Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"mikroskoobist" - 10 õppematerjali

mikroskoobist on näha, et ta on teraline pulber, käes kokku su-rudes tekib iseloomulik krudin, mis on tingitud osakeste hõõrdu-misest. Tärklis soojas vees (50-70C) tugevasti paisub (pundub), moodustades kolloidlahuse, mis jahtumisel muutub geeliks (kissell, kliister). See võimaldab tärklist kasutada paksendina (stabilisaatorina), mis tagab kreemidele, jogurtitele jne püsiva struktuuri.
Mikroskoop
7
doc

Mikroskoop

Mikroskoop Valdav osa rakke on mikroskoopiliste mõõtmetega, seetõttu võib pidada rakuteadust ehk tsütoloogia sünniks 17. Sajandi ke skpaika, mil inglane Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Ka tsütoloogia esiasine areng 17.-18. Sajandil seostub eelkõige mikroskoobi täiustamisega, mis võimaldas üha paremini uurida kudede ja rakkude ehitust. Inglise teadlane kirjeldaski oma esimeses vaatluses rakku, vaadeldes seda mikroskoobi abil. Kasutas selleks enda konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ning hilejm 1665. aastal andis korgirakkude esemekirjelduse raamatus "Micrographia". Samuti andsid oma suure panuse mikroskoobi leiutamisele sellised nimekad nimed nagu mezius, Galilei,Lipersheim. Termin mikroskoop Faberi poolt 1625. aastal (mikros- väike; skopea- vaatama). Algselt oli see siiski läätsedest kombineeritud suurendusvahend. Esimesed primitiivsed mikroskoobid võisid va...

Bioloogia → Bioloogia
39 allalaadimist
Optilised riistad
15
pptx

Optilised riistad

Geomeetriline optika Optikariistad Optikariistad Optikariistad on seadmed, mis Silm annavad esemetest kas Prillid suurendatud või vähendatud Luup kujutisi. Mikroskoop Pikksilm (teleskoop) Silm Silma ehitus Täiskasvanud inimese silmamuna kaalub umbes 7 grammi ja selle läbimõõt on ligikaudu 2,5 cm. Meeste silmad on naiste omadest veidi suuremad. Silm Silma ehitus Lääts koondab ja suunab valguskiired läbi klaaskeha võrkkestale. Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vä...

Füüsika → Optika
5 allalaadimist
Maja vamm
5
doc

Maja vamm

kuivatamise ajaks täiesti tühjaks kolida. Lammutustööd tuleb teha äärmise ettevaatusega, sest eosed pudenevad igale poole ja uue nakkuse risk on alati suur. Nakatunud materjalid ei tohi uute asendusmaterjalidega kokku puutuda. Eosed võivad levida ka saneerija riietuse kaudu. Seenest nakatunud puit tuleb alati eemaldada ja põletada. Kindluse mõttes peab puitosad eemaldama 60 ­ 70 sm silmaga nähtavast niidistikust kaugemal. Kasu on suurendusklaasist ja mikroskoobist. Kõiki konstruktsioone tuleb hoolega uurida. Kui nakatunud puit puutus kokku pinnasega, tuleb see 15-20 sm ulatuses eemaldada. Ka kivikonstruktsioonid tuleb üle vaadata ja saneerida. Seen võib peituda seinakrohvi taga. Kahjustatud müüritise vuugimört tuleb välja puhastada ja asendada nii sügavalt kui võimalik. Lokaalse kahjustusega kivikonstruktsioone on võimalik kuumutada infralambiga. Enne asenduskonstruktsioonide paigaldamist tuleb saneeritud kohad ja kogu ruum

