Puistutest on sagedasemad kaasikud ja sanglepikud. Alusmets hõre kuid liigirikas. Alustaimestikus domineerivad sõnajalad. 1.1.6. Soovikumetsad Osja kasvukohatüüp –tasastel madalatel aladel, mikroreljeef tugevasti künklik. Esinevad mitmesugused soostunud ja küllastunud mullad. Enamasti kasvavad segapuistud. Enamuspuuliikideks on kask, mänd või kuusk. Alusmets liigirikas, kuid enamasti hõre. Alustaimestikule on iseloomulik mosaiiksus vastavalt mikroreljeefile: kõrgematel osadelhappelise metsakõdu taimed. Lohkudes salu- ja lodumetsadele iseloomulikud taimed. Tarna kasvukohatüüp - madalatel tasandikel. Levinud küllastunud gleimullad, turvastunud glei ja küllastumata gleimulllad. Iseloomulik on kuni 30 cm toorhuumuse kiht, millele järgneb liiv. Puistutest domineerivad madalaboniteedilised sookaasikud. Alusmets hõre. Alustaimestikus domineerivad kõrrelised. Kuivendamisega on võimalik puistute tootlikkust parandada.
Alusmets hõre või puudub, pajud. Alustaimestik liigivaene, tugev sammalkate. Kirde-Eesti. SOOMETSAD: 1.8 Rohusoometsad õhukestel kuni keskmistel madalsoo muldadel. Puudest iseloomulikud sookask ja sanglepp. Lodu kasvukohatüüp potentsiaalselt viljakatel, märgadel, valdavalt õhukestel hästilagunenud madalsoo muldadel. Domineerivad sookaasikud, sanglepikud. Alusmets liigirikas: toomingas, pajud, paakspuu. Alustaimestik liigirikas ja vastavalt mikroreljeefile mosaiikne: kastikud, tarnad, varsakabi. Kirde-Eestis. Madalsoo kasvukohatüüp valdav osa sookaasikud. Loduga võrreldes on turvas tüsedam ja üleujutused pikemad. Puistud vähese tootlikkusega. Alusmets hõre: pajud, madal kask, paakspuu. Alustaimestikus domineerivad tarnad. Lääne- ja Lõuna-Eestis. 1.9 Samblasoo metsad iseloomulik on turbasamblakihi esinemine, alustaimestikus domineerib turbasammal, puudest mänd.
perioodil esineda taimedele omastatava vee puudust. Enamasti kasvavad segapuistud. Enamuspuuliikideks on kask (1/2) mänd (1/4) või kuusk (1/10), koosseisus võib esineda veel haaba, saart, sangleppa. Kased sageli kõveratüvelised, paremini kasvab mänd. Puistud sageli hõredad, madala tootlikkusega IV -V bon, sageli esineb tormiheidet. Alusmets liigirikas, kuid enamasti hõre, esinevad paakspuu, pihlakas, mage sõstar, kadakas, pajud. Alustaimestikule on iseloomulik mosaiiksus vastavalt mikroreljeefile: kõrgematel osadel mustikas, pohl, leseleht, laanelill, metsosi jt happelise (toorhuumusliku) metsakõdu taimed. Lohkudes salu- ja lodumetsadele iseloomulikud taimed (võsaülane, ussilakk, naat, koldnõges, sinilill, angervaks, sookastik). Levinud Lääne-Eesti settemuldadel, 2% metsadest. Tarna (tr) kasvukohatüüp - madalatel tasandikel. Lähtekivimiks on savil asuvad setteliivad. Põhjavesi kõrgel ja liigub vähe, kevadel ja sügisel ulatub maapinnale
Esinevad mitmesugused soostunud mullad. Enamasti kasvavad segapuistud. Enamuspuuliigiks kask, haab, saar, sanglepp. Kased sageli kõveratüvelised, paremini kasvab mänd. Puistud sageli hõredad, esineb tormiheidet. Boniteet noorematel puistutel III-IV, vanematel ja raskematel lõimistel kasvavates puistutes V-Va. Alusmets liigirikas, kuid enamasti hõre, esinevad paakspuu, pihlakas. Alustaimestikule on iseloomulik mosaiiksus vastavalt mikroreljeefile: kõrgematel osadel mustikas, pohl, leseleht, laanelill, metsosi. Lohkudes salu- ja lodumetsadele iseloomulikud taimed (võsaülane, ussilakk, naat, koldnõges, sinilill, angervaks, sookastik). Levinud Lääne- Eesti settemuldadel, 2% metsadest. Tarna (tr) kasvukohatüüp - madalatel tasandikel. Lähtekivimiks on savil asuvad setteliivad. Põhjavesi kõrgel ja liigub vähe, kevadel ja sügisel ulatub maapinnale. Gleistunud leet- või leedemullad
taimejuurtele ebasoodsad; esinevad mitmesugused soostunud ja küllastunud mullad (leostunud gleimullad, leetjad gleimullad, küllastunud gleimullad). Puistu- en segapuistud; enamuspuuliikideks kask, mänd või kuusk, koosseisus võib esineda haaba, saart, sangleppa; kased sageli kõveratüvelised. Alusmets- liigirikas, kui en hõre, esinevad paakspuu, pihlakas, mage sõstar, kadakas, pajud. Alustaimestik- iseloom mosaiiksus vastavalt mikroreljeefile: kõrgematel osadel mustikas, pohl, leseleht, laanelill, metsosi. Lohkudes salu- ja lodumetsadele iseloomulikud taimed (võsaülane, ussilakk, naat, koldnõges, sinilill, angervaks, sookastik). Tarna (tr) kkt Levivad madalatel tasandikel. Muld- lähtekivimiks savil asuvad setteliivad; põhjavesi kõrgel ja liigub vähe, kevadel ja sügisel ulatub maapinnale; levinud küllastunud või turvastunud gleimullad (Lääne-
