• Kõige suurema osa Otepää kõrgustikust hõlmavad moreenkõrgendikud ja moreenkattega mõhnad (nn künklik moreenreljeef, üle 60% kogu künkliku reljeefi alast), järgnevad mõhnastikud (24%) ja keeruka reljeefiga suurvormid (12%). Otepää kõrgustiku kuppelmaastik Kliima • Kliimatiliselt toimib 100-150m kõrguse kühmulise mäena, millele on iseloomulik püsivam lumekate(novembri lõpust aprilli teise nädalani). • Mikroklimaatilised erinevused muust Eestist ja iseloomulik palju sademeid(üle 700mm/a). Mullastik Taimkate Vetevõrk Pühajärv Loodusressursid Turism Tehvandi spordikeskus Kuutsemäe puhkekeskus Otepää Winterplace Kultuurilugu
Selle kõrgem ning rahutuma pinnamoega osa jääb Pühajärve ja Valga- ning Põlvamaa piiri vahelisele alale. Siinses maastikupildis kerkivad esile kuplikujulised Väike Munamägi (207,5 m) ja Tedremägi; ida pool Tõikamägi (210 m) ja Laanemägi (211 m). Enam liigestatud reljeefiga paistab silma veel Pangodi ümbrus ning läheduses olevad Kambja Köstrimäed. Otepää kõrgustikule on omased mitme mandrijäätumise jooksul kujunenud künniselis-künklikud pinnavormistikud, suured mikroklimaatilised erinevused, palju sademeid, pikaajaline lumikate ja järverohkus . Põhjanõlval on kaldpindsed moreenkünkad, kaguserval lainjas-künklikud moreenitasandikud. Pinnamoes valdavad kõrgendikud on tekkinud põhiliselt hilisjääajal sulamisveesetteist. Keerukate settimisolude tõttu koosnevad kõrval asetsevad kõrgendikud või isegi ühe kõrgendiku osad erinevaist setteist. Otepää kõrgustiku kõrgemas kesk- ja lääneosas on moreenist ja mandrijää
Peamist rolli täidavad süsihappegaasi neutraliseerimise seisukohast praegu arengumaade metsad. Seal aga raiutakse metsi ulatuslikult karjamaade ja puidu saamise eesmärgil. Viimastel aastakümnetel on iga 10 aastaga kadunud ca 5% troopilistest metsadest. Umbes 10-15% atmosfääri jõudvast süsihappegaasist on vabanenud metsade hävinemise tõttu. Peale selle kannatavad protsessi tulemusena troopiliste vihmametsade muud funktsioonid, nagu loodurahvaste elukeskkond. Aset leiavad mitmed mikroklimaatilised muutused (temperatuur, sademete hulk), mulla vaesumine ja erosioon (ärakanne). Lisaks eelnevale lisandub ka probleem, et protsesside kogumõju on prognoosimatu. Probleemi lahendamine. Kõige haavatavamad ökosüsteemid, mis on kõige tundlikumad kliima muutumisele, asuvad enamasti arengumaades, mis ei suuda ise probleemi vältida. Arengumaad on keskmiselt kaks korda ning väikesed saareriigid isegi kolm korda "õrnemad" negatiivsetele mõjudele. Põhjapoolsetel riikidel on
masina külge kinnitatud kraanaga või selleks spetsiaalselt mõeldud käsitööriistadega. 6. Ohtlikud jäätmed Ohtlike jäätmete tekitajad peavad need jäätmed toimetama vastavasse kogumispunkti. Turvalisuse huvides tuleks kasutada erinevaid isikukaitsevahendeid nagu maskid ja kindad. 7. Mikroklimaatilised Tingituna töö iseloomust mängib ilmastik suurt rolli. Kui tingimused protsessi veelgi automatiseerida, saaks vältida autost väljumist. Seni aga tuleks kasutada ilmale vastavaid tööriideid ja reguleerida ka tööauto sisetemperatuuri nii, et ei tekiks liialt järske üleminekuid sise- ja välisõhu vahel.
