II) Log faas - bakterite arv kasvab III) Statsionaarne faas- tasakaal IV) kasvu lakkamise faas 4.) Bakterite hingamise tüübid 1) ranged aeroobid (ei paljne O2-ta) 2)anaeroobsed (paljunevad O2-ta) 3) fakultatiivsed anaeroobid (võimelised teemetatsiooniks ja eksidatsiooniks) 4) mikroaerofiilid (vajavad O2-te) 5)kapnafiilid (vajavad O2 te 10-15%) 5.) Mikroorganismide jagunemine süsiniku tarbimise järgi 6.) Erisugused suhted mikroobikoosluses Suhted mikroobiokoosluses: üks liik kasutab ära teise liigi ainevahetuse lõppsaadusi, üks liik kui teisele sobiva elukeskkonna või varustab teist elutähtsate toiduainetega, stimuleerib mingit ainevahetuse protsessi 7.) Residentmikrofloora ehk normaalne mikrofloora koosneb mikroolaidest, mis on selles keskkonnas juurdunud 8.) Transiitmikrofloora ehk keskkonnast organismi sattuvad mikroorganismid- koosneb mikroobidest, mis on selle
P. lagundamine toimub ensmide pektiini esteraasid ja hdrolaasid vahendusel aeroobses ja anaeroobses keskkonnas. Lagundavad suuresti samad mikroobid, kes lagundavad ka tselluloosi. Lagundatava orgaanilise aine koostis omab lagundamisprotsessile olulist mju. Mikroobid ei lagunda taimejnuseid kui ht tervikut, vaid taimekudede orgaaniliste hendite gruppe lagundatakse selektiivselt. ldine reegel: mida raskemini lagundatav on hend, seda viksem on vastavat hendit lagundava ensmi osakaal mikroobikoosluses. Taimejnuste lagundamise kiirus sltub keskkonna tingimustest: temperatuur, pH, niiskus, temperatuur. Substraadi kvaliteet: soodne on ligniini vike osakaal ja osakeste vike suurus ning madal C/N suhe. Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz Mikroobikoosluse struktuuri muutumine (suktsessioon) orgaanilise aine lagundamisel mullas. (1. etapp, kestus mni pev kuni mni ndal) Esmalt lagundatakse lihtsamad taimse materjali komponendid (vees lahustuvad suhkrud, aminohapped) mulla
rakku ehk teistest mikroobidest. Antud protsess leiab aset DNA lõikudega, mis võivad liikuda genoomi ühest lookusest teise nii samas genoomis kui ka erinevate genoomide vahel. Elusorganismides esineb kaks strateegiat: horisontaalne ja vertikaalne. 21. Plasmiidid Plasmiidid on autonoomselt replitseeruvad eksrakromosomaalsed DNA molekulid, mis lubavad premeesrahul paremini kohaneda keskkonnatingimustega ning püsida konkurentsis mikroobikoosluses. Esinevad nii tsirulaarsed kui lineaarsed plasmiidid. Suurus varjeeruv. Plasmiidide ellüjäämisfunktsioone kodeerivad geenid moodustavad plasmiidide selgroo. Plasmiididel on resistentsus antibiootikumide, UV kiirguse, raskemetallide ja bakeriotsiinide suhtes. Neil on orgaaniliste ainete metabolism. Ellujäämiseks kasutavad nad virulentsust, patogeensust ja sümbioosi. Plasmiide leidub nii eukarüootidel, eubakteritel kui ka arhedel. 22
enamasti allergeense päritoluga) Antibiootikumide kergekäeline kasutamine (mikrofloora muutus) Uued toiduainete tootmistehnoloogiad; SAMAS: Janeway’st => puuduvad tõendid, et muutused inimeste toitumises seletaksid allergia esinemise suurenemist. Tubakasuits, tolmud (taimed, kodutolm), putukamürgid, loomsed valgud, ravimid (penitsilliin jt). Muutusi organismi mikroobikoosluses peetakse kõige usutavamaks allergia leviku suurenemise põhjuseks, sealhulgas muutused antibiootikumide kasutamise tõttu ja lastel Th2 reaktsioonide esinemine Th1 stimuleerivate infektsioonide puudumise tõttu. Allergia teket mikroobikoosluse muutuste tõttu toetab ka allergia tekke hügieeni hüpotees: liigne hügieen põhjustab allergiate leviku suurenemist (hävitatakse organismi normaalne mikroobikooslus, mis stimuleerib immuunsüsteemi). Geneetilised faktorid:
annaabi.ee 
