTOSKELET Tsütoskeleti ehitus: koosneb valgulistest niitidest, mis võivad moodustada fibrille ja mikrotuubuleid. Tsütoskeleti ülesanded: 1. toetab rakku 2. ühendab omavahel rakumembraani, tuumamembraani ja organellid 3. võimaldab raku kuju muutusi ja organellide asukoha muutusi TSENTROSOOM Tsentrosoomi ehitus: 1. koosnevad kahest tsentroolist, mis paiknevad teineteise suhtes risti. 2. tsentrioolidest lähtuvad kääviniidid raku jagunemise perioodil.
Telolüsosoomid ehk transportlüsosoomid Primaarne- just eraldunud Sekundaarne- toimub juba mingi süntees Golgi kompleks on membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Mitokondrite põhiülesanne on rakkude varustamine energiaga. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. Eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid. Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paikenvast silindrilisest tsentrioolist (kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest). 3. Taimerakk Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos, lignin, pektiin. Rakukestal on tugifunktsioon (tugikoe rakud), kaitsefunktsioon (tselluloos), transportfunktsioon (juhtukude) Taimerakul puudub vereringe, seda asendab neil juhtkude Eristatakse kolme rühma plastiide: · Kloroplaste- sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli,
kurde ja sopistusi, mida nim. Harjakesteks) · Organelli sisemuses leidub mitokondrile omaseid DNA ja RNA molekule · Mitokondrite põhiülesandeks on raku varustamine energiaga Tsütoskelett · Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem · Koosneb niitjatest valkudest · Vastavalt tsütoskeletti moodustuvate valguniidikeste läbimõõdule eristatakse fibrille, miktofilamente ja mikrotuubuleid · Raku kuju muutmiseks peavad tsütoskeleti valgud kas pikenema või lühenema · Tsentrosoom (oluline osa raku jagunemisel) koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindritest tsentrioolist · Kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest · Tsütoskeleti koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju · Loomarakus on üks tsentrosoom Taimerakk
piltkujutis, mis on saadud nende rühmitamise teel. Rakkude kuju püsimises või muutumises, nende liikumises ja organellide ümberpaiknemises osaleb tsütoplasmas paiknev tsütoskelett. See koosneb niitjatest valkudest, moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustikku ja enamikku rakuorganelle. On raku tugi- ja liikumissüsteemiks. Vastavalt valguniidistike läbimõõdule eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid. Muutused nende valkude struktuuris põhjustavad raku väliskuju ja organellide asukoha muutumisi. Tsentriosoomil on oluline osa raku jagunemisel ning ta koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast tsentrioolist (koosnevad mikrotuubulitest). Paikneb tuuma läheduses. Raku jagunemisel lähtuvad neist valgulised fibrillid kääviniidid, mis osalevad kromosoomide või kromatiitide jaotamises tütarrakkude vahel. Ka algloomade viburid koosnevad mikrotuubulitest
Äratundmine,regulatsio depolümer.,tagasi keemilisi sidemeid,mis on,kasv.Bakterid- tubuliini peaksid katkema peremeesrakk- ühikuteks)Kolhitsiin reaktsioonis.Ravimid ründamine ja süs. Nagu seostub t-ga ensüümiinhibiitorid:s retseptorid.Glükokonju blokeerides polümer- ulfoonamiidid(inhibeer gaadid(nt ni,taksool stabiliseerib ivad mikroorg-s glükosfingolipiidid raku mikrotuubuleid aga ensüümkatalüüsi regulstsioonis,seos hoiab ära depolümer- reacts.),tsefalosporiini vähiga)Kui mõjutada ni,vinkristiin blokeerib d ,penitsilliin (inhib ravimiga kuidas pol-ni.Peptiidid ja glükopeptiid suhkrud osalevad valgun- transpeptidaasi molek äratundmises- hormoonid(interferon- blokeerides bakteri raku muutmine.Suhkrud leukeemia,hepatiit B ja seina