• Linnakeskuse, töökoha, kooli, teatri, kino, klubi, kaubandus ja teenindus ja tervishoiu asutuste ning ühistranspordi ( buss, tramm, troll, lennuk ) lähedus. • Territooriumi heakorrastatus, tänavakatte iseloom, vee ja kanalisatsiooni, sooja, gaasi ja elektrivõrgu olemasolu. • Territooriumi esteetiline ja maastikuline väärtus, maaliline loodus, vaheldusrikas reljeef, metsade ja parkide, veekogude olemasolu, jne. • Keskkonna seisund, mikroklimaatilised ja sanitaartingimused- õhu, territooriumi ja vee saastatus ja müra jne. • Territooriumi ehitusgeoloogilised tingimused, loodusjõudude võimalik negatiivne toime. ( kõrge põhjavee seis, soostumine, järsud nõlvad, erosiooni ohtlikus, maalihke võimalus, üleujutuse võimalus, maakoha seismilisus) • Territooriumi rekreatiivne väärtus ( loodusmälestiste, loodukaitseala, turismiobjektide, kuurortide ja teiste puhkeasutuste, supelrandade ja taoliste asjade olemasolu. 14)A
Võib rääkida peenra, põllu, asfalttee jm mikrokliimast. Erinevused sõltuvad peamiselt aluspinna iseärasustest. Mikrokliima uurimine kuna kõiki kohti ei jõuta uurida, valitakse vastavale alale tüüpilised looduslikud kompleksid, selgitatakse neis toimuvaid füüsikalisi protsesse ja määratakse mikrokliimat iseloomustavad suurused. Saadud tulemused kantakse üle ka teistele sarnastele objektidele. Mikroklimaatilised uuringud toimuvad lühikese aja jooksul ja seda tehakse detailselt. Mikrokliima parandamise võimalused - teades kui palju soojust kulub ühele või teisele protsessile, võib vajaduse korral neid soojushulki teataval määral reguleerida. Näiteks kuiva stepi pinnast niisutades suurendame aurumist. Pinnase ja õhu soojendamiseks kulutatakse sel juhul vähem soojust ning nende temp auruamise tagajärjel langeb. Antitsüklonid
lastakse metsastada ühe puuliigiga) Seadusandlus ökoloogilise ja maastikulise külje suhtes väga üldsõnaline Tööstus- ja kaevandusmaastiku kujundamise aspektid Tuleb arvestada: Kaevandusala iseärasused (pindala, tüüp jne) ja paiknemise kontekst (tasand) Võimalikud kasutajad (rahvusvaheline, Eesti, maakonna, valla, arendaja nägemus) Pinnamoe ümberkujundamise määr ja võimalused Tervise ja julgeoleku aspektid Mikroklimaatilised tingimused Abiootilised tegurid Energia Valgus (päikesekiirgus) Hapnikusisaldus Mikrokliima (temp) Õhurõhk Vesi Toitained Soolsus Liiva- ja kruusakarjääride kujundamine Üsna paindlikud kujundamisvõimalused Liiva puhul lauged kalded Kergesti ümberkujundatav Tingimused taimestiku tekkeks oluliselt soodsamad, kui põlevkivi- või paekivikarjäärides Reljeefi kujundamine – järskude nõlvade ohutuse tagamine:
summa kõrgustikul kõigub 1780--1850° piires, olles ligi 100° võrra väiksem vastavast summast ümbritsevatel tasandikel. Aktiivse taimekasvu periood (125--130 päeva) on 5 päeva võrra lühem kui tasandikel. Kõrgustiku kohal on pilvitus mõnevõrra suurem kui tasandikel ning päikesepaiste kestus väiksem. Sagedamini esineb hoovihma, mis on lisateguriks muldade erosiooni inknsiivistamisel. Kõrgustiku künklikust reljeefist on tingitud mikroklimaatilised iseärasused. TRÜ geograafia osakonna üliõpilaste poolt teostatud vaatlused on näidanud, et keskmise suurusega küngastel on suvel lõunanõlval mulla temperatuur keskmiselt 2--3° võrra kõrgem kui põhjanõlval. öökülmade perioodil ulatub temperatuuride erinevus suletud nõgude ja küngaste lagede vahel 8 kraadini. Suletud nõgudes tuleb öökülmi ette veel juunis ja isegi juulis. Künklikul maastikul on lumikatte jaotus ebaühtlane.