Mikroreljeef hästi mätlik. Iseloomulikuks tunnuseks lodulaigud (vesi maapinnal, mudane), kus kasvavad kollane võhumõõk, ussilill, varsakabi, soovõhk. Mätastel kasvavad mesofiilsemad taimed. Puurindes sookask, sanglepp, kuusk, saar. Sagedased on tormiheited, mis soodustavad mikroreljeefi liigestumist. Põõsarinne liigirikas ja tihe (paju, toomingas, must sõstar, jt.) Samblarinne vastavalt mikroreljeefile mosaiikne. 2.1.2. madalsoo kkt.- mikroreljeef keskmiselt mätlik, turbakiht 1,0-1,5 m. Pinnas on alaliselt veega küllastatud, põhjaveelise toitumisega. Puurindes domineerib enamasti sookask, harvem mänd, kohati sanglepp. Põõsarinne hõre või keskmiselt tihe, koosneb põhiliselt pajudest. Rohurindes palju tarnu, ubaleht , ussilill jt. Samblarindes turbasamblad, soovildik. 2.2
metsadest 5%. paakspuu, pihlakas, mage sõstar, kadakas, pajud. Metsa kasvu pidurdavad toitainetevaesus ja 1.5 Salumetsad Alustaimestikule on iseloomulik mosaiiksus liigniiskus. Levivad viljakatel, lubjarikastel lähtekivimitel vastavalt mikroreljeefile: kõrgematel osadel Sagedamini Põhja- ja Edela-Eestis, 3% metsadest. tekkinud muldadel. Veereziim soodne. mustikas, pohl, leseleht, laanelill, metsosi jt Karusambla (kr) kasvukohatüüp - tekib tihti Viljaka mulla tõttu puistute koosseis väga happelise (toorhuumusliku) metsakõdu taimed. mustika tüübi soostumisel tasastel mitmekesine
Puurinne: kasvavad sookask, mänd või kuusk, haab, saar, sanglepp; boniteet IV-Va. Põõsarinne: hõre, kuid sageli liigirikas. Esinevad paakspuu, pihlakas, mage sõstar, kadakas, harilik kuslapuu, näsiniin, pajud. 44 Puhmarinne: mätastel esineb mustikas ja pohl. Rohurinne: iseloomulik on mosaiiksus vastavalt mikroreljeefile. Tüve- ja kännumätastel leseleht, laanelill, aas- ja metsosi, jänesekapsas ja teised happelise toorhuumus- liku kõduga metsadele iseloomulikud taimed. Madalamatel pinnavormidel kasvavad kõrvuti salutaimed: kevadine seahernes, võsaülane, püsik-seljarohi, ussilakk, naat, koldnõges, sinilill, longus helmikas ja lodumetsade taimed: angervaks, soo-koeratubakas, sookastik, soo-osi. Peale nende esineb lillakat, luht-
Esinevad mitmesugused soostunud mullad. Enamasti kasvavad segapuistud. Enamuspuuliigiks kask, haab, saar, sanglepp. Kased sageli kõveratüvelised, paremini kasvab mänd. Puistud sageli hõredad, esineb tormiheidet. Boniteet noorematel puistutel III-IV, vanematel ja raskematel lõimistel kasvavates puistutes V-Va. Alusmets liigirikas, kuid enamasti hõre, esinevad paakspuu, pihlakas. Alustaimestikule on iseloomulik mosaiiksus vastavalt mikroreljeefile: kõrgematel osadel mustikas, pohl, leseleht, laanelill, metsosi. Lohkudes salu- ja lodumetsadele iseloomulikud taimed (võsaülane, ussilakk, naat, koldnõges, sinilill, angervaks, sookastik). Levinud Lääne-Eesti settemuldadel, 2% metsadest. Tarna (tr) kasvukohatüüp - madalatel tasandikel. Lähtekivimiks on savil asuvad setteliivad. Põhjavesi kõrgel ja liigub vähe, kevadel ja sügisel ulatub maapinnale. Gleistunud leet- või leedemullad
Puistud sageli hõredad, esineb tormiheidet. Boniteet noorematel puistutel III-IV, vanematel ja raskematel savidel kasvavatel puistutel V-Va. Okasmetsade tagavara 100 aastaselt küündib vaid 150-180 tm ha-l. Tormiheidetud puud, mätlik reljeef ja kõverad puutüved annavad kogu puistule tihti ürgmetsa ilme. Alusmets liigirikas, kuid enamasti hõre - h. paakspuu, h. pihlakas, pajuliigid, mage sõstar, h. kadakas jt. Alustaimestik on muutlik vastavalt mikroreljeefile - kõrgematel mikroreljeefi osadel h. mustikas, h. pohl, leseleht, h. laanelill, metsosi (Equisetum sylvaticum) jt. Lohkudes lodudele iseloomulikud taimed nagu kevadine seahernes, h. naat, püsik- seljarohi, võsaülane, h. ussilakk, koldnõges, h. sinilill, longus helmikas, h. angervaks, soo-koertubakas, sookastik, soo-osi (Equistum palustre) jt. Leiduv veel lillakat, luht- kastevart, metskastikut, sõrm-, tupp- (Carex vaginata) ja mätastarna (Carex cespitosa), h
annaabi.ee 
