1994. aastal oli Põhjamaade sidetehnoloogia gigandil olemas lähiraadiovõrgus info edastamise tehnoloogia, mis võimaldas suurel kiirusel andmeid edastada kümmekonna meetri raadiuses. Bluetoothi standardini jõudmiseks läks aga veel õige mitu aastat. Nende aastate jooksul adapteerisid IBM ja Toshiba Ericssoni raadioülekande tehnilise lahenduse Toshiba mobiiltelefonidele ning suurim protsessoritootja Intel pani Bluetoothi oma mikroskeemidesse. Nokia tegi vastava tarkvara ning siis võiski öelda, et kõik eeldused lähiraadiovõrgu massidesse jõudmiseks olid olemas. 2000. aasta novembris jõudsid viis suurt ITfirmat kokkuleppele ühtses standardis, mille alusel hakata tootma seadmeid, mis üksteisega ühilduvad. Sellest ajast on lähiraadiovõrku ühenduvaid seadmeid välja mõeldud kõigil elektroonikaaladel, kus on üldse vaja lähidistantsilt teiste seadmetega
FM süntees, mille puhul helikaart sünteesib nõutud pilli hääle, kuid tulemus on tavaliselt vaid lähedane soovitule ja kõlab metalselt. Seda meetodit kasutavad kõik odavad helikaardid (ka SoundBlaster). Nad on kergesti äratuntavad selle järgi, et nende nimetuses esineb parameeter 16 bit. Sellised on kahjuks ka praktiliselt kõik arvuti emaplaadile integreeritud helikaardid. Wavetable süntees, millede puhul on helikaartidel mikroskeemidesse salvestataud erinevate pillide “soundid” (samples) ja muusika genereerimisel saadakse nende eeskuju kasutades peaaegu ehtne kõla. Tavaline helikaart on praegu SoundBlaster, mis toetab nii waveaudiot kui ka MIDI. See on kujunenud omamoodi standartiks ja paljud teised kaardid on reklaamitud kui SoundBlaster. Kõik praegused ja enamus vanu helikaarte toetab stereoheli. Helikaartidest uuemad
Nende juhtseadmete komponendid, mis juhivad teiste seadmete, nagu monitor, kettad, printerid jms. 4 olid realiseeritud eraldi kaarditena, milliseid nimetatakse adapteriteks või ka kontrolleriteks. Kaartide jaoks on emaplaadil eraldi pistikupesad, millised saavad toite ühtsest toiteplokist. Viimasel ajal on hakatud nn. standardkaarte koondama mikroskeemidesse, mis asuvad emaplaadil. 1.2. Mõningaid põhimõisteid Andmed on informatsiooni formaliseeritud esitus kujul, mis võimaldab informatsiooni salvestamist ja töötlemist arvutis. Eristatakse mitut liiki andmeid: arve, tekste, graafikakujundeid, pilte, videod jms. Bit on informatsioonihulga elementaarühik, mis kujutab endast ühte kahest võimalikust sündmusest. Realiseeritakse arvuti põhimälus ühe kaheseisundilise transistoriga või impulsi olemasolu või puudumisega magnetkandjal
annaabi.ee 
