Liiga kiire proteiini lõhustumise korral aga ei suuda nad kõike ära kasutada, tulemuseks on ammoniaagi tõus vatsas. Osa vabanenud ammoniaagist imendub vatsast verre ja see liigub verega maksa, kus moodustub karbamiid, millest osa eritub uriiniga. Sellega kaotab organism lämmastikku ning söödaproteiini kasutamise efektiivsus väheneb. Lämmastikukadu vähendatakse aeglustades proteiini lõhustumisprotsessi tavaliselt proteiinisöötade kuumutamine. Seede käigus liiguvad mikroobirakud libedikku e pärismakku, kus nad seedeensüümide pepsiini ja lipaasi toimel tõeliselt seedivad. Rasvade ja süsivesikute seedimist mäletsejaliste libedikus ei toimu, sest süsivesikuid lõhustavad ensüümid ei toimi mao happelises keskkonnas, kuna ensüümi lipaas esineb ainult vastsündinud mäletsejatel. Edasi paisatakse poolvedel söödamass perioodiliselt avaneva maolukuti kaudu osade kaupa peensoolde. Peensoole seede on kõikidel produktiivloomadel väga tõhus.
Kasutatakse spetsiaalseid süvendiga esemeklaase. Elusrakkude värvimine kasutatakse, kui tahetakse vaadelda bakterite tõelist kuju, mõõtmeid või vaadelda kasvu ja pooldumist. Kasutatakse indiferentseid värve (metüülsinine) Fikseeritud rakkudest: Laialiaetud tilk ehk äigepreparaat suspensioon või isetehtud suspensioon (tahke + lahus) viiakse esemeklaasile ning aetakse laiali. Kuum fikseerimine vajalik selleks, et mikroobirakud kleepuksid tugevasti esemeklaasile. Selleks tuleb tõmmata esemeklaasi kolm korda üle leegi nii, et preparaadipool ülevalpool. Kuumutamine kordaläinud kui esemeklaas kergelt kõrvetab nahka. Keemiline fikseerimine lihtsaim fikseerimine alkoholiga. 2. Miks on vajalik bakterikultuurist valmistatud preparaadi fikseerimine? Selleks, et mikroobirakud kleepuks tugevasti meie esemeklaasikülge, et hiljem värvides ning värvi mahapestes, ei peseks maha ka rakke. 3
Bakteriostaatiline toime bakterite kasv ja paljunemine on pidurdatav Edukus sõltub : 1. Keskkonna omadused(ph) 2. Mikroobi eluvorm 3. Raku füsioloogia 4. Mikroobiliik Kuumsteriilimine : häving toimub kõrgete temperatuuride läbi Termiline surmapunkt madalaim temp.kus bakterid surmavad 10min jooksul. Aeg konstantne Termiline surmaaeg minimaalne aeg, mis kulub kõikide bakterite surmamiseks. Temp,konstantne Vees keetmine vegetatiivsed mikroobirakud 15-30min 100kraadi juures hävinevad Pastöriseerimine vedeliku kuumutamine alla 100kraadi Hävitada haigustekitajad Piim (72kraadi -15kuni20sek) UHT kõrgpastoriseerimine, kus lühiajaline temp 1-2sek, 135- 140kraadi,hävinevad ka bakterite endospoorid Fraksioneeriv materjali etapiviisiline steriliseerimine voolavad aurus 100kraadi juures Autoklaavimine auruga ülerõhu all 120kraadi 20min Kuivkuumutamine vastavates ahjudes 170kraadi 1.5-2h petritasse,Kolbe
Bakteri genoom koosneb tavaliselt ühest üksikust ringjast kromosoomist, mille moodustab DNA kaksikspiraal. DNA molekul on lahtikeerdunult pikk ja peenike, ületades ligi 1000 korda bakteriraku pikkuse (ca 1000 mm). DNA on mikroobiraku keskele kokku keerdunud ebakorrapäraseks moodustiseks, s.o. nukleoidiks. Selles on DNA väändunud superspiraaliks, mis on hädavajalik nii replikatsiooniks kui geenide transkriptsiooniks. Uusimate andmetega on tõestatud, et kasvavad mikroobirakud sisaldavad 2-4 eraldi nukleoidi erinevates replikatsiooni astmetes, mitte üht sagaralist nukleoidi, mis ulatub raku ühest otsast teise . Mõned bakteritüved sisaldavad peale genoomse DNA veel väikesi DNA rõngasmolekule, mida nimetatakse plasmiidideks. Sellised plasmiidid annavad bakterirakule lisainformatsiooni. Plasmiid suurendab tavaliselt bakteri ellujäämise võimalusi erinevates tingimustes. Näiteks on mitmete
