Üldised kleepimisseadused: a ⋅ b + a ⋅ c + b ⋅ c = a ⋅ b + a ⋅ c; (a + b ) ⋅ (a + c )⋅ (b + c) = (a + b) ⋅ (a + c ); (1.20) (a + b )⋅ (a + c ) = a ⋅ c + a ⋅ b. 11. De Morgani seadused. Argumentide loogilise korrutise eitus võrdub nende argumentide eituste loogilise summaga. Argumentide loogilise summa eitus võrdub nende argumentide eituste loogilise korrutisega. De Morgani seadusi rakendades saab asendada loogilise liitmistehte loogilise korrutamisega ning vastupidi loogilise korrutamise tehte loogilise liitmisega a ⋅b = a + b ; a + b = a ⋅b ; a ⋅ b ⋅ cL w = a + b + c +L + w ; (1.21) a + b + c +L + w = a ⋅ b ⋅ c L w . Üldistatud De Morgani ehk Shannoni seadus ( ) f (a, b, c, L w,⋅,+ ) = f a , b , c ,L, w ,+,⋅ . (1.22)
1. ? 1. ? Student Value Correct Feedback Response Answer 1. 0% 2. 0% 3. 0% 4. 100% Score: 0/10 2. 2. ? 2. ? Student Value Correct Feedback Response Answer 1. 0% 2. c 0% 3. 100% 4. ,
Tallinn Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut MIKROPROTSESSORTEHNIKA Laboratoorne töö nr. 3 Summaator Juhendaja: Taavi Möller Üliõpilane: AAVB-32 Tallinn 2009 Ülesanne. Koostada kolmejärguline jadaülekandega summaator kasutades nii täis- kui poolsummaatoreid. Summaatorite tööpõhimõte. Summaatoriks nimetatakse arvuti loogikalülitust, mis on ette nähtud arvkoodide aritmeetiliseks summeerimiseks. Mitmejärgulise kahendarvu summaator koosneb mitmest ühejärgulisest summaatorist. Arvu summeerimisel tuleb lisaks kahe summeeritava arvu vastavate järkudele liita nendega ka nooremate järkude summeerimisel tekkinud ülekanne. Seega on ühejärgulisel summaatoril 3 sisendit ning 2 väljundit. Summaatori loogikatabeli ning loogikafun
Tallinn Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut MIKROPROTSESSORTEHNIKA Laboratoorne töö nr. 1 Minimeerimine Juhendaja: Taavi Möller Üliõpilane: Ekaterina Fedorova AAVB-37 082040 Tallinn 2009 Ülesanne: abcd abcd ( abc abcd )( acd cb)c d ab d a bc (cd cbd ) acd (b b) (aabccd abbcc aabc cdd abbccd )c d ab d abccd (1 b) acd (abcd 0 0 0)c d ab d abcd acd aabcd d ab d abcd acd 0 ab d abcd ab d acd (1 b) ab d acd Kasutatavad seadused: a *a a a *a 0 a a 1 a 1 1 Käesolevat loogikavõrrandit on võimalik minimeerida Logic Converteriga. Loogikakonverter, mis näitab, milliste sisendite korral on väljund 1. See aitab minimeerida loogikavõrrandit ja koostada loogika sk
Tallinn Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut MIKROPROTSESSORTEHNIKA Laboratoorne töö nr. 2 7 segmendilise indikatsioonielemendiga 19 nd jadaloendur Juhendaja: Taavi Möller Üliõpilane: AAVB-37 Tallinn 2009 Ülesanne Koostada 19nd jadaloendur Multisim´i abil ja testida seda. Jadaloendurite tööpõhimõtete kirjeldus Loenduriks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Loendure liigitatakse summeerivateks, lahutavateks ja reversiivseteks. Sõltuvalt signaali ülekande viisist loenduri trigerite vahel jaotatakse loendure jada- ja rööpülekandega loenduriteks. Jadaülekande loendur
F1 DD1 S1 I1 Q1 Q1 LP R01 I2 Q1 S2 I3 Q2 LS R02 I4 Q2 S3 I5 Q3 K R03 I6 Q3 + L+ Q4 24V M Q4 M -- Osa tähis Nimetus Arv Märkus M1 Mootor
