(sisseuhte horisont) kiirust kui ka mulla fsikalisi ja keemilisi omadusi. C lhtekivim Enamikel mikroobidel on min-max temperatuuri vahemik ~30 oC. Vesi, mikroobidele on optimaalne veepotentsiaal -0.01 MPa Gaasid: aeroobne .. anaeroobne (O2 <1%), CO2 kontsentratsioon mullaatmosfris on 1 vi 2 suurusjrku suurem kui maapealses hus, sgavuse suurenedes CO2 kontsentratsioon suureneb. Redokspotentsiaal Struktuur: pooridel on oluline osa vee ja hu liikumisel mullas, poorid jagatakse mikropoorideks (<30 .m) ja makropoorideks (30-100 .m). Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz Mulla organismid Mullaelustik e. edafon on mullas elavate organismide kogum. Mulla mikroorganismid on viirused, bakterid, seened, vetikad ja algloomad; kokku moodustavad nad vhem kui 0.5% mulla mrgkaalust. Bakterid, seened ja vetikad moodustavad mulla mikrofloora. Mullas on palju erinevaid mikroelupaiku. Bakterid Looduslikes muldades on bakterite liigiline mitmekesisus, Organismid Arvukus g-1
2) Kapillaarsed poorid on poorid, mille läbimõõt on 1…10 µm; neis toimub vee kapillaarne liikumine ning nad paiknevad mullasõmerate sees. Just need poorid ongi kasvupinnases põhiliseks veehoidlaks. 3) Adsorbtsioonvee poorid on oma läbimõõdult kõige pisemad (alla 1 µm) ning neis olev vesi ei ole taimedele kättesaadav. Kapillaarveepoore ja adsorbtsioonvee poore nimetatakse mikropoorideks. Mikropooride ja makropooride mahuline vahekord on taimede kasvu ja elutegevuse seisukohalt väga oluline. Juurestikupiirkonnas peaks nende vahekord olema umbes 1:1. Struktuursuse ja poorsuse seosed: Eelnevast on selge, et kasvupinnase struktuursus ja poorsus on üksteisega väga tihedalt seotud. Kui struktuur ei ole optimaalne, pole seal ka optimaalses mahus poore. Sõmeralisest pinnasest aurub vesi
annaabi.ee 