Arv sõltub raku füsioloogilisest aktiivsusest mida rohkem on vaja energiat, seda rohkem on mitokondreid (enamasti ~1000) Tsütoskelett Koosneb niitjatest valkudest Ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja enamiku rakuorganelle Raku tugi-ja liikumissüsteem Saab eristada fibrille tuntuim on müofibrill, mis paikneb vöötlihaskoes mikrofilamente mikrotuubuleid paiknevad viburite koostises. Läbilõige: koosneb 9st paarist mikrotuubulist, 10nes paar on keskel. Vibur saab alguse basaalkehast (9 kolmekaupa paiknevat tuubulit) Tsütoskeleti koostisse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju (närvirakkude jätkete moodustumine, amööbi liikumine) Vähkkasvaja rakud on samuti seotud tsütoskeletiga Tsentrosoom Kaks teineteise suhtes risti paiknevat silindrilist tsentriooli(koosnevad omakorda
beeta-tubuliini monomeeride polümeriseerumisel. Üksteise suhtes risti paiknevate tsentrioolide paar koos seda ümbritseva peritsentriolaarmaterjaliga moodustab tsentrosoomi. Tsentrioolid on vajalikud mitoosikäävi organiseerimisel (tubuliini polümeriseerumine mikrotuubuliteks) ning tsütokineesi läbiviimisel. Samuti osalevad tsentrioolid raku ripsme(te) või viburi aksoneemi moodustamisel, sealjuures nimetatakse aksoneemi aluseks olevat tsentriooli basaalkehaks. Kuna mikrotuubuleid mööda toimub ainete ja organellide transport, siis läbi mikrotuubulite määravad tsentrioolid kaudselt raku kuju ja organellide paiknemist. ! ! 7. Miks konkreetne lihashaigus haarab ainult teatavaid lihaseid? Nimeta lihashaiguse põhitüübid ja nende sagedus. ! Erinevate lihaste arengu ja korrasoleku eest vastutavad erinevad geenid. Erinevate lihaste lihasrakud sisaldavad erinevaid skeletilihase müosiini raske ahela vorme.
Tsentrioolid + PCM = mikrotuubulite organisatsioonikeskus (MTOC). Mutatsioone PCM-1 geenis on seostatud kilpnäärmevähiga, skisofreeniaga (orbitofrontaalse koore hallaine mahu vähenemisega), mutatsioone PCNT geenis mikrotsefaalse osteodüsplastilise primordiaalse kääbuskasvuga. Viimasel juhul sünteesitakse ebanormaalselt lühikest peritsentriini valku, mis pole võimeline teisi valke tsentrosoomi külge kinnitama. Seetõttu ei saa tsentrosoomid mikrotuubuleid õigesti organiseerida, häirub rakutsükkel ja väheneb rakujagunemine. Rakkude arvu vähesus viib lühikeste luude, väikese aju jm patoloogiate kujunemisele. 7. Skeleti vöötlihaskoe raku tsütoskelett, selle defektsusest põhjustatud haigused, 1 näide põhjalikumalt. (М63) 34 Müofibrillaarne müopaatia e. nemaliini müopaatia (desmiin, aktiin, nebuliin) Desminopaatia Kristallinopaatia Jäseme-vöötme lihasdüstroofia ( kalpaiin, düsferrliin)
Membraanist väljapoole jääb bakterikest, mis koosneb polüsahhariididest, valkudest ja lipiididest. Kest ei ole nii jäik, kui taimedel ja laseb bakteritel vabalt kasvada. Kest täidab peamiselt kaitsefunktsiooni, mis on eriti oluline ühemembraaniliste bakterite puhul. Mõnel bakteril on kest kaetud karvakeste, mõnel aga viburitega. Bakterite viburid ja karvad on päristuumsete organismide viburitest ja karvadest erineva ehitusega (valguse ehitusega, kuid ei sisalda mikrotuubuleid). Karvakeste abil kinnituvad bakterid sobilikele pindadele ja seostuvad üksteisega. Viburite abil liiguvad bakterid edasi. Mõnel bakteril eritab kest limakapsli, sellel on eelkõige kaitsefunktsioon, kuid see hõlbustab ka liikumist. Mitmed bakterid on teistele organismidele ohtlikud, sest nad võivad põhjustada tervisehäireid, mis võivad lõppeda ka surmaga patogeensed bakterid. Patogeensete bakterite toime tuleneb väliskeskkonda eritatavatest mürkainetest baktertoksiinidest