1.c. Pöörlemissuuna valimine toimub surunuppude S2 ja S3 abil, millistele vajutades saavad toite vastavalt kas suunakontaktori KM1 või KM2 elektromagneti mähis. Kontaktor KM1 või KM2 rakendub ning tema peakontaktid mootori jõuahelas sulguvad, andes toite mootori töömähisele. Samal ajal lülituvad ümber ka KM1 või KM2 abikontaktid sulguvad abikontaktid (hoide- ehk omatoitekontaktid) sulguvad, shunteerides surunuppude S2 või S3 sulguvad kontaktid, avanevad abikontaktid (blokeerimiskontaktid) aga avanevad vältimaks mõlema suunakontaktori üheaegset rakendumist (lühis !). Joonis 1.1 Mootori reversseerimiseks (pöörlemissuuna muutmiseks) tuleb vajutada vastassuuna surunupule. Kui mootor töötas näiteks pöörlemissuunas, mis on määratud suuna- kontaktori KM1 rakendunud seisundiga, siis vajutades surunupule S3 katkestab tema avanev kontakt suunakontaktori KM1 mähise ahela. Selle tulemusena avanevad KM1
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut MIKROPROTSESSORTEHNIKA - PRAKTIKUM Laboratoorne töö Mikrokontrollerite programmeerimine Assembleris Juhendaja: Üliõpilased: Ülesanne: 1) Süüdata esimene valgusdiood nupplüliti 1. vajutusega ning kustutada nupplüliti 2. vajutusega. 2) Juhul kui hoida nupplülitit 1. all, siis peavad hakkama LED lambid reas üksteise järgi süttima ja kustuma “jooksev tuli”. LED 1. süttib, põleb pool sekundit ja kustub, LED 2. süttib, põleb pool sekundit ja kustub ja niimoodi kõik 8 LED-i. 1) Algoritm Portide/registrite määramine mainloop PORTA,2 0
1. Miks on heal programmeerijal vaja teada riistvara funktsioneerimise põhialuseid? - Riistvaras täidetakse programmi. - Kõrgtaseme keeles programmeerimine eeldab mõnikord bittide, Boole algebra ja loogika teadmist. Seda eriti FPGA puhul. - Riistvara määrab ära milliseid ressursse on võimalik kasutada. Seda vähem FPGA puhul! 2. Millised on 5 mikroskeemide põlvkonda, nimeta iga juurde vähemalt üks esindaja või uuendus? - 0s põlvkond (1642-1945) – mehaanilised arvutid, vändaga kalkulaatorid, kahendalgebra algus. - I põlvkond (1945-1955) – elektronlambid, suured, palju energiat, programmeeriti käsitsi juhtmete ja lülitite abil. - II põlvkond (1955-1965) – transistorid (AT&Bell laboratooriumis 1948.a.). Vähenes oluliselt suurus ja energia tarve. - III põlvkond (1965-1980) – mikroskeemid – ühele kristallile paigutati mitu transistori – idee Jack Kilbylt, kes töötas selle välja Texas Instrumentsis 1958.a. Analoogse mikroskeemi töötas 1959.a.
SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 1. ANDURID..............................................................................................................................4 1.1. Induktiivandur...............................................................................................................6 1.2. Magnetväljaandur........................................................................................................9 1.3. Optoelektroonilised andurid.....................................................................................13 1.4. Mahtuvusandur..........................................................................................................17 2. MITTEELEKTRILISTE SUURUSTE MÕÕTMINE.......................................................20 2.1. Temperatuur................................................................................
