2. MIKROSKEEMIDE VALMISTAMISE TEHNOLOOGIAD. * DTL (Drod Transistor Logic) - 3 osa: 1). kombinaator, mis realiseerib loogikafunktsiooni. 2). Taastaja, mis taastab õiged nivood. 3) puhver väljundi hargnemisteguri tõstmiseks. 1) on dioodidest, 2) ja 3) on transistorid. Dioodidel on takistus,seetõttu tekib väljundisse igal juhul mingi pinge (U=IR), seetõttu teda ei tarvitata. Liiga vana versioon lihtsalt. * TTL (Transistor Transistor Logic)- sama, mis DTL, aga 1). osa on samuti transistoritega. (Bipolaarne tehnoloogia). Suur edusamm- dioodide asemel transistorid. Tarbib vähem voolu ja kiirem. * STTL (Schollky TTL e. Low TTL)- kasutatakse Soti dioodi. Pannakse transistori ette diood, et transistor ei küllastuks, kuna küllastunud transistori sulgemine võtab kauem aega. Järelikult on TTL- st kiirem. * ECL- (Emitter Coupled Logic)- bipolaartransistoridel põhinev, kiiretoimeline. Väga kiire. * MOS (Metal Oxyde Silicon)- unipolaarne tehnoloogia ...
Põhielemendid KORPUS on masinaehituses mingi seadme või mehhanismi massiivne kate EMAPLAAT on elektroonikaseadmes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükiplaat, millele võib kinnituda pistikuid täiendavate komponentide ühendamiseks. Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakopmponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. MÄLU on arvuti komponent või seade. Mälu kujutab endast ajutist kohta, kuhu arvuti salvestab info töötlemiseks vajalike andmeid digitaalsel binaarkujul. Info hoitakse kättesaamise eesmärgil mälus,
Ühte saab muuta teist ei saa . 15. Mis asi on BIOS? Milles seisneb tema tähtsus? Arvutile sisse ehitatud Operatiiv Süsteem millega saab muuta arvut sätteid. 16.Mis on emaplaat tema olulisus? Emaplaat on elektroonikaseadmes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, millele võib kinnituda pistikuid täiendavate komponentide ühendamiseks. Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakopmponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. 17Mis on siin (inglise keeles BUS)? Süsteem, mis tegeleb data edastamisega seadmete vahel 18Mis on bitt ja bait? Võrdle neid omavahel? Bitt on informatsiooni põhiühik. Üks bitt vastab ühele kahendsüsteemi arvu kohale.Kaheksa bitti moodustavad baidi.Bait on arvutites kasutatav
Enamik protsessoreid ei saa ilma L1 vahemäluta töötada. L1 vahemälu töötab protsessori sagedusel ja üldjuhul võib pöördumine tema poole toimuda iga takti ajal. Paljudel juhtudel on võimalik läbi viia mitu loe/kirjuta toimingut samaaegselt. Juurdepääsu latentsus võrdub tavaliselt 24 tuuma takti. Maht on tavaliselt väike alla 128 kB. Kiiruselt teine on L2-vahemälu teise taseme vahemälu. Tavaliselt asub ka see kristallil nagu L1. Vanades protsessorites on mikroskeemid emaplaadil. L2 maht on alates 128 kB kuni 12 MB või rohkem. Tänapäevastes multi-core protsessorites teise tasandi vahemälu, asudes samal kristallil ja on eraldi kasutatav mälu, kus vahemälu maht võrdub nM MB ja iga tuuma vahemähe on nM/nC MB, kus nC võrdub protsessori tuumade arvuga. Üldiselt tuuma kristallil paikneva L2 vahemälu moodustab 8 kuni 20 tuuma takti. Kolmanda taseme vahemälu on kõige väiksema kiirusega, kuid võib olla väga muljetavaldava suurusega rohkem kui 24 MB
FPGA puhul! 2. Millised on 5 mikroskeemide põlvkonda, nimeta iga juurde vähemalt üks esindaja või uuendus? - 0s põlvkond (1642-1945) – mehaanilised arvutid, vändaga kalkulaatorid, kahendalgebra algus. - I põlvkond (1945-1955) – elektronlambid, suured, palju energiat, programmeeriti käsitsi juhtmete ja lülitite abil. - II põlvkond (1955-1965) – transistorid (AT&Bell laboratooriumis 1948.a.). Vähenes oluliselt suurus ja energia tarve. - III põlvkond (1965-1980) – mikroskeemid – ühele kristallile paigutati mitu transistori – idee Jack Kilbylt, kes töötas selle välja Texas Instrumentsis 1958.a. Analoogse mikroskeemi töötas 1959.a. jaanuaris Robert Noyce Fairchild Semiconductori laboratooriumis. - IV põlvkond (1980-...) – väga suured mikroskeemid (VLSI) 3. Milleks on võimeline transistor (2 tegurit) - Transistor suudab väikese signaaliga kontrollida palju suuremat signaali (võimsuse mõttes).
