Maateaduste alused
tuulega toodud tolmust ja vulkaanilisest tuhast, autigeensetest keemilistest setenditest (Fe/Mn-
oksühüdraatidest) ja mingil määral isegi kosmilisest tolmust. Fe/Mn- konkrektsioonid ja koorikud
omavad tähtsust ka majanduslikus mõttes. Sisuliselt on tegemist väga aeglaselt (kasvukiirus 0.001-
0.2 mm/100 aasta kohta) mereveest väljasettivate mineraal-agregaatidega. (2)
süvaookeani mudad (ooz), mis moodustuvad mikroskooplise zoo- ja fütoplanktoni jäänustest.
Ülalpool karbonaatse kompensatsiooni piiri (keskmiselt vähem kui 4,5 km) moodustuvad tavaliselt
lubimudad, mis koosnevad peamiselt foraminifeeride kodadest.. Sügavamal kui 4.5 km
moodustuvad ränimudad, mis koosnevad radiolaaride skelettidest (zooplankton) ja diatomeedest
(fütoplankton). Ränimudad on iseloomulikumad kõrgematele laiuskraadidele, kuid ulatuvad
hoovuste piirkonnas ka madalamatele laiustele. Koos ränimudadega eristatakse nn fosfaatseid
annaabi.ee 