1. Releekaitse toimimispõhimõtted(tunnussuurus, põhi-reservkaitse, üle-alakaitse, hetk-viitekaitse. Tunnussuurus on füüs. suurus millele releekaitse mõõteosa reageerib. Jagatakse: elektrilised, el suuruse funktsioonid, el. suuruste erinevus, mitteelektrilised. Ahela reservkaitse saab mõõtetulemused sama ahela trafodest, AJ oma sama AJ omadest, kaugreservkaitse erinevast AJ-st. 2. Releekaitse toimimispõhimõtted (absol. ja suht. selektiivsus, hõlmatavus, töökindlus, tõrked). Abs. selektiivsusega on kaitse, mis võrdleb el. suurust mõlemas otsas (pikidif-, võrdluskaitse). Vajab toimimiseks sidekanalit. Üldjuhul üheastmeline Suht. sel. võrdleb suurusi ühes otsas ja on tihti mitmeastmeline (voolu-, dist. kaitse). Hõlmatavus- kaitse peab haarama kõiki elektrivõrgu seadmeid. Tundlikkus- kaitse võime reageerida võimalikult väiksele muutusele. 3. Rekeejautse toimimispõhimõtted (elemendi- ja süsteemikaitse. Süstee
Võrumaa Kutsehariduskeskus Mehhatroonika õppetool MH-10 Moore'i automaat Sihtmärgi positsioneerimise juhtseade Maris Jänes Juhendaja: Viktor Dremljuga Väimela 2012 Sissejuhatus Antud töö näeb ette tööle saada sihtmärgi positsioneerimise seade. Selleks on vaja tuletada sisend- ja väljundfunktsioonid, nende vastavad skeemid ning kõik ühendada. Et skeem töötaks peab vahele ühendama ka trigerid. Seade peab hakkama tööle etteantud parameetritega. Seadme kirjeldus Automaadil on mitu olekut (diskreetsus). Juhtseadmel peaksid olema sisendid, väljundid. Sisendite ja väljundite kombinatsioonidest hakkab olema automaadi olek. Moore'i automaadil määrab mälu elementide kombinatsioonide olekut sisendite ja mä
Signed on märgiga arv ja unsigned märgita arv, signed puhul näitab esimene bitt märki, 1 on – ja 0 on +. 48. Mida tähendab VHDLi kood: x <= a & b;? a-le lisatakse järgi b ja selle tehte tulemus omistatakse X-ile. 49. Nimeta kaks moodust VHDLis konverteerimise kasutamiseks? to_signed(S), signed(S); 50. Missugused operaatorid (tehtemärgid) on VHDLis kasutatavad? Nimetage vähemalt 5 And, or, not, +, - 51. Olgu meil: SIGNAL d : STD_LOGIC_VECTOR (7 DOWNTO 0); Mis väärtused on: d'LOW, d'HIGH, d'LEFT, d'RIGHT, d'LENGTH, d'RANGE=( ), d'REVERSE_RANGE=( )? d’LOW – tagastab madalaima massiivi indeksi d’HIGH – tagastab kõrgeima massiivi indeksi d’LEFT – tagastab vasakpoolseima massiivi indeksi d’RIGHT – tagastab parempoolseima -,,- d’LENGTH – tagastab massiivi pikkuse d’RANGE – tagastab massiivi ulatuse d’REVERSE_RANGE – ulatus vastupidises järjekorras 52
4001B või ei 4011B ning ei 4071B – 4073B Multiplexer Demultiplexer Dekooder Dekooder muundab sisendkoodi soovitud väljundkoodiks. Ta tunneb ära sisestatava kahendarvu ja annab signaali vastavasse väljundisse. Ülesanneteks on muundada kahendkoodis arv niisuguseks koodiks, millega saab aktiveerida nõutav mälupesa, juhtida number- või tähtindikaatorit, tunda ära mitmesuguseid kodeeritud signaale jne. Kuna dekoodri väljundisse ühendatavad seadmed on erinevad, siis kasutatakse nende juhtimiseks ka erinevaid dekoodreid. Dekoodril on nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maksimaalne väljundite arv võrdub kombinatsioonide arvuga 2n. Dekoodreid koostatakse peamiselt NING loogika elementidest. Tegemist on loogika elemendiga, mis muudab rööpkoodi unitaarkoodiks, millel on ainult 1 bitt "1", ülejaanud on "0". Multipleks