eksisteerimist. Endoderm - ise suudab oma kehatemperatuuri reguleerida.ektoderm - keha temperatuur muutub vastavalt keskkonna temperatuurile.Termoneutraalses tsoonis on energia kulutused kõige väiksemad. Mida suurem on kõrvalekalle sellest tsoonist, seda rohkem vajavad endotermid lisaenergiat. Temperatuuri määravad variatsiooni võiks jagada 7 gruppi:Laiuselised variatsioonid. Kõrguselised Kontinentaalsed SessoonsedÖö-päevased Mikroklimaatilised Sügavuseta seotudOrganismide levik ja arvukusBioomid näitavad isendite arvukust ja levikut vastavatel temperatuuri gradientidel, ka mängivad rolli niiskus, ööpäeva pikkus jne,Mõne liigi levik on temp-ga nii seotud. Nt nuivähk, kes muneb vaid kitsa temperatuuri vahemikus. liigi levikud ei määra üksenes temperattur, vaid temperatuuri mõju vastastikustele bioloogilistele suhetele. Taimede puhul ei määra nende loodusliku leviku paraku mitte temperatuur, mis võib nad kukutada, vaid
Sellel kaldtasandikul on kujunenud kõrgustiku suurim metsalaam: Kikkamets põhjas, Lajavangu mets idas ja Kärgula mets lõunas ning, mida läbib Võhandu jõe ülemjooks ehk Pühajõe org (Arold 2005: 192). 3. KLIIMA Klimaatiliselt toimib Otepää kõrgustik 100-150 m kõrguse kühmulise mäena, millele on iseloomulik püsivam lumekate (novembri lõpust aprilli teise nädalani) (Arold 2005: 188). 6 Samuti on kõrgustikule iseloomulikud mikroklimaatilised erinevused ning palju sademeid (üle 700 mm/a) (EE 2003 s.v Otepää kõrgustik). 4. MULLASTIK Otepää asub väga künkliku reljeefiga maa-alal, mis mõjutab ka sealset muldkatet. Väikesel maa-alal võivad toimuda juba suured mullasisalduse muutused. Kõrgustikul võib leida Eestis kõiki leiduvaid mulla- ja taimekattetüüpe (Eesti muldkate, 2015). Teiste Kagu- Eesti kõrgustikega võrreldes on Otepää kõrgustiku moreenkate mõnevõrra
Mõjutavad need protsessid, mis toimuvad õhukihis maapinnast kuni 1,5-2 m kõrguseni ja on otseselt seotud mikroreljeefiga, taimkattega vms. 51) Mikrokliima uurimine. Mikroklimatoloogia uurib erinevate looduslikkude komplekside kliimat, mille arv on lõpmata suur. Võimatu oleks uurida iga põllu, metsa või künka mikrokliimat. On aga kindlaks tehtud, et üldkliima foonil esinevad väiksemates analoogilistes looduslikes kompleksides ühesugused füüsikalised protsessid ja mikroklimaatilised iseärasused. Seepärast valitakse mikrokliima uurimisel vastavale alale tüüpilised looduslikud kompleksid, selgitatakse neis toimuvaid füüsikalisi protsesse ja määratakse mikrokliimat iseloomustavad suurused. Nii nagu üldklimatoloogias iseloomustavad ühes representatiivses jaamas saadud vaatlusandmed suurema ala kliimat, nii kantakse ka mikroklimatoloogias ühe objekti jaoks leitud mikroklimaatilised karakteristikud üle teistele analoogilistele objektidele