Vallandavad tugevama sideme tekkimise mehhanismi. Pinnavalkudega. Invasioon = invasiivsus Invasiivsus on mikroorganismide võime läbida nahka või limaskesta ja kahjustada kudesid Invasiinid ehk agressiooniensüümid. Siderofoorid - raua hankimine bakteritele. Bakterid vajavad vaba rauda. Mõned hangivad seda siderofooride abil. Enterobakteritel enterobaktiin ja aerobaktiin. Eukarüoodi raud seotud transferriiniga ja laktoferriiniga. Toksiinid Toksiinid on mürgised ained, mis on kas mikroobirakud osad, nende poolt väliskeskkonda produtseeritavad (eksotoksiin) või mõlema kombinatsioon ning mis kahjustavad teisi rakk. Endotoksiinid e. LPS või LOS - on Gram- negatiivsete bakterite välismembraani lipopolü(oligo)sahhariidsed komponendid, Eksotoksiinid spetsiifilise toimega, enamasti valgulised. Endotoksiini toime LPS vabaneb mikroobide paljunemisel ja lüüsil. LPS seostub TLR-4 ning indutseerib proinflammatoorsete tsütokiinide (TNFalfa, IL-1, IL-6 vabanemist)
objektiivil on see 4mm? Objektiivi vaatevälja diameeter peaks suurenema, kui kasutame suuremat suurendust. 4mm/2= 2mm. 20. Missugune on mikroobiraku diameeter, kui see katab 16 okulaari jaotust, mille 13 jaotusest kattub 2 objektmikromeetri jaotusega? 0,01*2=0,02. 0,02/13=0,0015 mm. 0,0015*16=0,024mm 1. teema 1. Miks on bakterirakud valgusmikroskoobis halvasti nähtavad ja kuidas neid muuta neid paremini nähtavaks? Mikroobirakud on peaaegu värvitud ja suure veesisalduse tõttu ei eristu ümbritsevast keskkonnast. Detailide eristamiseks tuleb neid värvida. 2. Milliseid värve kasutatakse mikroobide värvimisel? Sooladega värvitakse, millest üks ioon annab värvi. On positiivne värvioon (aluseline värv) ja negatiivne värvioon (happeline värv). 3. Kuidas värvuvad mikroobid katioonsete värvidega happelises keskkonnas ja miks?
väävlihingajad) · Metaani moodustamine on ainult arhedele iseloomulik ja toimub seal kus puudub O (mudas, mullas, soolestikus,vatsas)(metaani moodustatakse H + CO või atsetaadist) · Kuju poolest on nad sarnased bakteritele Inimese normaalne mikrofloora: · Inimese kehapiirondade normaalne mikrofloora on mikroobide populatsioon, mis elab koos inimesega ega põhjusta tavaolukorras tema haigestumist · Inimene on kaetud mikroobidega; 90% rakkudest on mikroobirakud · Asustatakse väliskeskkonnaga ühenduses olevaid paiku · Teatud tingimustes ( organismi kaitsevõime nõrk, või kui nahka või limaskesti vigastada) võivad normaalsesse mikrofloorasse kuuluvad mikroobid põhjustada haigestumist neid nim tinglikeks patogeenideks e juhuseotijateks · Laps on emaihus steriilne ja oma esimesed mikroorganismid saab ta ema sünnitusteedest · Normaalne mikrofloora muutub koos vanusega
