e) suguelundid: süüfilis, klamüüdia f) lihased: lihasööjabakter (ainus ravi amputeerimine), teetanus g) meeleelundid: kõrva keskkõrvapõletik ehk otiit (vastuabinõuks vahel ksülitooliga närimiskummi närimine pidevalt, siis saab pidevast põletikust lahti), silma ripsmerasunäärmete põletik ehk odraiva. Kaitse bakterhaiguste eest: 1. terviklikud biobarjäärid 2. ebasobiv keskkond (hammeline maosisu, sapp) 3. loomulik konkurents mikroobikoosluste poolt 4. palavik 5. tõvestavate bakterite isolatsioon nt tuberkuloosikolde lunjastumine kopsus 6. väljauhtumine kehast nt kõhulahtisus, süljevool 7. aktiivkaitse antikehad ja õgirakkude näol Membraansüsteem päristuumses rakus Rakumembraan - vedelik-mosaiikne membraanimudel (JOONIS!) Rakumembraani funktsioonid: membraantransport ei vaja energiat nt difusioon-ainete liikumine kõrgemalt konsentratsioonilt madalamale
soolekepike kui töövahend molekulaarbioloogilises töös). • Mikroobidega seotud ka biotehnoloogilised rakendused (vaktsiinide, antibiootikumide jt ravimite tootmine, aminohapete ja vitamiinide mikrobioloogiline süntees jne). • Keskkonnatehnoloogilised rakendused – keskkonnareostuse likvideerimine mikroobide abil (biotaastamine e.Mikrobioloogia bioremediatsioon). I 2017 • Mikroobikoosluste uurimine: nt inimese Õppematerja lid Brock Biology of Microorganisms 2006 Eleventh Edition by Michael T. Madigan and John M. Martinko Kohaviit TÜ raamatukogus N X B- 698 (kokku 18 eksemplari). Mikrobioloogia I 2017 Brock biology of microorganisms / Michael T. Madigan, John M. Martinko, David A
tagamiseks: ekstensiivne ja intensiivne. Ekstensiivse strateegia puhul suurendavad puud peente juurte massi, pindala ja pikkust, mis peaks tagama parema toitainete omastamise mullast (suurem absorbeeriv pind). Sellist strateegiad kasutavad puud peamiselt madala mullaviljakuse korral. Intensiivse strateegia puhul aga suureneb peente juurte efektiivsus toitainete omastamisel. Selleks loovad juured ja nendega koos kasvavad mikroorganismid (mükoriisa) soodsa keskkonna (risosfääri). Risosfääri mikroobikoosluste struktuuri mõjutavad juureeritised ja mullaomadused. Puud toetavad risosfäärikooslusi juureeritiste näol, mis on mikroobidele sh. mükoriisadele täiendavaks süsinikuallikaks. Metsavaris ja –kõdu Variseks nim. puistu eluea jooksul maapinnale langevat materjali. Varis koosneb peamiselt lehtedest, okstest, õite osadest, viljadest ja kooretükkidest. Osa materjalist jääb maapinnale, osa aga seguneb mullafauna tegevuse tulemusena mulla mineraalosaga.
alahiku jrjestusi. Molekulaarsetest markeritest saadud informatsiooni phjal jaotatakse elusorganismid kolme domeeni: eubakterid, arhed ja euakroodid. Bakterite flogeneetiline puu koosneb vhemalt 18 alamjaotusest ehk himkonnast (uues Bergey mrajas on 23 himkonda), arhede puu kolmest himkonnast. Bakterite puhul on kokku leitud 56 suuremat alamjaotust, nendest 26 on kultiveeritavate esindajatega. Puudub korrelatsioon flogeneetiliste rhmade ja fenotbiliste tunnuste (feneetilise ssteemi) vahel. Mikroobikoosluste uurimisel rakendatavad molekulaarsed meetodid vib laias laastus jagada kaheks: osaliseks ja tielikuks koosluse DNA analsiks (partial and whole community DNA analysis). Osalise analsi puhul keskendutakse vaid osale genoomist, markergeenidele, mis amplifitseeritakse PCR-i meetodi abil. Tieliku koosluse analsi puhul ptakse uurida kogu informatsiooni, mida eraldatud DNA sisaldab. Probleemid molekulaarsete meetodite kasutamisel: DNA-l phinevad meetodid sltuvad DNA eraldamise kvaliteedist.
peaks tagama parema toitainete omastamise mullast (suurem absorbeeriv pind). Sellist strateegiad kasutavad puud peamiselt madala mullaviljakuse korral. Intensiivse strateegia puhul aga suureneb peente juurte efektiivsus toitainete omastamisel. Selleks loovad juured ja nendega koos kasvavad mikroorganismid (mükoriisa) soodsa keskkonna (risosfääri). Risosfääri mikroobikoosluste struktuuri mõjutavad juureeritised ja mullaomadused. Puud toetavad risosfäärikooslusi juureeritiste näol, mis on mikroobidele sh. mükoriisadele täiendavaks süsinikuallikaks. Siinjuures on oluline ka puuliigi mõju: arukase ja hariliku kuuse kooskasvatamisel avaldasid nende juured täiendavat sünergeetilist mõju risosfääriprotsessidele. Mikrokliima Keskkonnatingimused (temp
3.) Hingamisteed tuberkuloos, difteeria, bakteriaalne kopsupõletik 4.) Seedekulgla kaaries, bakteriaalne düsenteeria, koolera, tüüfus 5.) Suguelundid klamüüdia, gonorröa, süüfilis 6.) Lihased lihasööja bakter, teetanus, 7.) Veri sepsis ehk veremürgitus (2/3 sepsisehaigetest sureb ka haiglas) Loomulik kaitse bakterhaiguste vastu Samad kaitsevõimalused, mis viirushaiguste vastu, lisandub normaalsete mikroobikoosluste mõju Immuunsüsteemi stimuleerimine Elupaikade hõivamine Tõvestavate bakterite otsene hävitamine keemiliste ühenditega: Piimhape Vesinikperoksiid Tsükliline glutamiinhape Lisaks otsesele kaitsele on mikroobikooslustel ka muid ülesandeid: Mikrotoitainete süntees seedekulglas (vitamiinid) Seede- ja imendumisprotsesside tõhustamine Kõhukinnisuse ennetamine
annaabi.ee 