Ehitus → Üldehitus
58 allalaadimist
Majavamm ja arvutused
9
doc

Majavamm ja arvutused

täiesti tühjaks kolida. Lammutustööd tuleb teha äärmise ettevaatusega, sest eosed pudenevad igale poole ja uue nakkuse risk on alati suur. Nakatunud materjalid ei tohi uute asendusmaterjalidega kokku puutuda. Eosed võivad levida ka saneerija riietuse kaudu. Seenest nakatunud puit tuleb alati eemaldada ja põletada. Kindluse mõttes peab puitosad eemaldama 60 ­ 70 sm silmaga nähtavast niidistikust kaugemal. Kasu on suurendusklaasist ja mikroskoobist. Kõiki konstruktsioone tuleb hoolega uurida. Kui nakatunud puit puutus kokku pinnasega, tuleb see 15 20 sm ulatuses eemaldada. Ka kivikonstruktsioonid tuleb üle vaadata ja saneerida. Seen võib peituda seinakrohvi taga. Kahjustatud müüritise vuugimört tuleb välja puhastada ja asendada nii sügavalt kui võimalik. Lokaalse kahjustusega kivikonstruktsioone on võimalik kuumutada infralambiga. Majavammi saab vältida

Ehitus → Üldehitus
54 allalaadimist
Materjaliuurimise KORDAMISKÜSIMUSED 2 KT
15
docx

Materjaliuurimise KORDAMISKÜSIMUSED 2.KT

ning teiseks vähendab see võimalust, et elektronid võiksid kokku põrgata gaasi aatomitega (seda kokkupõrgete sagedust kirjeldabki mõiste elektronide vaba tee pikkus). 17.Milline on SEM lahutusvõime? Lahutusvõime kuni 3-100 nm sõltuvalt objekti tihedusest ja elektrijuhtivusest. 18. Millised nõudmised esitatakse SEM proovidele? OBJEKTID · Mistahes tahke aine või vedelik jääkaururõhuga (10-3torri). · Suurus sõltub konkreetsest mikroskoobist, tavaliselt 15-20mm, vaadeldav ala 4-8 mm. PREPAREERIMINE · Elektrit juhtivatele materjalidele on kasutatav standardne metallograafiline prepareerimine. · Mittejuhtivaid materjale peab katma õhukese kulla või selle sulamite kihiga vaakumis. · Objekt peab mikroskoobis vaatlemiseks olema elektriliselt maandatud. · Pulbrilisi materjale dispergeeritakse juhtivale alusele.

Materjaliteadus → Materjalide uurimismeetodid
87 allalaadimist
Ainete tuvastamine kvalitatiivselt
8
doc

Ainete tuvastamine kvalitatiivselt

Osasoone saab monoosidest ja millistest? taandavatest oligosahhariididest. Osasoonid kristalluvad lahuses kergelt. Töö käik: Ühte katseklaasi valasin 2 ml glükoosi ja teise 2 ml maltoosi lahust (taandavad suhkrud) + mõlemasse katseklaasi 0,1 g fenüülhüdrasiini + 0,2 g naatriumatsetaati loksutasin mõlemad katseklaasid 40 min keeval veevannil jahutasin jäävannil. Vaatlesin kristalle mikroskoobis, joonistasin nende kuju. Järeldus: Minul katsed väga täpselt ei õnnestunud, mikroskoobist paistis pudru moodi moodustis, ilmselt jäi kuumus keetmisel liiga väikeseks. Joonised: Maltoos Glükoos 3. Hõbepeegli reaktsioon Taandavates suhkrutes sisalduv aldehüüdrühm redutseerib paljude metallide sooli. Metall (päris hõbeda ammoniakaalsest lahusest) sadestub klaasi pinnale peeglina. Töö käik: Hoolikalt pestud katseklaasi valasin 1 ml 1% AgNO 3 lahust + 0,5 ml konts. NH 4OH + 1 ml glükoosi lahust soojendasin segu ettevaatlikult.