Kui need liituvad hapniku molekuliga, siis moodustuvad hapnikuradikaalid, mis kahjustavad biopolümeere, eriti DNAd. Seega tugevdab hapnik ioniseeriva kiirguse toimet. oKui katta roostevabast terasest või klaasist pind sellise kattega, siis pinna valgustamisel UV- kiirgusega moodustuvad titaani pinnal ergastatud elektronid, mis liitudes hapnikuga tekitavad radikaale (superoksiid- ja hüdroksüülradikaalid), mis tapavad mikroobirakud 19. Mikroobide jaotus hapnikuvajaduse järgi. Miks on mikroobidele hapnikku vaja? Aeroobid ja mikroaerofiilid. Miks paljud mikroobid ei talu hapnikku? Hapniku toksilisuse põhjused. Superoksiidradikaal ja hüdroksüülradikaal kui ülitugevad oksüdeerijad. Kus võiks looduses elada anaeroobseid baktereid. Kes on fakultatiivsed anaeroobid? Mis on küünlanõu? Kuidas luuakse seal anaeroobsetele mikroobidele sobivad elutingimused? Mikroobide jaotus hapnikuvajaduse järgi:
Inimene & mikroorganism: pidev vastastikune suhe. Mikroorganismide hulk on 10x suurem kui keharakkude hulk. Iga anatoomilises piirkonnas eristatakse: a) Residentmikrofloora: mikroobis on vastavas keskkonnas juurdunud b) Transiitmikrofloora: satuvad antud keskkonda väljaspoolt Inimese normaalne mikrofloora: 1. Suus 2. Nahal 3. Maos 4. Soolestikus 5. Eritus- ja suguelundites Õõneselundites: limaskesta ja valendiku mikrofloora Limaskesta mikrofloora: mikroobirakud kinnituvad makroorganismi rakkudele adhesiinidega või asutavad limaskesti katvat limakihti Valendiku mikrofloora: 1) limaskesta mikrofloorast eraldunud mikroorganismidest; 2) õõneselundi teistest piirkondadest sattunud mikroobid e. endogeensed transiitsed mikroobid; 3) väljaspoolt sellesse õõneselundisse sattunud mikroobid e. transiitsed mikroobid Igale inimesele on omane temale iseloomulik mikrofloora Organismi mikrofloora tähtsus: · Osaleb seedimisprotsessides
plasmiididel või transposoonidel (hüppavad geenid). Inimese normaalne mikrofloora. Normaalse mikrofloora funktsioon ja faktorid, millest selle koostis sõltub. Tingliku patogeeni mõiste. Gnotobiondid. Inimese erinevate kehapiirkondade (naha, mao, suuõõne ja soolestiku normaalne mikrofloora. Olulisimad bakterhaiguste tekitajad. Inimese keha koosneb umbes 1013 rakust ja koos temaga elab 1014 mikroobirakku. Järelikult normaalse organismi rakkudest on ainult 10% inimese rakud ja 90% mikroobirakud. Aga kuna väikese massiga, siis ei lisa oluliselt inimkeha massile. Enamus on soolestikus. Ka nahal, limaskestadel, suuõõnes, hingamisteedes ja urogenitaaltraktis. Normaalne mikrofloora need on mikroorganismid, kes elavad koos inimesega, põhjustamata tavaolukorras tema haigestumist. Sõtlub vanusest toidust jne. Mõjutab kehapiirkonna mikrokeskkond, selle hapniku-, vee- ja toitainetesisaldus.
teised. Uus moodus UV-kiirgusega mikroobidest puhastatavate pindade (materjalide) saamiseks on nende katmine titaandioksiidiga. See aine kuulub näiteks ka tavalise valge värvi koostisse. Kui katta roostevabast terasest või klaasist pind sellise kattega, siis pinna valgustamisel UV- kiirgusega moodustuvad titaani pinnal ergastatud elektronid, mis liitudes hapnikuga tekitavad radikaale (superoksiid- ja hüdroksüülradikaalid), mis tapavad mikroobirakud. Mikroobide koostisosad oksüdeeruvad, tekib süsihappegaas ja vesi. Toimib ka endospooridele ning viirustele. Ioniseeriv kiirgus Lühike lainepikkus, suur energia. Mõjub letaalselt kui ka mutageenselt; tekitab radikaale. Röntgenkiired (kunstlikult tekitatud) ja gammakiired (radioaktiivsete isotoopide lagunemine). Gammakiiri kasutatakse steriliseerimisel. Lõhub vesiniksidemeid, oksüdeerib kaksiksidemeid, lõhub tsüklilisi molekule ja polümeriseerib molekule
annaabi.ee 