Videokaardil on oma mikroprotsessor, keerulisematel kaartidel võib neid olla ka kaks või enam. Videokaardi mikroprotsessor vähendab arvuti keskprotsessori töökoormust. Emaplaat on elektroonikaseadmes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, millele võib kinnituda pistikuid täiendavate komponentide ühendamiseks. Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakopmponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Muutmälu ehk operatiivmälu ehk põhimälu ehk suvapöördusmälu (ka: RAM (inglisekeelne lühend sõnadest random access memory) on digitaalseadmetel mälu, kust saab andmeid lugeda, kustutada ja kuhu saab andmeid juurde kirjutada. Operatiivmälu on reeglina ajutise
-kaabli abil. Nüüd üleminek arvuti riistvarale, mis on arvuti sees. Emaplaat Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Protsessor Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. Operatsioonide täitmist juhib tavaliselt elektrooniline taimer: taimeri iga takti ajal täidab protsessor instruktsioone. Arvuti spetsifikatsioonis on tavaliselt protsessori taktsagedus, kuid
Väga paljud rasked ja tüütud töökohustused sai nüüd üle anda arvutile. Erinevalt inimesest arvuti ei eksi, ei nurise ja on odav ülalpidada. Seega arvutite leiutamisega algas väga lai tööstuslike protsesside automatiseerimine. Veel suurema tõuke andis tööstuse ning tootmise automatiseerimisele mikrokontrollerite loomine 1971. aastal. Mikrokontrollerid on mikroskeemid, mis sisaldavad endas kõiki arvuti osi (operatiivmälu, kesktöötlusseade, püsimälu, sisend väljundseadmed, jne.) Selline lähenemine vähendab nii mikrokontrolleritel põhinevate süsteemide hinda, kui ka nende lihtsust. Arvutite areng ja levik tõid kaasa ka vajaduse arvutite vahel andmete vahetamiseks. Selleks kasutati mitmeid erinevaid võimalusi
erinevates faasides enamasti mitut päikesepaneeli ja seetõttu on summaarne toodetav võimsus tavatemperatuuril 2.4 W - 3.6 W. Lisaks sõltub võimsus ka satelliidi külgpaneelide temperatuurist, sest paneelide efektiivsus väheneb temperatuuri tõustes, samuti ka paneelide vananemisest missiooni jooksul. Päikesepaneelidest maksimaalse võimsuse kättesaamiseks on kasutusel maksimaalse võimsuspunkti jälgimise mikroskeemid. See lahendus on niivõrd uudne, et seda ei ole kosmoses seni veel katsetatud. KOOLI_NIMI 4 ÕPILASE_NIMI ESTCube-1 2013 Käsu- ja andmehaldussüsteem See on pardaarvuti, mis juhib satelliidi käitumist normaalolukorras. Pardaarvuti salvestab missiooni andmeid, infot alamsüsteemide tervise kohta ja edastab need
(lauaarvutite, sülearvutite, serverite jne emaplaadid) ja vastavalt kasutatavatele protsessoritüüpidele (Celeron/Pentium III socket370, AMD socket A, Pentium 4 socket 478 jne). Neid liigitatakse ka lähtudes kiibistikust (Intel845, VIA KT400, SiS648 jne) või suurusest ja sobivusest vastavate arvutikorpustega (ATX, MicroATX jne). Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Emaplaati võiks asendada kohutavalt jäme ja keeruline pundar juhtmeid ja mälukiipe. Emaplaate võib olla üpris erineva suurusega, erinevatele protsessoritele, erineva laienduspesade arvu ja tüübiga, erinevatele mäludele kohandatuid jne. Võrreldes inimorganismiga on emaplaat just nagu skelett, mis toestab kogu