Keemia → Biokeemia
57 allalaadimist
Tärklise kordamisküsimused-sissejuhatus
12
docx

Tärklise kordamisküsimused, sissejuhatus

moodustades ruu-mika ja harulise struktuuri. • Tärklis sisaldab eluliselt vajalikke sahhariide, seetõttu on ta ini-mestele ja loomadele oluline energiat andev toitaine. Nii taimedes kui loomades laguneb tärklis ensüümide toimel. Loomadel esinevas loomses tärklises (glükogeenis) on rohkem hargnenud versiooni – amülopektiini. • Tärklis on puhtal kujul külmas vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valget värvi amorfne pulber. Mikroskoobist on näha, et ta on teraline pulber, käes kokku su-rudes tekib iseloomulik krudin, mis on tingitud osakeste hõõrdu-misest. Tärklis soojas vees (50-70C) tugevasti paisub (pundub), moodustades kolloidlahuse, mis jahtumisel muutub geeliks (kissell, kliister). See võimaldab tärklist kasutada paksendina (stabilisaatorina), mis tagab kreemidele, jogurtitele jne püsiva struktuuri. Joodi lahusega moodustab tärklis

Toit → Toiduainete loomne toore
22 allalaadimist
Füüsikaline keemia II eksami konspekt
29
pdf

Füüsikaline keemia II eksami konspekt

neelava keskkonna omadustest. Neeldumisteguri k väärtused sõltuvad pealelangeva valguse lainepikkusest ja temperatuurist. Seadus kõlbab ka kolloidlahustes madala dispergeeritud faasi kontsentratsiooni korral. Kõrvalekalded Lambert-Beeri seadusest tekivad jämedispergeeritud süsteemides ja kontsentreeritud lahustes. Samuti ei sobi see võrrand metallide soolide puhul. Ultramikroskoop võimaldab näha kolloidosakesi ja nende liikumist. Ultramikroskoop erineb tavalisest optilisest mikroskoobist vaid uuritava süsteemi valgustamise põhimõttelt. Elektronmikroskoopias kasutatakse valguse asemel elektronkiirte kimpu. Dispergeeritud süsteemide molekulaar-kineetilised omadused Kolloidlahuste osmootne rõhk on väikesem kui osmootne rõhk tõelistes lahustes, kuna kolloidosakese osakese mass on märgatavalt suurem tavalisest molekulist ja kolloidosakese osakese kontsentratsioon on märgatavalt väikesem tavaliste molekulide kontsentratsioonist. Kolloidlahuste osmootne rõhk on

Keemia → Füüsikaline keemia ii
126 allalaadimist
Geneetika kordamisküsimused
17
docx

Geneetika kordamisküsimused

Geneetika kordamisküsimused 1. Mis on kromosoomid? Kromosoom on rakutuuma element, mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks (ainult siis mikroskoobist nähtav). Kromosoomid on moodustunud kromatiinist (DNA ja valkude kompleks), on kepikujulised struktuurid ja sisaldavad geene. Iga kromosoom koosneb ühest DNA molekulist. 2. Telomeer, tsentromeer Telomeer on DNA ahela piirkond, mis asub kromosoomi otstes. Telomeeri ülesandeks on kaitsta kromosoomi otsi kahjustuse eest. Iga jagunemise käigus väheneb DNA ahela pikkus kromosoomi otstest just telomeeride piirkonnast, see on hea selleks, et kahjustada ei saaks olulised geenid. Teiseks

Bioloogia → Geneetika
33 allalaadimist
ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES
130
pdf

ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES

Vajadusel tegin proovide lugemiseks ettevalmistatud pinna ka kriidiseks, et aastarõngaid paremini esile tuua. Peale seda oli võimalik proovidelt aastarõngaid välja lugeda. Ilma eelneva töötlemiseta oleks olnud väga raske proovidelt üldse midagi välja lugeda, kui mitte öelda võimatu (vähemalt antud puiduproovidest, kus aastarõngad olid väga tihedalt ehk juurdekasvud väikesed). Mändide juurdekasvu proovide mõõtmine käis mõõtelaud LINTAB-i abil, mis koosneb vändast ning mikroskoobist. Vända abil saab käsitsi mõõtealust koos sinna pandud valmis prooviga liigutada ja läbi mikroskoobi loendada aastarõngaid. Seade on aastarõngaste loendamisel ühenduses arvutiga ja TSAPWin programmiga. Mõõtmist alustasin peale puu koort ja lõpetasin puu südamikus (loendasin säsini). Iga proovi juures fikseerisin 27 kõigepealt selle alguse (vahetult peale puu koort) ja seejärel niiöelda märkisin kõik

Loodus → Loodus
3 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun