ANTIBIOOTIKUM TOIME BAKTERILE KÕRVALTOIME KASUTAMINE MÄRKUSE D Penitsilliinid Mikroobiraku seina sünteesi Ülitundlikkusreaktsioonid Esmavalik paljude infektsioonide Tohib rasedatele Bensüülpenitsilliin inhibiitorid Seedetrakti kõrvaltoimed, korral ja lastele (penitsilliin G) BAKTERITSIIDNE Neurotoksilisus, Bakteriaalne meningiit
ja toidu poolt? Rivaroksabaan 28) Kõige suurema tõenäosusega võivad tsefalosporiinid antud valikutest tekitada kõrvaltoimena... Nefrotoksilisust 29) Mille poolest erinevad bensüülpenitsilliin ja fenoksümetüülpenitsilliin aminopenitsilliinidest (nt amoksitsilliinist)? Põhjustavad vähem kõrvaltoimeid 30) Penitsilliinid on oma toimemehhanismilt... Mikroobiraku seina sünteesi inhibiitorid 31) Sulfametoksasooli kombinatsiooni koos trimetoprimiga kasutatakse enamasti... Bronhiit, sinusiit, otiit, uroinfektsioonid Farmakoloogia testide küsimused Moodlest 32) Fluorokinoloonid toimivad peamiselt... Gramnegatiivsetesse mikroobidesse 33) Makroliidid on oma toimemehhanismilt... Mikroobiraku seina sünteesi inhibiitorid 34) Lokaalanesteetikumide süsteemset imendumist ja toksilisust saab vältida...
Ribosoomide suurus 80S (40S + 60S) 70S (30S + 50S) Plasmiidid Ei ole Olemas Tsütoplasma membraan Steroolid Ei sisalda steroole Bakterirakk koosneb tsütoplasmast ja membraanist: Tsütoplasma Tsütoplasma on poolvedel, tema keemilisse koostisse kuulub nii orgaanilisi kui anorgaanilisi aineid (valgud, nukleiinhapped, vesi, rasvad, mineraalained). Mikroobiraku tsütoplasmas puuduvad mitokondrid, kloroplastid ja Golgi aparaat. Tähtsaimateks tsütoplasmas sisalduvateks organellideks on kaheldamatult ribosoomid, kus toimub proteiinide süntees. Bakteril on ribosoomide suurus ja arv konstantne suurus, mis ei olene bakterite kasvu kiirusest. Üks mRNA molekul võib saada transleeritud mitmete ribosoomide poolt samaaegselt, mille tulemusena tekib polüribosoom ehk polüsoom. Nii on võimalik, et üht
f) naftsilliin, g) kloksatsilliin, h) oksatsilliin 15. Millised väited on õiged oksatsilliini kohta? Oksatsilliin on ... a) happekindel b) penitsillinaasresistentne c) saab manustada suu kaudu d) aktiivne ka penitsillinaasi produtseerivate stafülokokkide suhtes e) toimib ka Streptococcus tekitaja poolt põhjustatud nakkuste korral (väljaarv. MRSA) 16. Penitsilliinid kuuluvad ... a) mikroobiraku seina sünteesi inhibiitorite hulka b) mikroobiraku rakumembraani funktsiooni häirivate inhibiitorite hulka c) mikroobivalgu sünteesi inhibiitorite hulka d) mikroobi nukleiinhapete metabolismi inhibiitorite hulka 17. Penitsiliinid on bakteriostaatlise toimega/bakteritsiidse toimega. 18. Mis on resistentsus? Võime ravimite toimele vastu panna Kuidas resistentsus jaguneb? 1. Loomulik resistentsus mikroobile kaasasündinud omadus 2. Omandatud resistentsus on toimunud geneetiline muutus 3. Multiresistentsus mitmele erinevatele AB-le 19