kasutusaladele (lauaarvutite, sülearvutite, serverite jne emaplaadid) ja vastavalt kasutatavatele protsessoritüüpidele (Celeron/Pentium III socket370, AMD socket A, Pentium 4 socket 478 jne). Neid liigitatakse ka lähtudes kiibistikust (Intel845, VIA KT400, SiS648 jne) või suurusest ja sobivusest vastavate arvutikorpustega (ATX, Micro–ATX jne). Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Emaplaati võiks asendada kohutavalt jäme ja keeruline pundar juhtmeid ja mälukiipe. Emaplaate võib olla üpris erineva suurusega, erinevatele protsessoritele, erineva laienduspesade arvu ja tüübiga, erinevatele mäludele kohandatuid jne. Võrreldes inimorganismiga on emaplaat just nagu skelett, mis toestab kogu
terminist motherboard, mis tähendab emaplaati). Personaalarvutites on emaplaadil arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute ja pesade abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, protsessor, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. EMAPLAATIDEST ÜLDISELT Emaplaate toodetakse mitmes erinevas suuruses ning kujus, mida kutsutakse arvuti kujuteguriks, mõni neist on eriomane ühele kindlale tootjale. Alates 2007. aastast kasutavad enamik emaplaate ühte neist standardsetest kujuteguritest isegi need, mis leiduvad
Triood leiutati 1907-1910 aastatel. Triood oli juba dioodi edasiarendus ehk siis triood juba ka võimendas. Elektronlampe kasutati kuni 1960ndateni. Peale seda hakkas transistori võidukäik. Transistor leiutati küll 1949, kuid õiged transistorid tekkisid alles 1960ndatel. Elektroonika oli lampelektroonika 1910-1960 Transistorelektroonika1960 kuni tänaseni, kuid 1960 1970 diskreetsed transistorid 1970 kuni tänaseni integraallülitused, mikroskeemid (IC)(1970l oli 10 transi, kuid 2000 10 miljonit transistori) 1 Mälude areng aitas tugevalt kaasa arvutite väikseks tegemise arengule. 1970ndatel leiutati pooljuhtmälud, mis olidki väikesed. Sealtmaalt hakkaski mikroprotsessorite aeg. Enne pooljuhtmälu kasutati mäluna ferriitmälusid. 1.2. Mis on elektronlamp
Jsn=Jk/1,6-2 rasketel käivitustingimustel Teadmata käivitusvool kui käivitusvool ei ole teada Jsn= 5xJn Raskendatud tingimused Jsn=(3,13-2,5) Jn TÖÖ NR.2 Elementide tähised elektriskeemis A Seade (võimendi,telejuhtitav seade, releelise kaitse) B Mitteelektriliste suuruste muundur elektrilisteks ning vastupidi (nende hulka ei kuulu toiteallikad ega genekad) (väljuhääldi,mikker,termotundelikud seadmed) C kondensaator D integraal ja mikroskeemid (mäluseadmed ,loogilised elemendid, viivituselemendid, analoog- ja numbrilised integraalskeemid) E erinevad elemendid (valgustusseadmed, kütteseadmed) F lahendid, kaitseseadmed (diskreetsed voolu ja pinge kaitse elemendid, sulavkaitse, lahendid) G generaatorid, toiteallikad (patareid, akumulaatorid, el.genekad, voolu allikad) H indikatsioon ja signalisatsiooni seadmed (hääl ja valgussignaaliga seadmed, indikaatorid)
