Torudrenaazi kuivendusvõime savimuldadel on tihti puudulik. See on tingitud ühelt poolt ülalloetletud rasketest looduslikest tingimustest, teiselt poolt piiratud majanduslikest võimalustest (sobivate kattematerjalide puudumine, soov hoida kokku ehituskulusid) ja sageli ka ehitustehnoloogia rikkumine. Hiljem maaharimise või ehitise kasutamise käigus tihendatakse künnikihti ja dreenikaeviku täitepinnast, mis aeglustab pinna- ja ülavee eemaldamist. Ebaühtla, sest mikroreljeefist tulenevalt sademetevesi koguneb lohkudesse, muutes selle kestvalt liigniiskeks. 43)Millised on probleemid drenaazi rajamisel turbas ja kuidas neid lahendatakse? Drenaazi rajamisel turbas ehitaja puutub kokku mitmete probleemidega: · väike veeläbilaskvus · turba vajumine · torude ja filtri ummistumine · rauaooker · maapinna nõrk kandevõime · kelts ja selle aeglane sulamine kevadel
Madalsoometsa kasvukohatüübis on põhjavesi väheliikuv, puurindes valitseb sookask, mõnel pool mänd. Põõsarinne koosneb peamiselt pajudest. Alustaimestu moodustavad peamiselt mitut liiki tarnad, sookastik, harilik soosõnajalg ja konnaosi. Lodumetsa kasvukohatüübis on põhjavesi liikuvam ja toiterikkam, peapuuliik on sanglepp, kohati ka kuusk. Põõsarinne on enamasti lopsakas, selles kasvab rohkesti toomingat, lodjapuud ja musta sõstart. Rohurinde koosseis sõltub mikroreljeefist ning toite- ja veeoludest. Madalamatel aladel paistavad õitsemisajal silma soovõhk, varsakabi, kollane võhumõõk) jmt taimed. Tüvemätastel kasvavad enamasti laane- või salutaimed. Siirdesoometsad on üleminekulised nii ajaliselt (soo arengus) kui ka ruumiliselt (kasvavad madalsoode ja rabade vahelisel alal). Eutroofse (rohketoitelise) madalsoo turbalasund, mille moodustab enamasti tarnaturvas, on kattunud kuni 30 cm paksuse
annaabi.ee 