Järvamaa Kutsehariduskeskus Arvutid ja arvutivõrgud AV 3 Mairo Hanninen Intel 8080 Referaat Juhendaja: Ahto Karu Õpetaja Paide 2012 Käsusüsteem Nagu paljud teised 8-bitised protsessorid, kõik juhised olid kodeeritud ühte baiti (sealhulgas registri-numbrid, ainult välja arvatud andmed), lihtsustamise jaoks. Mõned neist järgivad ühe või kahe baidiseid andmeid, mis võivad olla vahetult operandiga, mälu adressiiniga või pordi numbriga. Nagu ka suurematel protsessoril, sellel oli automaatne CALL-I ja RET-I juhendid mitmetasandilise protseduuri kõnede ja taastumise ( mis võiks isegi olla ajutiselt hävitatud, nagu hüpped) ja juhendid, et sa
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Mehhatroonika õppetool Maris Jänes MH-10 Praktiline töö nr 1 Loogikafunktsioonide tuletamine Juhendaja kutseõpetaja Viktor Dremljuga Väimela 2011 Sissejuhatus Töö eesmärgiks on teha neljakohaline kahendarvseade ehk koodimuundur, mis muundab kahendarvu ühekohaliseks kümnendarvuks ja kuvab selle displeil. Sisendparameetriks on neljakohaline kahendkood ning displei peab kuvama kombinatsiooni. Väljundparameetriteks on vastavate kombinatsioonide väärtused. Displei ja funktsionaalplokk Ühekohaline kümnendarvdisplei, kus a-g tähistavad segmente. b3 b2 b1 b0 a b c d e f g 0 0 0 0 0 1 1 1 1 1 1 0 1 0 0 0 1 0 1 1 0 0 0 0 2 0 0 1 0 1 1 0 1 1 0 1 3 0 0 1 1 1 1 1 1 0 0 1 4 0 1 0 0 0 1 1 0 0 1 1 5 0 1 0 1 1 0 1 1 0 1 1 6
Automatiseerimistehnika Andurid ja ajamid test 100/100%
Põltsamaa Ametikool MAP ANDURID A4 Sami Laasi Kaarlimõisa 2012 MAP andurid Mitmesugused absoluutsed rõhu andurid (MAP andurid) on ühed enimkasutatavad sensoritega sisepõlemis mootori elektroonseid juhtimissüsteeme. Mootorid, mis kasutavad MAP andureid on tavaliselt sissepritsega. Mitmesugused absoluutse rõhu andurid annavad hetkega kollektorirõhu kohta teavet mootori elektroonilisele juhtseadmele (ECU). Andmete arvutamiseks kasutatakse õhutihedust, et määrata mootori õhu massivoolukiirus, mis omakorda määrab nõutava kütuse arvestamisest optimaalse põlemise. Sissepritsega mootor võib vaheldumisi kasutada mass õhuvoolu andurit (MAF andur) avastada siseneva õhuvoo. Tüüpkonfiguratsioonis töötab üks või teine, kuid harva mõlemad. MAP andurite andmeid saa
Rakenduselektroonika Sisukord Sisukord ....................................................................................................................... 1 1. Võimendid ................................................................................................................ 3 1.1. Võimendite liigid ja neid iseloomustava
perekonnana · tingmärgi tavakasutust ja lisanõudeid Tingmärgi kuju - tingmärgi kuju peab olema: · lihtne, et tagada selle arusaadavus ja reprodutseeritavus · selgelt seostatav tema tähendusega Joonestusraster ja -moodul - tingmärkide joonestamiseks kasutatakse ristuvate rööpjoontega rastrit sammuga 1 M, kus M on rastri moodul. Rastrit võib tihendada sammu jagamisega osadeks 0,1 M või 0,125 M Joone jämedus - joone jämeduse ja joonestusrastri mooduli M suhe tingmärkide joonestamisel peab olema 0,1. Tähtede ja joonte jämedus peab olema ühesugune 4
