oma hõbedasse kosmoseülikonda. Äpardus tabas ka astronaut Gordon Cooperit 1963. aastal, kui lekkinud uriinikott põhjustas tõsiseid elektroonilisi viperusi, mis terve lennu ohtu seadsid. Oli selge, et pikemateks missioonideks on tarvis vastupidavamaid süsteeme. Seejärel olid kosmonautide kasutuses plastikkotid ning maailmakuulsad kosmoselendurid nagu Buzz Aldrin või Neil Armstrong pidid saama hakkama enda külge liimitavate fekaalkotikestega, mistõttu mikrogravitatsiooni tingimustes võis asi minna üsna aeganõudvaks ja räpaseks. Uriini jaoks olid mõeldud voolikulaadsed seadeldised, mis ülejäägi kindlasse vaakumruumi juhtisid. 1986. aastal ehitatud Nõukogude Liidu kosmosejaamas Mir olevas tualetis juhiti jääk välja, avakosmosesse. Külmunud suurel kiirusel liikuv uriin aga kahjustas suuresti kosmosejaama päikesepaneele, mistõttu ülejääkide välja juhtimine pole kuigi mõistlik tegevus. Rahvusvahelise kosmosejaama (ISS) klosetisüsteem
a. septembrist kuni 1993. a. maini neli, mis katsid 98 protsenti planeedi kogupindalast ja võimaldasid uurida ajalisi muutusi (neid ei leitud). 11. oktoobril 1994 alandati Magellani orbiiti niipalju, et kaks päeva hiljem põles ta Veenuse atmosfääris ära. Arvatavasti kukkusid mõned tükid ka planeedi pinnale. Automaatjaamad MIR - oli moodulitest koosnev Nõukogude Liidu orbitaaljaam Moodulid: Miri tuum Kvant 1 Kristall, mida kasutatid uute materjalide loomiseks mikrogravitatsiooni tingimustes Kvant 2, mis sisaldas osa, mille kaudu kosmonaudid said väljuda avakosmosesse Sojuz TM-12, kosmoselaev Priroda, mida kasutati Maa vaatlemiseks Spektr Automaatjaamad Stardi aeg: 20. veebruar 1986 Langes orbiidilt: 23. märts 2001 Inklatsioon: 51,6° Kõrgus: 340 410 km Automaatjaamad Rahvusvaheline kosmosejaam (ISS) on rahvusvaheline orbitaaljaam Maa-lähedasel orbiidil. ISS on mikrogravitatsioonilise keskkonnaga
annaabi.ee 
