Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"mikroseentega" - 3 õppematerjali

Ookeani primaarproduktsioon
8
doc

Ookeani primaarproduktsioon

Kõrgemad taimed Zosteracea nt Rannikumeres merihein Mikrofütobentos Bacillariophyceae Rannikumeres Cyanophyceae Kemosünteesivad Anaeroobse ja aeroobse veekeskkonna piirialal. bakterid Rannikumere primaarprodutsendid: mikrofütobentos Mikroskoopilised vetikad koos bakterite ja mikroseentega moodustavad perifüütoni matid. Levik: madalatel merealadel, 0-5 m sügavusel. Primaarprodutsentidest domineerivad · Ränivetikad: peamiselt sulgränivetikad · Niitja ja kokkoidse ehitustüübiga sinivetikad Perifüütoni matid tekivad enamasti tugevasti eutrofeerunud või reostunud rannikumere piirkonnas. Vetikamatid toimivad filtrina. Bentilised vetikad kasutavad setetest eraldunud toiteaineid. Joonis 2. Kloroplasti ehitus

Merendus → Mereteadus
23 allalaadimist
Bakterite kujurühmad
92
ppt

Bakterite kujurühmad

Võimalik, et antibiootikumid on neile relvaks tihedas konkurentsis mullas oma kolleegidega ­ seentega ja teiste bakteritega. Näiteks seentel ja aktinomütseetidel on üsna sarnane toidulaud. Aktinomütseetide hulgas ona ka patogeenseid liike, näiteks Streptomyces scabies. Hõimkonda Actinobacteria kuuluvad ka tuberkuloositekitaja (Mycobacterium tuberculosis) ja difteeriatekitaja (Corynebacterium diptheriae), kes mütseeli ei moodusta. Kuigi mütseeliga aktinomütseedid on mikroseentega sarnased, ei ole neil erinevalt seentest rakutuuma ega hüüfides rakuvaheseinu. Kogu aktinomütseedi mütseel on üksainus torukestena hargnenud rakk. Ka on aktinomütseedi hüüfid palju peenemad, kui seenehüüfid (alla 1 µm ja üle 5µm vastavalt). Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Aktinomütseeridel on ka väga suured genoomid (mitmel Streptomyces perekonna liikmel 8-10 Mb). Paljudel neist (võibolla enamikul) on lineaarsed

Bioloogia → Bioloogia
24 allalaadimist
Üldbioloogia konspekt-2-osa
22
doc

Üldbioloogia konspekt (2. osa)

valkude ja rasvhapete sisaldus. 4. Bioaktiivsete ühendite sihtotstarbeline tootmine. Insuliini tootmine bakteritega, laapensüümi tootmine bakteritega 5. Piiratud ressursside tootmine GMO-de abil (hinnalised vürtsid- vanill) 6. Tehnoloogiliste ressursside tootmine GMO abil. Nt: piimhappe tootmine, bioplastide tootmine sinepitaimedega, ämbliku niidi tootmine GMO bakteritega 7. Saatseühendite valikuline kogumine keskkonnast (Hg,Cu,Co,Cd,U) bakterite, vetikate, mikroseentega 8. Loomade kasvu kiirendamine ja kehamõõtmete suurendamine (kasvuhormooni geenid) 9. Haudeinstinkti allasurumine kalkunitel 10. Transgeensete asendusorganite valmistamine ** GMO kultuuridest on kõige levinumad soja, mais, raps

Bioloogia → Üldbioloogia
90 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun