käsitlust. Nende peamine doktriin oli kriitiline uurimine, mis üritas peamisi kapitalistliku ühiskonna vasturääkivusi teadvustada. Kriitilised teoreetikud tahtsid jõuda ideaalsesse ühiskonda inimest ärakasutamata, nagu Marx. Nad olid Marxi Freudiga ühendades unikaalsed, sest Freudi pessimism sotsiaalsete muutuste suhtes tundus enamusele olevat sobimatu Marxi revolutsioonilise mõtlemisega. Marxi sotsiaalsete uurimuste makrovõrrand täienes Freudi indiviidi sotsiaalpsühholoogia mikrotasandiga. Prantsuse filosoofi Althusseri ideoloogiat on samuti mõjutanud marksism.Tema väited ja teesid olid suunatud marksismi teoreetiliste aluspõhimõtete vastu suunatud rünnakute vastu. Althusserist rääkides viidatakse tavaliselt strukturaalsele marksismile, kuigi tema suhe teistesse Prantsuse strukturalismi koolkondadesse ei ole lihtne ja ta on kriitiline paljude strukturalismi aspektide koha pealt. Antonio Gramsci kirjutised ja neist koostatud raamatud
bioloogilised tunnused on. Edasi ta pakkus välja, et on olemas isikud, kes panevad bioloogiliste ja sotsiaalsete tingimuste koosmõjul toime kuriteod ning oli ka nõus, et osa isikuid, kelle puhul kuritegevus seondub eelkõige sotsiaalsete põhjustega. Viimane Lombroso uurimisperiood kipub olema üpris lähedane sellele, mida kaasaja bioloogilise koolkonna esindajad välja pakuvad. See oli Lombroso mikrotase, on ka makrotaseme seosed, kus otsitakse seoseid kuritegevuse ja ühiskonna vahel. Mikrotasandiga andis Lombroso kaasa, et provotseerida ning edasi viia kurjategijate empiirilist uurimist. Makrotasandil ta praktiliselt katab kogu praegugi välja pakutu. Lombroso muud faktorid: - meteoroloogilised, klimaatilised tinigmused nendest praegu väga ei räägita, sest nende tingimustega võitlemine käib üle jõu. Ei saa siiski eitada, et kuritegelikku käitumist need välised tingimusi selgelt mõjutavad. Eestis on selge, et on olemas kuriteod, mida pannakse toime rohkem
koolkond alustas 20ndail, tundus marksismi ja freudismi kombineerimine veider, marksismi järgiv NL ei tervitanud freudismi. Freudi pessimism sotsiaalsete muutuste suhtes tundus sobimatu Marxi revolutsioonilise mõtlemisega. 1926ndal instituudiga ühinenud Lowenthal agiteeris teisigi tasapisi psühhoanalüüsile. Eriti aktiivseks läks see Frommi tulekuga. II Maailmasõda tegi neist neomarksistid. Marxi sotsiaalsete uurimuste makrovõrrand täienes Freudi indiviidi sotsiaalpsühholoogia mikrotasandiga. Marx oli majandust silmas pidades psühholoogia välja jätnud. Autoritaarneism, fa?ism ja juudivastasus. Fa?ism hakkas neid huvitama, kui seda omal nahal tunda said. Nende käsitluse järgi asendus võistlev kapitalism monopoolse fa?istliku kapitalismiga, et saada jagu ülemaailmsest majandusdepressioonist tingitud kapitalistlike kriisidega. Ca 1930 Wolhelm Reich märkis, et seksuaalne repressioon aitab kaasa fa?ismi tekkimisele. Seejärel hakkas Fromm autoritaarsust uurima, mille
annaabi.ee 