mikrokliimat saab mõõta termomeetriga nii kui panna termomeetrid erinevatesse kohtadesse (nt. künka otsa, otsese päikese kätte jne). Mõõtmetest selgub, et igal pool on mikrokliima erinev. Mikrokliima uurimine mikroklimatoloogia uurib erinevate looduslikkude komplekside kliimat, mille arv on lõpmata suur. Üldkliima foonil esinevad väiksemates analoogilistes looduslikes kompleksides ühesugused füüsikalised protsessid ja mikroklimaatilised iseärasused. Mikrokliima uurimisel valitakse vastavale alale tüüpilised looduslikud kompleksid, selgitamaks nendes toimuvaid füüsikalisi protsesse ja määratakse mikrokliimat iseloomustavad suurused. Mikrokliimat mõõdetakse miinimum ja maksimum termomeetriga. Parandamise võimalused tuleb ümber kujundada loodust, kui vaja siis kuivendada või niisutada, kui vaja siis võtta maha puid või istutada juurde.Antitsüklon ja sellega kaasnevad muutused Eestis antitsüklon kujutab
See kujutab endast suhet pinnalt peegeldunud ja pealelangeva valguse vahel. Albeedo võidakse anda 0 ja 1 vahel, kuid ka komplekside kliimat, mille arv on lõpmata suur. Üldkliima foonil esinevad väiksemates analoogilistes looduslikes kompleksides ühesugused protsentides. Seega, 1 ehk 100% tähendab, et kogu pealelangev valgus peegeldub tagasi (absoluutselt valge keha) ja 0 ehk 0%, et kogu füüsikalised protsessid ja mikroklimaatilised iseärasused. Mikrokliima uurimisel valitakse vastavale alale tüüpilised looduslikud kompleksid, pealelangev valgus neeldub (absoluutselt must keha). Mida heledam on keha, seda suurem on albeedo.Albeedo sõltub lainepikkusest ning selgitamaks nendes toimuvaid füüsikalisi protsesse ja määratakse mikrokliimat iseloomustavad suurused. Mikrokliimat mõõdetakse miinimum albeedo väärtusmõõdetakse albedomeetriga
maa kui kinnisvara väärtuse: · linna keskuse, töökoha, haridus- ja kultuuriasutuste, kaubandus-, teenindus- ja tervishoiuasutuste ning ühistranspordi peatuste lähedus · territooriumi heakorrastatus, tänavakatte isloom, vee-, kanalisatsiooni-, sooja-, gaasi-, elektrivõrgu olemasolu · territooriumi esteetiline ja maastikuline väärtus, maaliline loodus, vaheldusrikas reljeef, metsade, parkide, veekogude olemasolu jne · keskkonna seisund, mikroklimaatilised ja sanitaartingimused (õhu, territooriumi ja vee saastatus, müra) · territooriumi ehitusgeoloogilised tingimused, loodusjõudude võimalik negatiivne toime (kõrge põhjavee seis, soostumine, järsud nõlvad, üleujutuste võimalus) · territooriumi rekreatiivne väärtus (loodusmälestiste, looduskaitsealade, turismiobjektide, kuurortide jt puhkeasutuste, supelrandade olemasolu)
kõrguseni ja on otseselt seotud mikroreljeefiga, taimkattega vms. (reljeef, veekogu lähedus, taimkate, öö või päev, aastaaeg jne.) Mikrokliima uurimine. Mikroklimatoloogia uurib erinevate looduslikkude komplekside kliimat, mille arv on lõpmata suur. Võimatu oleks uurida iga põllu, metsa või künka mikrokliimat. On aga kindlaks tehtud, et üldkliima foonil esinevad väiksemates analoogilistes looduslikes kompleksides ühesugused füüsikalised protsessid ja mikroklimaatilised iseärasused. Seepärast valitakse mikrokliima uurimisel vastavale alale tüüpilised looduslikud kompleksid, selgitatakse neis toimuvaid füüsikalisi protsesse ja määratakse mikrokliimat iseloomustavad suurused. mikroklimaatilisi vaatlusi ei tehta pikema aja jooksul pidevalt, vaid perioodiliselt, kindlate ilmatüüpide puhul, kuid siis juba väga detailselt. Koha mikrokliima parandamise võimalused. Teades, kuipalju soojust kulub ühele või teisele protsessile, võib vajaduse