G0 X... Y... Z... G2 X... Y... Z... R... F... G0 X... Y... Z... G2 X... Y... Z... I... J... F... · G3 (G03) Ringinterpolatsioon vastupäeva (modaalne) G1 X... Y... Z... F.... G3 X... Y... Z... R... G1 X... Y... Z... F... G3 X... Y... Z... I... J... NC-koodi/NC-programmi põhikäsud Kaarliikumise koordinaatide märkimine raadiusega (R) N100 N110 G0 X80 Y30 N120 G3 X30 Y80 R60.83 F2000 N130 NC-koodi/NC-programmi põhikäsud Kaarliikumise koordinaatide märkimine I ja J sammuga. I= interpoleerimis-parameeter või X-telje suunaline samm J= interpoleerimis-parameeter või Y-telje suunaline samm K= interpoleerimis-parameeter või Z-telje suunaline samm Tsentri asukoht kaarealguspunktist mööda X-telge=I Tsentri asukoht kaarealguspunktist mööda Y-telge=J (+/-) Märk määrab ära kummale poole jääb tsenter alguspunktist vastava telje peal. N100... N110 G0 X80 Y30 N120 G3 X30 Y80 I-160 J-10 N130... I ja J koordinaadid määratakse ära kaare
52. Relee tööpõhimõte. Relee on elektromagnetiline seadis, kus vooluga pooli südamiku liikumise tulemusena suletakse või avatakse elektrilised kontakid. Releed nimetatakse ka kontaktidega anduriks, kus elektrilised kontaktid avatakse või suletakse muul viisil tekitatud liikumise tulemusena. Liigitatakse pinge-, voolu-, termo-, aja-, rõhu- ja kiirusreleed. Elektrimootori juhtimissüsteemides kasutatakse kontakte, mis sulguvad ja avanevad viivitusega nii releede rakendumisel, kui relee mähis lülitatakse pinge alla, kui ka väljalülitamisel. Viivitusi saab elektromagnetilise induktsiooni nähtuse või soojusliku inertsi ära kasutamisel. Relee juhtimisskeemide süntees rajaneb ,,jaa-ei" loogikal, sest elektrilistel kontaktidel on vaid kaks fikseeritud positsiooni suletud (jaa) ning avatud (ei). 53. Trafo tööpõhimõte. Trafo otstarbeks on muundada mingi pingega vahelduvvoolu elektrienergiat sama sagedusega,
INTENSIIVKURSUS ”TOOTMISE AUTOMATISEERIMINE” Intensiivkursus kuulub projekti: „Energia- ja geotehnika doktorikool II” tegevuskavasse Ins. Viktor Beldjajev TÄITURMEHHANISMID Loengumaterjalid Tallinn 2010 Sisukord Tähistused ................................................................................................................................. 5 1. Sissejuhatus ........................................................................................................................... 6 2. Täiturmehhanismide olemus ............................................................................................... 7 2.1. Täiturmehhanismide klassifikatsioon .................................................................................. 7 2.2. Automaatsüsteem ......................................
o Ujukiga kütusenäidik o Mahtuvuspõhiline mõõdik: vastavalt kütusetaseme muutmisele muutub õhu sisaldus torus (kaks dielektrikut) o Andurid mis tekitavad vibratsiooni, mõõdetakse millise sageduse juures läheb resonantsi Stol lennukid Short takeoff and landing Enne teist maailmasõda, saksa Fieseler Fi 156 41 km/h maandumisel Propeller on muutuva sammuga Y=SC*C*(roo*vˇ2/2) Sai maanduda ettevalmistamata platsile Pinnakoormus oli 50kg/m^2 Pärast sõda läksid laialdasemalt kasutusse seda tüüpi lennukid Dornier Do 27 A4 Push Wheel-kasutab suure läbimõõduga rehve Paks tiivaprofiil, kannatab suurt kohtumisnurka Keerigeneraatorid ebasümmeetrilised stabilisaatorid Paraplane
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................