reziimis aga massiivsed arvutused pakettreziimis. Virtuaal memory Virtuaalmälu-see on tehnoloogia, mis kasutab muutmälu mahu suurendamiseks teisest mälu, näiteks kõvaketta vaba ruumi. Mälu, mis ei kuulu põhimälu või muutmäu alla, vaid kasutab kõvaketta mahtu. Swapping-saalimine Protsess, mis vahetab mingi põhimäluala sisu mingi välismäluala sisuga. Neljas periood (1980-tänapäev) See periood on seotud suurte itergraalskeemide kasutusele võtmisega. Toimub mikroskeemid integreerimisastme järsk tõus ja hinna odavnemine. See võimaldas arvuti kättesaadavust suurendada üksiku inimeseni, algas personaalarvuti aeg. Kui miniarvutit võis omada ettevõte või ülikool, siis personaalarvutit võis omada juba üksikisik. Arvuteid hakkasid kasutama mittespetsialistid. Seetõttu pidid arvutid olema kindlustatud ,,sõbraliku" programmvarustusega. See omakorda vähendas vajadust programmeerijate järele. Real-Time Systems Reaalaja süsteemid
Märkused: tärniga* tähistatud mälud asuvad emaplaadil, P 4 HT EE tähendab Pentium 4 Hyper Threading Technology Extreme Edition. 1 Tabel 1 Vahemälu areng 11 2 Emaplaat 2.1 Emaplaadi osad Emaplaat on arvutis peamine trükiplaat, mille peal asuvad mikroprotsessor, operatiivmälu (RAM) ja laienduspesad ning mille abil on otseselt või kaudselt ühendatud kõik arvuti osad. Emaplaadil on suured mikroskeemid, mida nimetatakse kiibistikuks. Emaplaadil olevad komponendid ühendatakse nn. siinide abil. Seega siin (bus) on ühenduslüli protsessori ja arvuti teiste komponentide vahel. Emaplaadi osana võib vaadelda ka programmi BIOS sisaldavat püsimälu (ROM) ning erinevat tüüpi siine realiseerivaid mikroskeeme. Suure kiirusega siinide tootmine on kulukas ja keeruline, sest sadadesse megahertsidesse ulatuva sageduse korral
1952.a. Esimene operatsioonisüsteem loodi firma General Motors uurimislaboris IBM-701 Tarkvara esimesed algoritmilised keeled ja translaatorid, paketttöötlussüsteemid, formaliseeritud keel ülesannete juhtimiseks, spetsiaalne programm monitor Uus tehniline baas pooljuhtseadised Selle perioodil jagnues personal: · Programmisitideks · Operaatoriteks · Teenindajateks · Arvutiseadmete väljatöötjateks Kolmas põlvkond Riistvara integraalsed mikroskeemid, masinate seeria IBM/360, miniarvutid (seeria PDP) Teadlased Ken Thompson Tüüpilised OS CTSS, MULTICS 1974.a. (UNICS)UNIX(Unixplexed Information and Computing Service) Tarkvara Multiprogramsed paketttöötlussüsteemid, ajajaotussüsteemid, standard POSIX Luuakse programmiliselt ühtsed arvutisüsteemid Tehnilises baasis toimus üleminek transistoridelt integraalskeemidele Esimene ühtsussüsteemi arvutid olid IBM/360 seeria arvutid. Neljas põlvkond
1001). Seega näitab pinumälu osuti (PS) alati viimasele sõnale pinumälus. Lugemine koosneb samuti kahest etapist. Esiteks loetakse SP järgi sõna (1001) ja seejärel suurendatakse pinumälu osutit ühe võrra (SP+1), et näitaks järgmisele pinumälusse jäänud sõnale. Pilet 16 1. Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad. 2. RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm. 3. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris. (p11) Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad Mikroskeemid moodustavad perekondi, mille elemendid on ühilduvate elektriliste parameetritega ja neid saab kasutada koos loogikaskeemide koostamisel. Eri perekondade komponendid võivad olla mitteühilduvad toitepinge, sisend- ja väljundnivoode poolest. Edukaim biopolaarne tehnoloogia oli TTL. Biopolaarsed tehnoloogiad on sellised, kus kasutatakse biopolaarseid transistore, kus voolu juhtuva kanali moodustavad mõlemat tüüpi pooljuhid. TTL-i asendatakse ka väljatransistoriga MOS