*hingamisteede infektsioonide ravis vaagnapiirkonna infektsioonid naistel (bakteriaalne vaginoos) hamba juurekanali infektsioon 10. Erütromütsiin põhjustab kõrvaltoimena... enamasti iiveldust ja kõhuvalu ning on nefrotoksiline enamasti iiveldust ja kõhuvalu ning on oto- ja nefrotoksiline *enamasti iiveldust ja kõhuvalu enamasti iiveldust ja kõhuvalu ning on ototoksiline 11. Makroliidid on oma toimemehhanismilt... *mikroobi valgusünteesi inhibiitorid mikroobiraku seina sünteesi inhibiitorid mikroobiraku foolhappe metabolismi inhibiitorid 12. Penitsilliinid on oma toimemehhanismilt... *mikroobiraku seina sünteesi inhibiitorid mikroobiraku foolhappe metabolismi inhibiitorid mikroobide valgsünteesi inhibiitorid 13. Mille poolest erinevad bensüülpenitsilliin ja fenoskümetüülpenitsilliin aminopenitsilliinidest (nt amoksitsilliinist)? Neil on laiem toimespekter
Metaboliseeritakse maksas, väljutatakse sapiga, t1/2 1—2 h N: G(+), N. gonorrhoeae, H. influenzae, Mycoplasma pneumoniae, Legionella spp, Chlamydia spp. KT: inhibeerib cyt P450 ensüüme. Allergia, eosinofiilia, nahalööbed, iiveldus, oksendamine, diarröa, kolestaatiline hepatiit, ajutine kuulmislangus L: Antimikroobsed ained > mikroobiraku valgusünteesi inhibiitorid > makroliidid FD: • Seostuvad ribosoomi 50s alaühikuga ja pärsivad translokatsiooni. Sama sidumiskoht klooramfenikooli ja klindamütsiiniga. Avaldavad sõltuvalt tekitajast ja kontsentratsioonist bakteriotsiidset või – staatilist toimet. • Resistentsuse mehhanismid: Klaritromütsiin (1) Aktiivne väljatransport rakust (2) Sidumiskohta muutvad metülaasid
ANTIBAKTERIAALSED RAVIAINED MIKROOBIRAKU SEINA SÜNTEESI INHIBIITORID PENITSILLIINID TSEFALOSPORII TEISED BEETA- VANKOMÜTSIIN NID LAKTAAMID BENSÜÜLPENITSILLII TSEFASOLIIN (I KARBOPENEEMID METITSILLIIN N (PENITSILLIIN pk) Väga lai Kõrvaltoimed: G) TSEFADROKSIIN (I toimespekter o Palavik FENOKSÜMETÜÜL- pk) G+ o Veenipõletik o Nefrotoksilisus PENITSILLIIN TSEFUROKSIIM (II MONOBAKTAAMI o Red man (PENITSILLIIN V) pk) syndrom: D OKSATSILLIIN TSEFPROSIIL (II nahapunetus, ...
Käärimine, teised happe: sipelghape, äädikhape. 2.nim, infektsiooni leviku viisid: otsene kontakt, piisknakkuse teel, tolmuosistega, vee ja toiduga, loomadega 3. passiivne kunts. Immuun.:peale immuunglobuliinide ülekannet 4.anatoksiin on valm. Töödeldud haigustekitaja eksotoksiinidest 5.Nim. eoseid moodustavad mikroobid: clostridium tetani, clostridium botulinum Variant3 1.Gramm+ bakterite rakuseina komponenid on: peptidoglükaan, teihhoiinhape lisaks polüsahhariidid 2.Mikroobiraku komponendid on; genoom, tsütoplasma, membraan, rakusein 3.Nimeta bakterite hingasmistüübid : aeroobid, anaeroobid, mikroaerofiilid, fakultatiivsed 4.Nimeta infektsiooni piiramise võimalused : reservuaari elimineerimine, ülekandetee blokeerimine, vaktsineerimine, tervete karantiin ja haigete isolatsioon 5.Misssugused antibio. Grupid pärsivad rakuseina sünteesi: penitsiliinid, tsefalosporiinid. 6.Rakuline immuunsus on seotud: T-lümfosüüdid 7
4 % väikesi m olekule ja ioone. Ainevahetus on väga kiire, tema pinna ja mahu suhe on oluliselt esi m es e kasuks. Se e v õi maldab mikroobidele parima kontakti toitainetega, mis o makorda kindlustab nende kiire ma paljune mise ja kasvu. Bakterirakk koosneb tsütoplas mast ja m e m braanist. Tsütoplas ma on pool vedel, tema ke e milisse koostisse kuulun nii orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid (valgud, nukleotiidhapped, vesi, rasvad, mineraalid). Mikroobiraku tsütoplas mas puuduvad mitokondrid, kloroplastid ja Golgi aparaat. Tähtsamateks tsütoplas mas sisalduvateks organellideks on kohelda matult ribosoo mid, kus toimub proteiinide süntees. Bakteril on ribosoo mide suurus ja arv konstantne suurus, mis ei olene bakterite kasvu kiirusest. Üks m RNA m olekul võib saada transleeritud mitmete ribosoo mide poolt sa maaegselt, m ille tule musena tekib polüribosoo m ehk polüsoo m. Nii on