Mitokondrite põhiülesandeks on raku varustamine energiaga. Neis viiakse lõpule glükoosi jt ainete lagundamine. 3.6 Tsütoskelett Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest, moodustades võrkja srutkuuri, mis ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustikku ja rakuorganelle. Tüstoskeletti võib lugeda raku tugi ja liikumissüsteemiks. Eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid. Muutused nende valkude struktuuris põhjustavad raku väliskuju ja organellide asukoha muutusi. Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest. Raku jagunemisel lähutvad neist valgulised fibrillid kääviniidid. Need osalevad kromosoomide jaotamises. Tsütoskeletti kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. 3.7 Taimerakk
molekuliga seotud ribosoomide kogumid. Ribosoome võivad ka sisaldada kloroplastid ja mitokondrid. Lüsosoomid lagundavad aineid, mida rakk ise enam ei vaja. Golgi kompleksis toimub valkude lõplik töötlemine ja kokku pakkimine. Mitokondrite ülesanne on rakku energiaga varustada (seal toimuvad hingamisahela protsessid). Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudes ja on raku tugi- ja lliikumissüsteemiks. Valguniidikeste läbimõõtude järgi eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid. Tsentrosoom koosneb 2 tsentrioolist ja iga tsentriool koosneb 27 mikrotuubulist, mis on ühinenud kolme kaupa ja moodustuvad üheks grupi ning see on olulise ülesande kandmisel raku jagunemisel. Tsütoskeleti valgud aitavad rakul muuta oma kuju. Taimerakk on kaitstud rakukestaga, samuti leidub rakus veel vakuoole, plastiide, mis pole teistes rakkudes. Rakukest koosneb tselluloosist. Rakukesta ülesanne on garanteerida tugifunktsioon, mis tähendab võimet toestada taime (näiteks
Metafaasis algab järsku tuumamebraani lagunemisega vesiikuliteks (vesiikulid jäävad nähtavaks kääviniidistiku ümbruses kogu mitoosi ajal). Kääviniidid, mis alguses olid väljaspool tuuma, hõlmavad nüüd ka selle ruumi, kus enne oli tuum. Kromosoomide tsentromeeride külge moodustuvad kinetohoorid, mis seovad enda külge osa mikrotuubulitest - neid nim. nüüd kinetohoorseteks mikrotuubuliteks. Käävi ülejäänud mikrotuubuleid nim. polaarseteks, väljapoole käävi jäävaid mikrotuubuleid aga astraalseteks. Kinetohoorsete mikrotuubulite abil kromosoomid reastatakse ühele tasapinnale kahe pooluse vahel. Anafaasis tütarkromatiidid alustavad liikumist pooluste suunas. Telofaasis kromosoomid liikumine lõppeb. Mikrotuubulid jaotuvad laiali. Raku vastaspoolustele liikunud kromosoomide ümber tekib tuumamembraan. Kromosoomid dekondenseeruvad. Seejärel toimub tsütokinees ja rakk jaguneb pooleks
Raku kuju muutus ja liikumine (migratsioon). Raku kuju säilitamine, asümmeetria tagamine. 12. Tsentrioolid koosneb 9 ringikujuliselt paigutatud mikrotuubulite kimbust, milles igas on 3 torukest. Paiknevad tuuma läheduses Koosneb kahest torujast kehakesest On ümbritsetud heleda tsütoplasmaga tsentrosfääriga Tsentrioolid koos tsentrosfääriga moodustavad tsentrosoomi (milles moodustakse enamus mikrotuubuleid) Tsentrioolid osalevad raku jagunemisel 6 7 Raku ehitus 1. Plasmamembraan, mis ümbritseb väljastpoolt rakku. 2. Tsütoplasma, mis koosneb läbipaistvast põhitsütoplasmast (vesilahus, mis sisaldab vees lahustunud elektrolüüte, metaboliite, RNA, sünteesitud proteiine, ensüüme) ja organellidest ja inklusioonidest. 3
On mikroskoopiliste mõõdetega, kuigi jäävad mõnikord pärast pooldumist kokku ja moodustavad kogumikke, on üherakulised. Neid elab peaaegu igas elukeskkonnas On enamasti ümbritsetud ühe rakumembraaniga, koosneb valkudest ja lipiididest. Kest koosneb polüsahhariididest, ei ole nii jäik kui taimedel ja võimaldab rakul kasvada. Täidab peamiselt kaitsefunktsiooni, kest võib olla kaetud karvakeste või viburitega. Viburites ja karvakestes pole mikrotuubuleid. Karvakeste abil kinnitub bakter kasvuks pinnale, vibureid kasutab liikumiseks. Mõnel bakteril eritab kest limakapsli Mitmed bakterid võivad olla ohtlikud e patogeensed, sest põhjustavad tervisehäireid, kuna eritavad väliskeskkonda mürke bakteritoksiine. Bakteri rakutuuma asendab tuumapiirkond, milles paikneb rõngaskromosoom (koosneb ühest DNA molekulist ja tal pole vabu otsi). Kõikidel bakteritel on üks kromosoom. Enne bakteri
