Eesti suuline keel ja suhtlus
Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses | 12
väga palju see, millised häälikud on sõnas enne seda tunnust. Kui seal on helitu konsonant,
siis on peaaegu alati kasutusel -nud (kost-nud), helilise kaashääliku ja täishääliku järel aga on
2/3 juhtudel -nd (tul-nd, läi-nd) (vt selle kohta Keevallik 1996). Kui inimene kõneleb kiiresti,
siis kalduvad ta sõnad kergesti lühenema (kakskend). Jne.
Teine mõjurite rühm seostub nn mikrokontekstiga ehk olukorraga, mis valitseb just antud
vooru ütlemise ajal. See paistab eriti hästi välja suulises dialoogis. Mõnikord ütleme emale
,,Palun anna piima!", aga teinekord ,,Kas sa ei annaks piima?". Siin ei ole erinevus viisakuses.
Mõlemad on viisakad soovid. Keskseks valiku aluseks on hoopis see, kuidas kõneleja
prognoosib võimalikke takistusi, mis soovi täitmisel ette võivad tulla. Kui takistusi ei paista,
annaabi.ee 