mahtuvusega kondensaatoriteks), mis on funktsionaalsed seadised. Suure vastupinge rakendamisel p-n siirdele toimub siirdel läbilöök, mille tulemusel vastuvool kasvab kiiresti ja jääb praktiliselt konstantseks (joonis 2.18). Seda efekti kasutatakse voolu stabiliseerimiseks ja seadiseid nimetatakse stabilotronideks. Seadiseid, mis sisaldavad kaht p-n siiret, nimetatakse transistorideks. Neid kasutatakse signaali võimendamiseks. Mikroskeemid sisaldavad samas pooljuhtkristallis või kilelises struktuuris väga palju p-n siirdeid erinevas kombinatsioonis ja ka teisi skeemielemente (takisteid, kondensaatoreid, induktiivsusi, juhte ja kontakte). Kasutatakse ka nn heterosiirdeid, kus n ja p ala on valmistatud erinevatest materjalidest erineva keelutsooni laiusega. Heterosiirdeid kasutatakse kiirgusega seotud seadistes (valgusdioodid, pooljuhtlaserid,
VT IX piletit 3. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris. VT XI piletit XVI 26 1. Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad. - Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad: 30ndatel valmistati releede baasil, 40ndatel kasutati elektronlampe, 50ndatel kasutati bipolaarseid pooljuhtdioode ning transistoreid, 60ndatel sündisid esimesed mikroskeemid. TTL (Transistor-Transistor Logic) – bipolaarne tehnoloogia, kus kasutatakse bipolaarseid transistoreid. 90ndatest asendus MOS-tehnoloogiaga (Metal-Oxide Semiconductor Field-Effect Transistor, MOSFET MOS) – väljatransistorite unipolaarsed tehnoloogiad. Algusaastatel oli MOS-tehnoloogia aeglasem, kuid väiksema voolutarbega ja suurema pakkimise tihedusega kristalli pinnal. Praeguseks
Tänapäeva tehnoloogia juures ei ole võimalik mikroskeemist kätte saada seal loogikaskeemina realiseeritud algoritmi. Puudused: pikk juurutamise ja prototüübi valmistamise aeg. ASIC-u valmistamine eeldab terve rea etappide läbimist mikroskeemide valmistamise tehnoloogias enne, kui meil on valmis oma loogikaskeemi prototüüp katsetusteks. Kui on vaja teha prototüübis muudatusi, tuleb tellida uued mikroskeemid sealt, kus on olemas mikroskeemide valmistamise tehnoloogia. See kõik nõuab aega ja on kallis, sest prototüübi valmistamise tehnoloogiale ei ole projekteerijal otsest ligipääsu. Muudatusi prototüübi katsetamisel aga tuleb paratamatult teha väikeste seeriate korral suhteliselt kõrged projekteerimise ja prototüübi valmistamise kulud. Suurte seeriate tootmisel on mõtet läbida kulukas ja aeganõudev projekteerimine, kuid väikeste seeriate
kristalli pinnal ühe rakendusspetsiifilise mikroskeemina. Head omadused: Suurte seeriate puhul odavam toota. Väikseim võimalike komponentide arv, kuna on tehtud konkreetse realisatsiooni jaoks. Loogikaskeem realiseeritakse kristalli pinnalja loogikaelementide tihedus on suur – suurem töökiirus ja väiksem energiakulu. Turvalisus, ei ole võimalik kääte saada algoritmi. Puudused: Pikk juurutamine ja prototüübi valmistamise aeg. Kui on vaja teha muudatusi tuleb tellida uued mikroskeemid, see on kallis. Väikeste seeriate korral suhtelist kõrged valmistamise kulud. Nõuab kalli tarkvara olemasolu. Programmeeritav loogika tähendab riistvara tooriku konfigureerimist oma rakenduse järgi. Kuid siin ei kasutata mikroskeemide valmistamise tehnoloogiat. Kofigureerimise tehnooloogiatele on projekteerijal otsene ligipääs ja tooriku baasil saab ta ise valmistada prototüübi ning käivitada esimese tootmise.