kuid neurolemmi ei moodusta. Närviraku osad: · rakukeha e perikaarüon e sooma on närviraku ainevahetuse kese · dendriidid puuvõrana hargnevad, koonusja kujuga, lühikesed jätked Nissli sõmeruste, mitokondrite ja muude organellidega · akson pikk, peen, silinderjas jätke, algab rakukehast närviimpulsi vallandamise päästikuks oleva aksoniküngastikuga. Aksoni plasmas on mitokondreid, mikrotuubuleid ja neurofibrille, aga puuduvad Nissli sõmerused ja seega valgusüntees. Müeliniseeritud akson on ümbritsetud müeliinkihiga, mida aeg-ajalt katkestavad Ranvier soonised. Sünaps on neuronite ja neuroni ning efektori kokkupuute ja kommunikatsiooni paik, sisaldab põiekesi kolme või enama erineva virgatsainega, millel on erinev mõju postsünaptilisele rakule. Aeglane aksonaalne transport (1-5 mm päevas) toimub ainult raku kehast aksoni suunas ning
TSÜTOSKELETT osaleb rakkude kuju püsimises või muutumises, nende liikumises ja organellide ümberpaiknemises. Tsütoskeleti ehitus ja talitlus: ° Koosneb niitjatest valkudest. ° Moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustikku ja enamiku rakuorganelle. ° Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. ° Eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid. ° Muutused valkude struktuuris põhjustavadki raku väliskuju ja organellide asukoha muutusi. 4 > Raku kuju muutumiseks peavad tsütoskeleti valgud kas lühenema või pikenema. Raku jagunemisel on oluline osa TSENTROSOOMIL koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Igas loomarakus on ainult üks tsentrosoom, mis paikneb rakutuuma läheduses
2. Prometafaas Algab järsku tuumamebraani lagunemisega vesiikuliteks. Need vesiikulid jäävad nähtavaks kääviniidistiku ümbruses kogu mitoosi ajal. Kääviniidid, mis alguses olid väljaspool tuuma, hõlmavad nüüd ka selle ruumi, kus enne oli tuum. Kromosoomide tsentromeeride külge moodustuvad kinetohoorid, mis seovad enda külge osa mikrotuubulitest - neid nim. nüüd kinetohoorseteks mikrotuubuliteks. Käävi ülejäänud mikrotuubuleid nim. polaarseteks, väljapoole käävi jäävaid mikrotuubuleid aga astraalseteks. 3. Metafaas Kinetohoorsete mikrotuubulite abil kromosoomid reastatakse ühele tasapinnale kahe pooluse vahel. Sel hetkel on kromosoomid juba liikumiseks valmis, nende kinetohoorid on aktiivsed ning kumbki kinetohoor püüab liikuda poolusele. Liikumist aga veel ei toimu, sest kinetohooride poolt tekitatav jõud tasakaalustatakse vastastikku tänu sellele, et tütarkromatiidid on tsentromeeri abil ühendatud. 4
MILLISE EHITUSEGA ON TSÜTOSKELETT JA KUIDAS SEE TALITLEB? Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. Ta moodust. tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja enamiku rakuorganellidega. Tsütoskeletti võib lugeda raku tugi- ja liikumissüsteemiks. Vastavalt tsütoskeletti moodustuvate valguniidikeste läbimõõdule eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid. Selleks, et rakk muudaks oma kuju, peavad tsütoskeleti valgud kas lühenema või pikenema (selle tomumiseks on vaja täiendavat energiat). MILLISED ORGANELLID SEOSTUVAD VEEL TSÜTOSKELETIGA? Raku jagunemisel on oluline osa tsentrosoomil. Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest. (Igas loomarakus on ainult 1 tsentrosoom, mis paikneb
Tsütoplasmaatiliste mikrotuubulite funktsioonid 1. Organellide transport tsütoplasmas. Mikrotuubulid funktsioneerivad kui rakusisesed maanteed. Interfaasi ajal on reisijateks organellid (mitokondrid, lüsosoomid, tsütoplasmavõrgustik), transportvesiikulid, mis viivad aineid ER-st Golgi kompleksi ning sealt edasi kas mõnda organelli või raku välispinnale eksotsüteerimiseks; raku jagunemise ajal (anafaasis) liiguvad mööda mikrotuubuleid tütarkromatiidid. Vesiikulite liikumine on kōige paremini nähtav närvirakkude aksonites, kus nad liiguvad mōlemas suunas raku keha ja jätkete vahel. 2. Määravad tsütoplasma vōrgustiku ja Golgi aparaadi orientatsiooni rakus. 3. Osalevad raku liikumisel. 4. Mikrotuubulid mōjutavad teiste tsütoskeleti filamentide (aktiini- ja intermediaarsete filamentide ) orientatsiooni rakus. Mikrotuubulitega seotud valgud
