Kuna happeliste värvide toimel värvuvad rakud nõrgemini, siis enamasti kasutatakse aluselisi värve, eelistatult aluselist fuksiini ja aluselist metüleensinist. Värvimismeetodid jagunevad · Lihtvärvimismeetodid - värvitakse vaid ühe värviga, näiteks lahjendatud fuksiini või metüleensinisega. Meetod võimaldab mikroobide kuju ja asetust nähtavaks muuta. · Kombineeritud ehk liitvärvimismeetodid - kasutatakse mikroorganismide eristamiseks koeelementidest ja erinevate mikroobiliikide omavaheliseks eristamiseks. Meetod on saanud oma nime Chr. Grami järgi, kes seda 1883. aastal esmakordselt kasutas. Grami meetod on liitvärvimismeetoditest levinuim. Aja jooksul on teda oluliselt täiendatud ja modifitseeritud. Graamreaktiivsus sõltub bakteri rakukesta ehitusest, rakkude magneesiumribonukleaadi sisaldusest ja RNA ning DNA vahekorrast.. Graamreaktiivuse määramise käigus uuritakse trifenüülmetaanvärvidega (kristall-violett või
omakorda mõjutab mulla õhustatavust ja seega mikroobide arengut. Liigne kuivus põhjustab häireid mikroobide toitumisel ja mikrobioloogilised protsessid mullas on jällegi pidurdunudMikroorganismide elutegevust ja arengut mullas mõjutab oluliselt temperatuur. Enamik mikroobe meie muldade mikroflooras on mesofiilid ja psührotroofid. Seega sobivaimaks temperatuuriks nende arengul on 20 30 °C. Temperatuuril alla 10 °C paljude mikroobiliikide areng pidurdub, kuid ei lakka vaid kestab veel ka näiteks karbamiidi või orgaaniliste ainete poolest rikkas sõnnikus 3 kuni 6 °C juures edasi. Muldade kultuuristamine so. nende väetamine kas orgaanilise või mineraalväetistega hoogustab samuti mikroobide kasvu ja mikrobioloogilisi protsesse. Väetamine näiteks sõnniku või kompostiga tõstab nii orgaanilise aine hulka kui ka rikastab mulda mikroobidega. Künd, kultiveerimine, äestamine jne
annaabi.ee 