Peptidoglükaan ehk mureiin -- polümeer, mille moodustavad polüsahhariidsed glükaan- (glükoosist koosnev polüsahhariid) ja peptiidahelad. Glükaanilt lähtuvaid peptiidahelaid ühendavad peptiidsed sidemed, moodustades urbse struktuuri. Gram-positiivse bakteriraku seina komponendid Teihhoiinhape ja lipoteihhoiinhape (LTA) on mureiini sees asuvad polüsahhariidid või lipiididega kombineeritud polüsahhariidid (LTA). Nende ülesandeks on tugevdada mikroobiraku seina, hoides katioonide kontsentratsiooni 2+ (Mg ) kõrge. Teihhoiinhapete abil on võimalik baktereid klassifitseerida. Gram-negatiivse bakteriraku sein Gram-negatiivse bakteriraku seina komponendid Gram-negatiivsete rakkude välismembraan täidab molekulaarse sõela ülesannet, mis hoiab ära periplasmaatiliste proteiinide lekke ja takistab suuremate molekulide sissepääsu. , Gram-negatiivsete rakkude välismembraan koosneb kahest kihist. Sisemine on fosfolipiidide ja
ühendite oksüdatsiooni arvel, C-allikana kasutavad CO2. Kemoorganotroofid: Tavalised heterotroofsed bakterid, nii aeroobsed, fakultatiivselt anaeroobsed kui ka kääritajad; ATP sünteesivad orgaaniliste ühendite oksüdatsioonil vabaneva energia arvel; C- allikana kasutavad samuti orgaanilisi aineid. 3. Mis jääb bakterirakul tsütoplasmast väljaspoole, milliseid raku tüüpe kesta ehituse alusel eristatakse? Kirjelda. Mikroobiraku see kiht, mis asub tsütoplasma membraani ja rakuümbrise vahel, on rigiidne rakusein. Rakusein on Gram-positiivsetel ja Gram-negatiivsetel mikrorganismidel erinev. Graampositiivsetel bakteritel katab tsütoplasmamembraani paks, mitmekihiline peptidoglükaan. Erinev värvumine Grami järgi tuleneb just peptidoglükaankihi paksuse erinevusest eritüüpi bakteritel. Graampositiivsetest bakteritest on paljud patogeenid.
18. Kui 20x suurendusega objektiivi vaateväljas on ketina näha 40 mikroobirakku, siis mitu rakku on näha 100x suurendusega objektiivi vaateväljas? 5 korda on suurenduste vahe. Mida suurem suurendus, seda vähem näeme → näeme 5x vähem → 40/5=8 19. Mitu mikromeetrit on 40x suurendusega objektiivi vaatevälja diameeter, kui 20x suurendusega objektiivil on see 4mm? Objektiivi vaatevälja diameeter peaks suurenema, kui kasutame suuremat suurendust. 4mm/2= 2mm. 20. Missugune on mikroobiraku diameeter, kui see katab 16 okulaari jaotust, mille 13 jaotusest kattub 2 objektmikromeetri jaotusega? 0,01*2=0,02. 0,02/13=0,0015 mm. 0,0015*16=0,024mm 1. teema 1. Miks on bakterirakud valgusmikroskoobis halvasti nähtavad ja kuidas neid muuta neid paremini nähtavaks? Mikroobirakud on peaaegu värvitud ja suure veesisalduse tõttu ei eristu ümbritsevast keskkonnast. Detailide eristamiseks tuleb neid värvida. 2. Milliseid värve kasutatakse mikroobide värvimisel?
