Molekulaarbioloogia
DNA lohustub nii mitmeks fragmendiks kui mitu vastavat
loikepiirkonda temas on. Elektroforeesil agaroosgeelis liiguvad need fragmendid erineva
kiirusega asetudes ritta vastavalt molekulmassile. Need fragmendid varvitakse voi
margistatakse radioaktiivsete isotoopidega ning maaratakse nende molekulmass. Sel teel
saame DNA restriktsioonikaardi e profiili. Selle alusel on voimalik vorrelda erinevate
isendite geneetilisi koode ilma NH jarjestust maaramata. Samuti saab maarata naiteks
erinevate mikroobituvede geneetilist sugulust, mistottu see on ka molekulaarepidemioloogia
uks olulisi meetodeid.
NH hubridiseerimine
NH hubridiseerimine pohineb denatureerunud DNA ja RNA renatureerumise fenomenil, mis
seisneb selles, et teatud tingimustel denatureeritud NH ahelad on voimelised uuesti
renatureeruma ja moodustama ka vabade komplementaarsete NH ahelatega topeltahelaid.
See on voimaldanud luua korge tundlikkusega meetodid spetsiifiliste NH jarjestuste
avastamiseks uuritavas materjalis.