Tsütoskelett Esineb ainult loomsetes rakkudes. Moodustub fibrillaarsetest valkudest (sekundaar struktuuriga valgud). Valgu molekulid kinnituvad raku membraanile, tuumamembraanile ja organellidele ning moodustavad tsütoplasmat läbiva võrgustiku. Valgulised fibrellid on võimelised kokku tõmbuma ja lõtvuma. Võimaldavad rakul kuju muuta ja paigutada ümber organelle tsütoplasmas. Tsütoskelett moodustab raku tuuma läheduses tihenenud piirkondi valgulisi torukesi ehk mikrotuubuleid- tsentrosoomi. Valgulised mikrotuublid moodustavad kaks kimpu ehk tsentrioole. Tsentrosoomi ülesandeks on raku jagunemisel jagada täpselt ära tuuma materjal (kromosoomid) TAIMERAKK Eukarüoodsed rakud. Ehituslikult on taimerakul rohkesti sarnasusi loomarakuga. Tuum on membraaniga eraldatud. Sama: mõlemat rakku ümbritseb rakumembraan, tsütoplasma, rakutuum, organellid ja nende ülesanded. taimerakus ei ole tsütoskeletti.
Mitokondri sisemuses leidub mitokondrile omaseid DNA ja RNA molekule. Mitokondri DNA sisaldab geneetilist infot organellile vajaliku RNA ja valkude sünteesiks. Valke sünteesitakse seal olevates ribosoomides.*põhiülesanne on rakke varustada energiaga. * neis viiakse lõpule glükoosi ja teiste ainete lagundamine. * ATP süntees Tsütoskelett- raku tugi- ja liikumissüsteem. Koosneb niitjatest valkudest. (fibrille, mikrofilamente, ja mikrotuubuleid). Tsütoskeleti koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. Tsentrosoom- iseloomulik ainult loomarakkudel. Taimerakk Rakukest- põhiline koostisaine on tselluloos. Kesta läbivad poorid(osmoos,difusioon) taimeraku täühtsus- takistab taimeraku liikumist, paljudele ainetele läbimatu, paksenedes põhjustab raku sisemuse hävimise, toestab taime(rakke)- Tugifunktsioon. Kaitsefunktsioon- kaitseb välistegurite eest(korkkude)
filtri abil. 160. Oma rakkude vaatlemiseks kasutame 60x õliobjektiivi, mille kasutades tuleb esmalt katteklaasile lisada tilk immersiooniõli. 161. Vaatlesime rakke rohelises, punases ja sinises kanaalis. 162. 163. 1. pilt: pEGFP/FoxO3a-ga transfekteerunud rakud. Roheline – FoxO3 liitvalk, mis asub tsütoplasmas. On näha ka tuumad. 2. pilt: Mouse anti tubuliin ja goat anti Mouse Alexa568-ga värvitud rakud. On näha mikrotuubuleid. Punane – sekundaarse antikeha küljes olev fluorokroom Alexa568. Number 568 näitab lainepikkust nmeetrites (absorb 578 nm ja emit 603 nm) 3. pilt: Tripleband filtriga tehtud pilt. Sinine – fluorestseeruv värv DAPI, mis värvib DNAd. On näha tuumad. Neeldumismaximum 461 nm juures. 164. FoxO3a ise kuulub transkriptsioonifaktorite perekonda. Sellise valgu funktsioonideks on apoptoosi reguleerimine ning kaitsmine oksüdatiivsest stressist reguleerides antioksüdante. 165. 166
· Allosteeriline tsenter on ensüümmolekuli pinnaosa, millega seostub regulaator · Regulaatoriteks on ioonid ja madalmolekulaarsed ühendid · Paljud ravimid on allosteerilised efektorid · Allosteeriline inhibitsioon on pöörduv Aktiivtsenter - seal leiab aset reaktsioon. Osadel ensüümidel on olemas regulatoorne tsenter - reguleerib ensüümi aktiivsust. *Regulatoorne võimsus on vaid ahela esimestel nn. võtmeensüümidel. 4. Iseloomustage mikrotuubuleid järgmistest aspektidest: a) millest nad koosnevad b) milliste rakustruktuuride põhikomponendiks nad on c) mida tähendab mikrotuubulite ---rsus? d) milline on nende roll prokarüootsete / eukarüootsetes rakkudes? Mikrotuubul - päristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub mõnede organellide koostisesse. Monomeeriks on tubuliin, mis on samuti globulaarne valk. Mikrotuubulid on olulised rakkude jagunemisel, sest need moodustavad enamiku kääviniidistikust. 5
