BIOPLASTIKUD Olga Sukhoverkhaya RDIR 43 TTÜ Virumaa Kolledž 2016 aasta Plastikuga seotud keskkonna probleemid 1. Hinnanguliselt on 50. aastatest visatud ära miljard tonni plastikut, mis laguneb sadu isegi tuhandeid aastaid. 2. Ühelt poolt on plastik keskkonnale kahjulik just seetõttu, et see laguneb väikesteks tükikesteks, mikroplastikuks, ja mereloomad ajavad selle segamini planktoniga. Mõnedest allikatest on teada, et praegu on plastiku ja planktoni suhe umbes 6:1 plastiku kasuks. 3. Plastik jäätmete probleemi suurusest annab ilmekalt märku Vaikse ookeani prügilaama (ka Vaikse ookeani prügikeeriseks nimetatud) pindala – kahe Texase osariigi suurune, 90% sellest on plastik (3,5 milj tonni). 4. Ise plastik ei lagune vees, puhtal kujul ta ei ole mürgine, aga
selle kontsentratsiooni kasvades pH tase langeb, ehk teiste sõnadega vesi muutub happelisemaks. Merevee temperatuuri tõus ja hapestumine põhjustab korallide pleekimist, ning teadlased kardavad, et korallrahud võivad kujuneda maailmas esimeseks ökosüsteemiks, mis sureb täielikult välja, jättes ühtlasi paljud rannaalad kaitseta tormide ja üleujutuste eest 3) Plastikureostus-Kuigi plastik ei kõdune, laguneb ta valguse ja meres olevate ainete toimel väiksemateks graanuliteks, nö mikroplastikuks. Selline mikroplastik näeb meres hõljudes lindudele välja nagu toit ning tulemuseks on sooleummistused või alatoitumine. 8. Millistes maailma riikides paiknevad suured metsamassiivid? Venemaa, Indoneesia, Kanada, Brasiilia, Hiina 9. Miks mõnedes maailma riikides pole üldse metsa? Pole piisavaid kasvutingimusi nt. tundras on igikelts, millel saavad kasvada ainult väiksemad taimed või kõrbes, kus põhjavesi asub liiga sügaval ning taimede juured ei ulatu selleni. 10
Kilekott võib ookeani sattuda näiteks metsaalt, kus see vihmavee või sulava lumega jõkke uhutakse ja sealt juba edasi ookeanisse. Plastikust kotte on leitud näiteks vaaldade, delfiinide, kilpkonnade, hüljeste ja merelindude seedesüsteemidest kui ka hingamisteedest. Plastiku ohtlikkus seisneb selles, et ei kõdune ning vette jääb ulpima pinnakihtidesse, kus elavad enamus vee organismidest. Siiski laguneb plastmass vees valguse ning ainete toimel mikroplastikuks, milles näiteks linnud toitu näevad. Siiski ei mõju see hästi, sest tekitab soolekahjustusi ja toitainevaegust. (Soosaar, 2011) Miljoneid tonne plastikesemeid lõpetab iga päev oma tee ookeanis. Võiks arvata, et pisikesed objektid on küll ohutud, kuid see pole nii. Näiteks on teada ligikaudu 14 meetri pikkuse vaala surmapõhjus, milleks oli katkine tükk DVD ümbrist. Plastiku allaneelamine on vaalalistele surmav, sest koormab magu ja takistab
või värvainetega. Et plastik vees ei lagune, siis on plastikul oma puhtal kujul väga madal mürgisus. Trikk on aga selles, et puhast plastikut me väga ei näe, kasutusel on plastik, kuhu on lisatud hulk kõiksugu põnevaid lisaaineid ja just need on mürgised.[2] Hinnanguliselt on 50. aastatest visatud ära miljard tonni plastikut, mis laguneb sadu isegi tuhandeid aastaid. Ühelt poolt on plastik keskkonnale kahjulik just seetõttu, et see laguneb väikesteks tükikesteks, mikroplastikuks, ja mereloomad ajavad selle segamini planktoniga. Mõnedest allikatest on teada, et praegu on plastiku ja planktoni suhe umbes 6:1 plastiku kasuks. Plastik jäätmete probleemi suurusest annab ilmekalt märku Vaikse ookeani prügilaama (ka Vaikse ookeani prügikeeriseks nimetatud) pindala – kahe Texase osariigi suurune, 90% sellest plastik (3,5 milj tonni). Prügikeerises tekivad valguse toimel
annaabi.ee 