2.2.5. jänesekapsa-kõdusoo kkt.- metsakõdu tüsedus on 2-10 (12) cm, seejärel kuni 20 cm tüsedune kõduturba kiht. Puurindes domineerib kuusk, kuivenduseelsest perioodist võib olla säilinud sangleppi, saari, kaski või mände. Põõsarinne hõre või keskmise tihedusega. Rohurinne ja samblarinne sarnased jänesekapsa kkt.-le. Raie mõju metsale Raie tagajärjel muutuvad metsas valgustingimused, samuti mulla- ja mikroklimaatilised tingimused. Temperatuuri ajaline kõikumine suureneb, samuti suureneb hiliskülmade oht, mis mõjutab metsa uuenemise kiirust. Taimestikus hakkavad vohama kõrrelised (niidustumine, stepistumine, väga kuivades tingimustes nõmmestumine). Liigniisketes paikades intensiivistub soostumine. Hakkavad domineerima need liigid, mis enne kasvasid seal allasurututena. Juurde tulevad mitmed lämmastikulembelised liigid. Äärmuslikes kasvukohtades on muutused väiksemad.
ümbritsevasse keskkonda ära anda on kõikidel endotermidel insulatsiooni kiht (rasvakiht, karvkattel aluskarv, nahaalune vereringe). On primitiivne väita, et endodermid on rohkem arenenud kui ektodermid. Endodermidel on suur kasumitarendav strateegi, millel on kallis hind, ektodermide kasum on väike. Me võime neid variatsioone, mis maakeral esinevad jagada erinevatesse gruppidesse: laiuselised, kõrguselised, kontinentaalsed, sessoonsed, ööpäevased rütmid, mikroklimaatilised ja sügavusega seotud variatsioonid. Laiuselised ja sessoonsed. Neid trende mõjutavad ka kõrgus ja kontinentaalsus. Kui kuivas õhus kõrgus muutub 100 m võrra, siis õhutemp võrdub 1 o võrra, niiskes õhus 0,5o võrra. Merest eemaldudes muutuvad temperatuurierinevused järsemaks. Temperatuuriga seondatakse ka liikide levikut ja arvukust. Paljude putukate levik on paljustki seotud taimestiku levikust. Paljudel juhtudel on temperatuuri
ja mänguväljakud, jalgrattateed ja matkarajad; liiklusega seotud haljastus ja muu kaitsehaljastus jne) 190. Maastikuanalüüsi tekstilise ja kartograafilise osa struktuur. aluspõhi (geoloogia, hüdrogeoloogia, põhjavete kaitstus), • reljeef (mikrokliima, erosioonioht, valgustatus, rekreatsiooniks sobimatud piirkonnad), • veed (põhjavesi, pinnaveed ja -veekogud, vete liikumine, ajutiselt ja pidevalt liigniisked alad), • õhk (mikroklimaatilised inimesele sobimatud maastikuelemendid, tuulekoridorid), • pinnas (mullastik, taimestiku kasvukohatüübid), • biotoobid (looduslähedased kultuurmaastiku kooslused, veekogud, biotoobi koormustaluvus), • maa-ala rekreatiivne potentsiaal, • looduskeskkonna väärtused (kooslused, üksikobjektid), • esteetilised väärtused (maastiku liigendus, kaugvaated), • loomastik, • keskkonnaohtlikud objektid ja kahjuliku mõju ulatus,
annaabi.ee 