Neuroni moodustavad rakukeha e perikaarüon ja jätked – perikaarüonid sisaldavad selgelt eristatavat tuuma ja tuumakest Neuroni tuum on ümara kujuga ja paikneb rakus reeglina tsentraalselt, tuuma suurus olemeb raku suurusest Neuronite kõrge funktsionaalse aktiivsuse tõttu on rakkude tsütoplasma rikalikult varustatud organellidega ja sisaldab Nissli substantsi, Golgi kompleksi, mitokondreid, mikrofilamente, mikrotuubuleid, vabu ribosoome, lüsosoome, lipofustsiini, melaniini, glükogeeni ja lipiide – vabad ribosoomid neuronite kehas sünteesivad pidevalt uusi valke ja suunavad neid neuronite jätketesse kasutatud valkude asemele Neuronite perikaarüonis ja suurte dendriitide algusosades paikneb kromatofiilne substants (Nissli substants/ tigroidsubstants), mille moodustavad erineva suurusega kängud – kängud puuduvad aksonites ja aksoni künkal
1. Organellide transport tsütoplasmas. Mikrotuubulid funktsioneerivad kui rakusisesed maanteed, mida mööda reisib suur hulk raku sisestruktuure. Interfaasi ajal (kui rakk ei jagune) on reisijateks organellid (mitokondrid, lüsosoomid, tsütoplasmavõrgustik), transportvesiikulid, mis viivad aineid ER-st Golgi kompleksi ning sealt edasi kas mõnda organelli või raku välispinnale eksotsüteerimiseks; raku jagunemise ajal (anafaasis) liiguvad mööda mikrotuubuleid tütarkromatiidid, pärast viljastumist peavad kokku saama ja ühinema kumbagi gameedi tuumad. 2. Määravad tsütoplasma vrgustiku ja Golgi aparaadi orientatsiooni rakus. 3. Osalevad raku liikumisel. 4. Mikrotuubulid mõjutavad teiste tsütoskeleti filamentide (aktiini- ja intermediaarsete filamentide ) orientatsiooni rakus. Mikrotuubulitest moodustunud struktuurid: Tsentriool Väike silindrikujuline organell 0.2 µm lai ja 0.4 µm pikk. Tsentrioolid esinevad kõikidel
1. Organellide transport tsütoplasmas. Mikrotuubulid funktsioneerivad kui rakusisesed maanteed, mida mööda reisib suur hulk raku sisestruktuure. Interfaasi ajal (kui rakk ei jagune) on reisijateks organellid (mitokondrid, lüsosoomid, tsütoplasmavõrgustik), transportvesiikulid, mis viivad aineid ER-st Golgi kompleksi ning sealt edasi kas mõnda organelli või raku välispinnale eksotsüteerimiseks; raku jagunemise ajal (anafaasis) liiguvad mööda mikrotuubuleid tütarkromatiidid, pärast viljastumist peavad kokku saama ja ühinema kumbagi gameedi tuumad. 2. Määravad tsütoplasma vrgustiku ja Golgi aparaadi orientatsiooni rakus. 3. Osalevad raku liikumisel. 4. Mikrotuubulid mõjutavad teiste tsütoskeleti filamentide (aktiini- ja intermediaarsete filamentide ) orientatsiooni rakus. Mikrotuubulitest moodustunud struktuurid: Tsentriool Väike silindrikujuline organell 0.2 µm lai ja 0.4 µm pikk. Tsentrioolid esinevad kõikidel
Molekulaarmootorid on lineaarsed või roteeruvad. Motoorsed valgud: keratiin, aktiin, müosiin, tubuliin Mikrotuubulid Mikrotuubulid on õõnsad silindrilised polümeerid, mis koosnevad tubuliini dimeeridest. 13 tubuliini monomeeri pöörde kohta. Dimeerid lisanduvad ,,pluss" otsa ja dissotsieeruvad ,,miinus" otsast. Mikrotuubulid on põhikomponendiks tsütoskeletis, ripsmetes ja viburites. Düneiin-valgud liiguvad või libisevad piki mikrotuubuleid, põhjustades mikrotuubulite paindumise üksteise suhtes. Düneiini liikumine on ATP-käivitatud. Skeletilihase ehitus Koosneb lihaskiududest, mida katab sarkolemm. Iga kiud sisaldab sadu müofribille. Iga müofribill koosneb järjestikku asetsevatest sarkomeeridest. Iga sarkomeer on otstest varustatud ristiasetseva tuubuliga, mis on sarkolemmi pikendust. Sarkomeeride pind on kaetud sarkoplasmaatilise retiikulumiga. Tuubulid on vajalikud närviimpulsside levimiseks, SR on Ca-ioonide depooks.
