Kristiina Kass
sooja aluspesu saanud, kingib talle mikroskoobi. Kõik on esialgu vaimustuses, kuid mida aeg
edasi, seda suuremaid probleeme mikroskoop ning sellega vaadeldavad esemed ja olendid
kaasa toovad. Tavalisel juhul lõpekski lugu ema kapituleerumisega ja putukate eest Pärnusse
pagemisega, kuid Kristiina Kass poleks tema ise, kui ta lugu lõplikult üle vindi ei keeraks. Nii
laseb varasemateski teostes situatsioonikoomikat kasutanud kirjanik purgil ämblikega
mikroskoobikarpi sattuda ning tädi Ailil selle koguduse jõulukorjandusel vaestele lastele
annetada. Minu arvates on see lugu üks Kristiina Kassi teostest huvitavaim ning see tundub
hea raamat.
„Käru Kaarel“ on südamlik ja humoristlik lugu ühest puruvaesest perekonnast – vanaemast,
kes on nii vana ja väeti, et peab päevad ja ööd läbi voodis lebama, emast, kes töötab pitsabaari
rattakullerina, ja südist väikesest Kaarlist, kes teenib vanarauda korjates raha, et emale uus
ratas osta