Laboratoorne töö nr. 4 TUTVUMINE ELEKTROMAGNETILISTE RELEEDEGA Töö eesmärgiks on tutvumine vahelduv- ja alalisvoolu releede ehituse, töö põhimõtte ja parameetritega. Üldandmeid. Releeks nimetatakse automaatikaelementi, mis mingi füüsika lise või keemilise suuruse (sisendsuuruse: rõhu, elektrivoolu vm.) mõjul muudab hüp peliselt olukorda juhitavas vooluringis (relee suleb või avab kontakti, relee kontaktide asend, siin väljundsuurus, muutub hüppeliselt). Releesid võib liigitada mitmesuguste tunnuste põhjal. Näiteks eristatakse sisendsuuruste järgi elektrilisi, temperatuuri, mehaanilisi, optilisi jt. releesid. Tööpõhimõtte järgi liigitades esineb elektromagnetilisi, elektron- jt. releesid, lähtudes kasutamisotstarbest aga käivitusreleesid, kaitsereleesid jne. Selle labora toorse töö käigus on vaja tutvuda elektromagnetiliste releede ehituse ja põhioma dustega. Elektromagnetiliste releede
Puidutöötlemine CNC pinkidel Küsimused 1. Millised oskused peaksid olema CNC tööpingi operaatoril? 2. Kus ja millal ehitati esimene arvuti? 3. Millised arengud toimusid NC pinkide juures 1950 1960 aastatel? 4. Millised arengud toimusid NC pinkide juures 1960 1970 aastatel? 5. Millised arengud toimusid NC pinkide juures 1970 1980 aastatel? 6. Millised arengud toimusid NC pinkide juures 1980 1990 aastatel? 7. Millised arengud toimusid NC pinkide juures alates 1990 aastast? 8. Millised eelised on CNC pinkidel? 9. Milles väljendub CNC tööpingi eelis paindlikkus? 10.Milles väljendub CNC tööpingi eelis tootlikkus? 11. Milles väljendub CNC tööpingi eelis kvaliteet? 12. Millised protsessid läbib toode ettevalmistusest kuni lõpliku valmimiseni? 13. Millistest osadest koosneb CAD/CAM/CNC struktuur? 14.Mis on postprotsessor? 15. Millised on põhilised probleemid postpr
Jaan Reigo, Kristjan Ööpik EA06 Rakenduselektroonika Uudo Usai Võimendid 10.02.09 Võimendi on seade, mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine sel määral, et signaalist piisaks võimendi väljundisse ühendatud tarbijale. See juures võimendamise käigus ei tohi signaal moonutuda. Võimendusprotsess toimub alati toiteallikate energia arvel, nii et võime vaadelda võimendit kui reguraatorit, mis juhib toiteallikate energijat tarbijatesse kooskõlas sisendsignaali muutustega. Võimendi sisendsignaaliks võib olla ükskõik milline elektriline signaal, milline on kasutamiseks liiga väikse amplituudiga. Näiteks mikrofon (1- 3mV), maki helipea (50-100mV), termopaar (10-
1. Alalisvooluringide omadused.- Vooluring koosneb 3: toiteallikas, tarbija e koormus ja ühendusjuhtmed. Vooluringi graafilist kujutist nim skeemiks. Vooluringi osa, kus vool on ühe ja sama väärtusega nim haruks (3 või enam haru). Kalbaanilist ühenduskohta nim sõlmeks. Kui vooluringis oleva elemendi pinge ja vooluline sõltuvus on lineaarne, siis nim selliseid elemente sisaldavaid vooluringe lin vooluringideks. Kui sõltuvus ei ole lineaarne, siis on tegemist mittelin vooluringiga. Kui vooluringivool ei muutu aja jooksul suuruselt ega suunalt nim seda vooluringi alalisvooluringiks. Suletud vooluringis eks vool, kui eks potensiaalide vahe ehk pingeallika klemm. Vool kulgeb vooluringis kõrgemalt madalamale potensiaalile 2. Alalisvooluringide arvutamine Ohmi ja Kirchhoffi seaduste alusel. OHMi seadus: I = U/R (vool juhtmes võrdeline pingega tema otstel ja pöördvõrdeline juhtme takistusega). Kirchhoffi I seadus: Hargnemispunkti
Arvutid I – Eksamipiletid Sisukord I................................................................................................................................................ 3 1. Trigerid.............................................................................................................................. 3 2. Konveier protsessoris ja mälus.......................................................................................... 5 3. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction)....................................................6 II............................................................................................................................................... 6 1. Loendurid.......................................................................................................................... 6 2. Adresseerimisviisid........................................................................