2.nim, infektsiooni leviku viisid: otsene kontakt, piisknakkuse teel, tolmuosistega, vee ja toiduga, loomadega 3. passiivne kunst. immu: peale immuunglobuliinide ülekannet/organismi viiakse antik. 4.anatoksiin-valm.töödeldud haigustekitaja eksotoks-dest/kahjutuks tehtud eksotoksiin. 5.Nim. eoseid moodustavad mikroobid: clostridium tetani, clostridium botulinum 1.Gramm-pos+ bakterite rakuseina komponenid on: peptidoglükaan, teihhoiinhape, polüsahhariidid 2.Mikroobiraku komponendid on; genoom, tsütoplasma, membraan, rakusein 3.Nim. bakterite hingamistüübid: aeroobid, anaeroobid, mikroaerofiilid, fakultatiivsed 4.Nimeta infektsiooni piiramise võimalused: reservuaari elimineerimine, ülekandetee blokeerimine, vaktsineerimine, tervete karantiin ja haigete isolatsioon 5.Misssugused antibio. grupid pärsivad rakuseina sünteesi: penitsiliinid, tsefalosporiinid. 6.Rakuline immuunsus on seotud: T-lümfosüüdid 7.Org
· Raske kultiveerida kunstlikel söötmetel seoses tema kõrge tundlikkusega hapnikule ja vähese metaboolse aktiivsusega. 38.C. tetani reservuaar. · C. tetani on teetanuse tekitaja, teda leidub mullas ja loomade (hobuste) sõnnikus. 39.C. tetani virulentsusfaktorid. · Clostridium tetani vegetatiivsed rakud moodustavad anaeroobsetes tingimustes tetanospasmiini (A-B toksiini mudel) ja vabastavad selle väliskeskkonda peale mikroobirakkude autolüüsi. · Mikroobiraku endogeensete proteolüütiliste ensüümide toimel lõhustub toksiin kaheks ahelaks: kerge (A-osa) ja raske (Bosa). · Raske ahela (B-osa) süsivesikuline komponent seostub neuronite membraanidel gangliosiididele. · Järgneb kerge ahela (A-osa) rakku sisenemine. Toksiin A "rändab" aksoneid pidi perifeersetelt närvilõpmetelt kesknärvisüsteemi, toksiin ei sisene läbi hemato-entsefaalse barjääri.
kui sisse. Külv vedelsöötmesse aasa või pipetiga. 8. Bakteriraku ehitus (sh G+ ja G- bakterite erinevus) Koostis: Raku sisemus- Genoom,plasmiidid, tsütoplasma, inklusioonid Raku välispind Raku sein, kihn, vibur, pili G-positiivse bakteriraku seina komponendid: Tehhoiinhape ja lipoteihhoiinhape on mureiini sees asuvad polüsahhariidid või lipiididega kombineeritud polüsahariidid. Nende ülesandeks on tugevdada mikroobiraku seina, hoides katioonide konsentratsiooni kõrge. Tehhoiinhapete abil on võimalik baktereid klassifitseerida. G-negatiivse bakteriraku seina komponendid: Gram- negatiivsete rakkude välismembraan täidab molekulaarse sõela ülesannet, mis hoiab ära periplasmaatiliste proteiinide lekke ja takistab suuremate molekulide sissepääsu.Poriinid- proteiinid mis moodustavad kanaleide ehk poore. Nende kaudu toimub hüdrofiilsete suhkrute, aminohapete ja ioonide
vaba keskkonda! Hukkuvad isegi väikeste hapnikukontsentratsioonide puhul; fermenteerivad 17. Indiferentsed ehk aerotolerantsed mikroobid – fermenteerivad nii hapniku juuresolekul kui ka puudumisel 18. Mikroaerofiilsed mikroobid – vajavad madalat O2 partsiaalrõhku (laktobatsillid) või on kapnofiilid – vajavad paljunemiseks ca 10% CO 2 keskkonda 19. Bakteriotsiidsed ained – hävitavad mikroobe, pöördumatu protsess. Mõned faktorid põhjustavad mikroobiraku lüüsi, teised takistavad paljunemist 20. Bakteriostaatilised ained – pärsivad mikroobi paljunemist, selle tulemusena mikroobi elutegevus AJUTISELT peatub. Toime lakkamisel hakkavad mikroobid uuesti paljunema KOCHI POSTULAADID (4) *Mikroobi saab isoleerida nakatunud isiku kahjustatud kudedest, *Mikroobi puhaskultuuriga nakatatud vabatahtlikul või katseloomal peavad ilmnema vastava nakkuse sümptomid * Mikroob esineb kõigil inimestel, kel on vastav haigus; mikroobi ja tema