300...3000 10...1 dm detsimeeterlained DML MHz 3...30 GHz 10...1 cm sentimeeterlained SML 30...300 GHz 10...1 mm millimeeterlained MML Vastuvõtjate liigitus 1. Sagedusala (AM) järgi 2. Kasutusala (FM) järgi 3. Signaali moduleerimise viisi (SSB) järgi [LSB, USB] 4. Telegraaf 5. Lülitusskeemi järgi 6. Võimenduselemendi järgi (transistorid, mikroskeemid, tunneldioodid jm.) 7. Tööliigi järgi 1. Sagedusastmiku järgi a) pikk- b) kesk- c) lühi- d) ultralühilaine VV 2. Kasutusala järgi 1) raadiolevi VV 2) eriotstarbelised ja raadioside VV 1) Raadiolevi a) ringhäälingu VV b) TV ehk vaatelevi VV 2 Raadiovastuvõtjad
See oli idealiseeritud pilt, mis on võimalik vaid temperatuuril T= 0K. Tavaliselt sisaldab materjal suurtes kontsentratsioonides erinevaid defekte ehk ebakorrapäratusi. Tahkete materjalide paljud füüsikalised omadused on väga tundlikud selliste defektide esinemise ja kontsentratsiooni suhtes (pooljuhtide elektrilised ja optilised omadused). Tänapäeva pooljuhttehnika põhinebki pooljuhtmaterjali defektstruktuuri kontrollitud lokaalses muutmises. Nii luuakse mikroskeemid, kus materjali defektstruktuur on kontrollitud pinnal lokaalselt täpsusega 0,1 µm ja sügavuses täpsusega 20 - 50 nm. On loodud tehnoloogiad, mis võimaldavad kasvatada materjali üksikute aatomkihtide kaupa. Samal ajal on materjalide mehaaniliste omaduste sõltuvus defektstruktuurist tunduvalt vähem väljendunud. Kristallvõre defekti all mõistetakse igasugust kõrvalekallet ideaalsest võre korrapärasusest.
vajadusele uuendada akut (CMOS battery). Arvuti konfiguratsiooni parameetrite muutmiseks on BIOS-s eriprogramm - SETUP. 13 3. Emaplaat Emaplaat on arvutis peamine trükiplaat, mille peal asuvad mikroprotsessor, operatiivmälu (RAM) ja laienduspesad ning mille abil on otseselt või kaudselt ühendatud kõik arvuti osad. Emaplaadil on suured mikroskeemid, mida nimetatakse kiibistikuks. Emaplaadil olevad komponendid ühendatakse nn. siinide abil. Seega siin (bus) on ühenduslüli protsessori ja arvuti teiste komponentide vahel. Emaplaadi osana võib vaadelda ka programmi BIOS sisaldavat püsimälu(ROM) ning erinevat tüüpi siine realiseerivaid mikroskeeme. Suure kiirusega siinide tootmine on kulukas ja keeruline, sest sadadesse megahertsidesse ulatuva sageduse korral põhjustavad isegi mõne
annaabi.ee 