Elektriliseks kontaktiks nimetatakse kahe või enama voolujuhi ühendamise konstruktiivset sõlme voolu juhtimiseks ühest voolujuhist teise. Elektrilise kontakti olemasolu nimetatakse kontakteerumiseks. Elektriaparaatide kontaktid Omavahelise liikumise järgi liigitatakse kontaktid: Jäigad kontaktid - üksteise suhtes liikumatud, näiteks lattide poltühendus, juhtmete ühendus aparaadi klemmidega. Kommutveerivad kontaktid - liikuvad kontaktid, mis töökäigus sulguvad või avanevad. Liugkontaktid - üks kontakt liigub teise suhtes, kuid elektriline ühendus ei katke. Elektriaparaatide kontaktid Kontaktide kontakteerumine Kontaktid kokku vaid üksikutes punktides. Sellist kokkupuute punkti nimetatakse tegelikuks kokkupuute punktiks. Mida kõvemini suruda kontakte jõu F abil kokku, seda suuremaks muutub tegelik kokkupuute punkt Ühest hetkest alates see kasv aeglustub ning edasisel surumisel ei ole enam mõtet. Elektriaparaatide kontaktid
1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. · Arhitektuuri tüübid on: ahtri ja vööri kuju, tekimajakate asukoht, kerede arv (katamaraan, trimaraan) · Vööri kuju Plumb bow PÜSTVÖÖR Raked bow KALDAVÖÖR (annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist tekile, soodustab lainele tõusmist) Modified raked bow LÕIGATUD VÖÖR ((jääoludes pooljäämurdevöör) vee peal peaaegu vertikaalne, vee all 45°-50° kaldu, hea sõiduks purustatud jääs. Selline vöör sobib hästi jäämurdja ahtriväljalõikeks. Spoon bow LUSIKVÖÖR Clipper bow KLIPPERVÖÖR PULBIDEGA E PIRNIGA (esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiruse juures tekkivate pritsmete eest) Icebraker bow JÄÄMURDJA VÖÖR (veealune osa on 25°-30° kaldu, kasutatakse
1.Alalisvooluringi seadused.Voouring koosneb: 1) toiteallikas; 2) tarbija e koormus: 3) ühendusjuhtmed. Faasirootoriga asünkr. Lühisrootoriga, kahe- ja ühefaasilised asünkroonmootorid. Graafilist kujutist nim skeemiks. Vooluring kus vool on ühe ja sama väärtuseks nim haruks. 3 või enama haru Asünkroonmootori ehitus: staator(koosneb välisest teraskerest, millesse on pressitud uuretega kalvaanilist ühenduskohta nim sõlmeks. Kui pinge ja vooluvaheline sõltuvus on lineaarne siis nim staatorisüdamik, mis koostatakse stantsitud terasplekist), rootor(koosneb terasplekkidest on mähitud) lineaarseteks vooluringiks. Suletud vooluringis eksisteerib vool kui eksisteerib potentsiaalide vahe e pinge 19. Asünkroonmootori tööpõhimõte- Töö põhineb pöördmagnetvälja ja rootori voolu vastastikusel toimel. alikate klemmidel. Vool kulgeb vooluringis alati kõrgemalt madalamale potensiaalile. Tarbijate koormust Pöördmagnet