Adsorptsioonil on ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasilisest faasist tahkesse faasi. Adsorptsioon on üldiselt pöörduv protsess, st. neeldunud gaasilist komponenti võib tavaliselt eraldada tahkest ainest desorptsiooni teel. On teada, et adsorptsioon toimub nii elektriliste külgetõmbejõudude kui ka keemiliste jõudude toimel, mis tekivad vabade valentside olemasolul adsorbendi pinnal. Adsorbentidena kasutatakse aktiivsütt, silikageeli, alumogeeli, tseoliiti, diatomiiti, sünteesitud mikropoorseid vaike ja selektiivseid molekulaarsõelasid. Adsorptsiooni kasutatakse gaasi puhastamiseks: - eriti madalate jääkkontsentratsioonideni, näiteks lõhnade kõrvaldamiseks - kõrvaldatavate ainete utiliseerimiseks (lahustid) - mürkainete kõrvaldamisel töökeskkonnast (respiraatorid) - radioaktiivse saaste kõrvaldamiseks, nagu tuumareaktorite ventilatsiooniõhust. Sageli rakendatakse adsorptsiooni gaasi järelpuhastuseks pärast absorptsioonpuhastust, et saada suuremat puhastusastet. 6
mida iseloomustab kindel seos adsorbeerunud aine massi X (gaasi g adsorbendi g kohta) ja sama aine kontsentratsiooni vahel gaasifaasis Y (gaasi g inertgaasi g kohta): X=A*Y1/n kus A ja n on katseliselt määratavad tegurid. Toodud seos vastab kindlale temperatuurile ja kujutab kõverat, mida nimetatakse adsorptsiooni isotermiks. Adsorbentidena kasutatakse aktiivsütt, silikageeli, alumogeeli, tseoliiti, diatomiiti, sünteesitud mikropoorseid vaike ja selektiivseid molekulaarsõelasid. Adsorptsiooni kasutatakse gaasi puhastamiseks: - eriti madalate jääkkontsentratsioonideni (10-1 - 10-3 ppm), näiteks lõhnade kõrvaldamiseks - kõrvaldatavate ainete utiliseerimiseks (lahustid) - mürkainete kõrvaldamisel töökeskkonnast (respiraatorid) - radioaktiivse saaste kõrvaldamiseks, nagu tuumareaktorite ventilatsiooniõhust. 1 g aktiivsöe pind on vahemikus 200-1000 m2. Aktiivsütt võib valmistada puusöest, kivisöest, koksist,
annaabi.ee 