Vakuooli, mille sees paiknevad elementaarkehad ja retikulaatkehad, nimetatakse inklusioonkehaks. Mittekultiveeritavad bakerid o On bakterid, keda ei saa või ei osata kasvatada, sest ei tunta nende toitumisnõudlusi. o Ka puhkeseisundis olevad bakterid on mittekultiveeritavad. o Praeguseks on kirjeldatud ligi 5000 kultiveeritavat bakteriliiki, mis arvatakse moodustavat ainult tühise osa eluslooduses olemasolevatest bakteriliikidest. Mikroobipopulatsiooni kasv suletud kultuuris Mikroobiraku kasvu on raske jälgida, sest rakk on väga väike. Seetõttu jälgitakse mikroobide puhul pigem populatsiooni kasvu, so mikroobirakkude arvukuse tõusu järgi ruumalaühikus. Et jälgida mikroobide arvukuse suurenemist (kasvu) vedelkultuuris, selleks tuleb kasvu vältel kas: 1. loendada rakke (r/ml), (Loenduskamber rakkude arvu loendamiseks mikroskoobi all. Ei saa eristada elus- ja surnud rakke.) 2
Siin mõeldakse teineteisega seotud ainevahetusprotsessi. Koos kasvavaid nimetatakse intermediaanne ainevahetus. Lisaks sekundaarne pole tarvilik ( antibiootikumide toimega ). Mikroobide ainevahetuse iseärasused: 1) rikkalik ensüümide kompleks mikroob saab kasutada selliseid substraate, mida ei saa lõhustada taimne ega loomne organism. 2) mikroobide ainevahetuse käigus tekivad unikaalsed vahe- ja lõppsaadused. 3) mikroobiraku ainevahetusprotsesside summaarne kiirus, mis ületab eukarüootide oma ligi 100 korda. Mikroobide kiire ainevahetus on tagatud: 1) paljude erinevate energiaallikatega; 2) paljude ensüümide olemasoluga erinevates ainevahetusprotsessides. Liigitus: 1) energiaallikate alusel organohoofideks, litotroofideks, fototroofideks, paratroofideks. Organotroofid organismid, mis saavad energiat väliskeskkonna
Siin mõeldakse teineteisega seotud ainevahetusprotsessi. Koos kasvavaid nimetatakse intermediaanne ainevahetus. Lisaks sekundaarne pole tarvilik ( antibiootikumide toimega ). Mikroobide ainevahetuse iseärasused: 1) rikkalik ensüümide kompleks mikroob saab kasutada selliseid substraate, mida ei saa lõhustada taimne ega loomne organism. 2) mikroobide ainevahetuse käigus tekivad unikaalsed vahe- ja lõppsaadused. 3) mikroobiraku ainevahetusprotsesside summaarne kiirus, mis ületab eukarüootide oma ligi 100 korda. Mikroobide kiire ainevahetus on tagatud: 1) paljude erinevate energiaallikatega; 2) paljude ensüümide olemasoluga erinevates ainevahetusprotsessides. Liigitus: 1) energiaallikate alusel organohoofideks, litotroofideks, fototroofideks, paratroofideks. Organotroofid organismid, mis saavad energiat väliskeskkonna
Need ained peavad püsima rakus. Selle tagab rakumembraan, mis ei lase olulisi aineid rakust välja lekkida. Läbi membraani pääsevad difusiooniga väikesed hüdrofoobsed molekulid, nt gaasid ja vesi. Veemolekul on piisavalt väike, et fosfolipiidide vahelt membraanis läbi mahtuda. Ioonid membraanist läbi ei saa, samuti ei pääse läbi ka nt suhkrud ja AH-d. GN bakteritel on lisabarjääriks rakukesta välismembraan. Ained tungivad läbi mikroobiraku membraani kolmel eri viisil: · Lihtsa difusiooniga · Vahendatud difusiooniga · Aktiivtranspordiga Difusioon on aine liikumine läbi membraani piki kontsentratsiooni gradienti, ilma lisaenergia rakendamiseta kuni kontsentratsioonide ühtlustumieni kahel pool membraani. Difusiooni kiirus sõltub aine 10 loomusest ja kontsentratsiooni gradienti suurusest. Difusiooni on 2 liiki: lihtne difusioon ja vahendatud difusioon.
Subterminaalsete ja terminaalsete eoste (trummipulga kuju) moodustamisvõime tõttu võib säilida väliskeskkonnas aastaid. Raske kultiveerida kunstlikel söötmetel seoses tema kõrge tundlikkusega hapnikule ja vähese metaboolse aktiivsusega. Tetanospasmiin 1 § Clostridium tetani vegetatiivsed rakud moodustavad anaeroobsetes tingimustes tetanospasmiini (A-B toksiini mudel) ja vabastavad selle väliskeskkonda peale mikroobirakkude autolüüsi. § Mikroobiraku endogeensete proteolüütiliste ensüümide toimel lõhustub toksiin kaheks ahelaks: kerge (A-osa) ja raske (Bosa). Raske ahela (B-osa) süsivesikuline komponent seostub neuronite membraanidel gangliosiididele (GT1 ). § Järgneb kerge ahela (A-osa) rakku sisenemine. Toksiin A "rändab" aksoneid pidi perifeersetelt närvilõpmetelt kesknärvisüsteemi, toksiin ei sisene läbi hemato-entsefaalse barjääri. Tetanospasmiin 2 § Tetanospasmiin toimib tsentraalsele närvisüsteemile,
annaabi.ee 