Düneiini liikumine on ATP-käivitatud. Düneiini interaktsioonid mikrotuubulitega Isoleeritud düneiinid (omavad ATPaas aktiivsust) koosnevad 2-3 raskest ahelast (400-500 kDa) ning mitmetest keskmistest (40-120 kDa) ja madalmolekulaarsetest (15-25 kDa) ahelatest. Tsütosoolsed düneiinid ja kinesiinid Kiire aksonaalne transport piki mikrotuubuleid võimaldab materjalivahetust sünapsi ja närviraku keha vahel. · Mikrotuubulid vahendavad orga- nellide ja vesiikulite liikumist rakus
MLB 6001 Üldbioloogia 15 Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. Ta moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja enamiku rakuorganelle. Tsütoskeletti võib lugeda raku tugi- ja liikumissüsteemiks. Vastavalt tsütoskeletti moodustavate valguniidikeste läbimõõdule eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid. Raku jagunemisel on oluline osatsentrosoomil. Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest. Igas loomarakus on ainult üks tsentrosoom, mis paikneb rakutuuma läheduses. Raku jagunemisel lähtuvad neist valgulised fibrillid kääviniidid. Need osalevad kromosoomide või kromatiidide jaotamises tütarrakkude vahel. Bakterite ja kõrgemate taimede rakkudes tsentrosoom puudub.
Mikrotuubulite osalus organellide ja vesiikulite transpordis. Mikrotuubulid funktsioneerivad kui rakusisesed maanteed, mida mööda reisib suur hulk raku sisestruktuure. Interfaasi ajal (kui rakk ei jagune) on reisijateks organellid (mitokondrid, lüsosoomid, tsütoplasmavõrgustik), transportvesiikulid, mis viivad aineid ER-st Golgi kompleksi ning sealt edasi kas mõnda organelli või raku välispinnale eksotsüteerimiseks; raku jagunemise ajal (anafaasis) liiguvad mööda mikrotuubuleid tütarkromatiidid, pärast viljastumist peavad kokku saama ja ühinema kumbagi gameedi tuumad. Vesiikulite liikumine on kige paremini nähtav närvirakkude aksonites, kus nad liiguvad mlemas suunas raku keha ja jätkete vahel. Mikrotuubulitega seotud valgud. Et takistada mikrotuubulite kiiret desassambleerumist ning vimaldada interaktsioone teiste raku komponentidega, on mikrotuubulid seotud mitmete nn. MAP-valkudega (microtubule- associated proteins). Tuntumad MAP-valgud seostuvad
järgult ümarast vormist viburiga, liikumisvõimelisteks spermideks, protsessi käigus lõhutakse rakke ühendavad plasmasillad. Spermi ehitus. Sperm koosneb peast, kaelast, vaheosast ja sabast. Spermis on muutunud tsütoplasma-tuuma suhe: 1:1. Pead katab akrosoom ning peas paikneb tuum. Kaelaosas on moondunud distaalne tsentriool, millest kasvab välja viburi toes – aksoneem Kaelas on tsentrioolid. Vaheosas paiknevad mitokondrid. Sabas on aksiaalne filament, mis sisaldab mikrotuubuleid. Leydigi ja Sertoli rakkude roll. Leydigi rakud toodavad androgeene, nt. testosterooni. Sertoli rakud suunavad meessugurakkude arengut. Samuti tekitavad Sertoli rakud barjääri, mis laseb spermil ainult valendiku poole liikuda. Spermatogeneesi hormonaalne regulatsioon (GnRF, FSH, LH, testosteroon). Regulatsioon algab hüpotalamusest, kust sekreteeritakse GnRH. GnRH stimuleerib ajuripatsis (hüpofüüsis) FSH ja LH sekreteerimist
