Enamik süsteeme usub, et ainult üks ideekogum Uskumuste süsteemid Pärimusmüüt – kirjeldavad sündmusi ei saatõestda, lugu sellest kuidas sai grupp alguse Praeguse aja käitumisreeglid Linnastumine tekib sekulariseerumine Teadus ja tehnoloogia Sotsaalsete muutuste allikad Sotsiaalne muutus – protsess, mille kaudu muutuvad väärused, normid, institutsioonid, sotsiaalsed suhted Mõju mikrotasandile(kultuur, sots kultuur) ja mikrotasandile(interaktsioonja isikustasand) Keskkonnasündmused – loodussündmused/inimese tekitatud situatsoonid Sissetung Kultuurilised kontaktid Innovatsioon Populatsiooninihked Difusioon Tehnoloogia ja kultuuriline lõtk Tehnoloogia difusiooni mudel Keskkonnaruumi piirid Moderniseerumisprotsess kaotb oma legitiimsuse senise aluse – vajaduse võidelda vaesusega Inimesed tegutsevad iseenda äraolekul – füüsiliselt, mitte moraalselt ja poliitiliselt
Uurimustes on arvesse võetud, et kulutused haridusele hõlmavad lisaks otsestele koolituskuludele ka saamata jäänud tulu, mida õppija oleks teeninud, kui ta oleks töötanud. Parem haridus peaks viima kõrgema tootlikkuseni ning seega ka kõrgema sissetulekuni. Viimati esitatud seisukoht tuleneb inimkapitali teooriast. Mikroökonoomiliste uurimuste (nt Mincer, 1974) kohaselt suurendab iga täiendav aasta haridusasutuses indiviidi sissetulekut ligikaudu 6% aastas. Kuid lisaks mikrotasandile omab tööjõuturul asuvate inimeste haridustaseme tõus ka üldriiklikku tähtsust. Indiviidi otsus tarbida rohkem haridusteenuseid võib avaldada mõju tema naabrite sissetulekutele. Näiteks talupidaja, kes rakendab uut põllumajanduslikku tehnoloogiat, mõjutab seeläbi ka oma naabreid - naaber võib võtta sama meetodi kasutusele järgides haritud naabri tegevust. Kõrgem haridustase võimaldab tervemat ja täisväärtuslikumat elu, vähendades kulutusi sotsiaal- ja tervishoiusüsteemile
kellelgi on hästi siis seda kasutatakse reklaamiks. Teine termin on peer-revue: arvamuse annavad valdkonna eksperdid, kes on pärit kaaslastelt. Ei arvusta suur komisjon, vaid sinuga võrdväärsed. Idee on ELi kasutada kui poliitikate ülekandmise platvormi, mitte seadusi tegevat süsteemi. 25. EL-i poliitikakujundamise (pool)pluralism ning elluviimise legalism; selle mõju liikmesriikide poliitikate kujundamisele ja elluviimisele Mõju mikrotasandile (Radaelli): 1. INERTIA/inerts muutuse puudumine, nt poliitikate kohaldamise edasilükkamine. Pikaajaliselt ei saa see aga kesta, sest tekitab kriisi. Juhtub siis, kui riigi jaoks on EL poliitiline arhitektuur ning valikud, mudelid jms liiga erinevad. Inestiat on raske aga pikalt säilitada nii majanduslikult kui poliitiliselt. 2. ABSORPTION/ imendumine muutus kui kohandumine, aga poliitika loogika ja põhiolemus ei muutu üldse. 3
annaabi.ee 