Mikrotuubulite osalus organellide ja vesiikulite transpordis. Mikrotuubulid funktsioneerivad kui rakusisesed maanteed, mida mööda reisib suur hulk raku sisestruktuure. Interfaasi ajal (kui rakk ei jagune) on reisijateks organellid (mitokondrid, lüsosoomid, tsütoplasmavõrgustik), transportvesiikulid, mis viivad aineid ER-st Golgi kompleksi ning sealt edasi kas mõnda organelli või raku välispinnale eksotsüteerimiseks; raku jagunemise ajal (anafaasis) liiguvad mööda mikrotuubuleid tütarkromatiidid, pärast viljastumist peavad kokku saama ja ühinema kumbagi gameedi tuumad. Vesiikulite liikumine on kige paremini nähtav närvirakkude aksonites, kus nad liiguvad mlemas suunas raku keha ja jätkete vahel. Mikrotuubulitega seotud valgud. Et takistada mikrotuubulite kiiret desassambleerumist ning vimaldada interaktsioone teiste raku komponentidega, on mikrotuubulid seotud mitmete nn. MAP-valkudega (microtubule- associated proteins)
seroosmembraan. Seemnetorukestes on rakud, millest toodetakse sperma ja Sertoli rakud (toetavad spermatogeneesi). Seemnetorukeste vahele jäävad Leydigi rakud, mis eritavad testosterooni. Munandimanus Külgneb munandi tagumise seinaga, on pikliku kujuga. Siin valmivad seemnerakud ja see on nende hoiustamise koht. Spermarakk 60 mikromeetrit pikk, koosneb peast (selles tuum 23 kromosoomiga, katteks akrosoom) ja sabast, mis jaotub kaelaosaks (sisaldab tsentrioole, need moodustavad mikrotuubuleid, mis jäävad ülejäänud saba koostisse), keskmiseks osaks, mis sisaldab mitokondreid, ja pikimaks osaks. Gonodotropiini vabastav hormoon (GnRH) hakkab sekreteeruma puberteedi ajal. See stimuleerib ajuripatsi eesmise sagara hormoonide vabanemist. Kui testosterooni tase veres suureneb teatud tasemeni, pidurdab see GnRH vabanemist hüpotalamuse rakkudest. Tulemuseks on, et vabastatakse vähem LH, ning vähenenud
Anafaasis toimuvat kromosoomide liikumist ekvaatorilt poolustele on võimalik seletada mitme erineva mehhanismi alusel: 17.)Millistes mitoosi protsessides osalevad kinesiinid ja millistes düneiinid, millistes tubuliini polümeriseerumine ja depolümeriseerumine. On teada ka rida valke (düneiin, kinesiin), mis seostudes käävi mikrotuubulitele reguleerivad käävi stabiilsust ning genereerivad ja suunavad liikumisi piki mikrotuubuleid. Prometafaasis vabanevad kromosoomid tsütoplasmasse ja seni kuni kääviniidid pole veel kinetohooridele kinnitunud, liiguvad kromosoomid kaootiliselt või seisavad paigal. Anafaas- On näidatud, et kinetohoori kääviniidid on kui trass, mida mööda kromosoomid liiguvad. Mikrotuubulid lühenevad kinetohooripoolsest "+" otsast, selles piirkonnas paikneb näiteks kinesiin, mis juhib kromosoomide liikumist. Arvatakse, et
polümeeri (torukujuline → jäikus). Monomeerid seotud GTP/GDP molekuliga. Polaarne (+/- end) → dünaamilisus. Fn: Kromosoomide liigutamine mitoosis, intratsellulaarne transport (mootorvalkude abil: kinehiisid (+ suunas), düneiinid (- suunas). Toimub ATP hüdrolüüs ja fosfaatrühma seondumine ja vabanemine (mootorvalgu konformatsioonis ja seondumises mikrotuubuli külge muutub), viburite liigutamine (mootorvalkude abil liigutatakse mikrotuubuleid üksteise suhtes). 111. Aktiini spetsiifilised omadused ja funktsioonid (raku liikumine, lihaskontraktsioon, koolnukangestus). Kõrgeima kontsentratsiooniga valk rakus. Monomeerid moodustavad protofilamendi; kahest protofilamendist moodustub polümeer. Dünaamiline (on polaarne, seega +/- end). Iga monomeer seotud ATP/ADP-ga. Moodustab kõrgelt organiseeritud struktuure. Põhiliseks
annaabi.ee 
