õlifaas on piiskadena veefaasi sisse pihustatud. Vesi-õlis tüüpi emulsioone kasutatakse öökreemides,beebidele mõeldud tsinkoksiidi võietes ning päikeseblokkides. Möödunud aegadel on need jätnud nahale rasvase tunde, kuid tänu viimase aja arengutele pehmendikeemias ja eriti just silikoonikeemias, on see arusaam muutnud. Üldiselt on kõik emulsioonid oma olemuselt ebastabiilsed, ainsaks erandiks selles ,,reeglis" on äärmiselt väikeste aineosakestega mikroemulsioonid, mis formeeruvad spontaanselt ning on termodünaamiliselt stabiilsed. Kui korrata uuesti emulsioonide definitsiooni, on emulsioonid heterogeenne süsteem, milles on ühe lahustumatu aine väga väikeseks pihustatud (disperseeritud) tilgad teises aines, nt vette pihustatud õli. Emulsioonides võivad sageli sisalduda ka pindaktiivsed ained ja/või muud stabiliseerivad koostisained, mis võimaldavad kahel vedelikul moodustada püsiva süsteemi. Tavalised emulsioonid on kreemid ja losjoonid
erinevas suuruses) ja nende keskmist suurust kasutatakse sageli emulsiooni klassifitseerimisel. Näiteks kui keskmine diameeter on alla 100 Å (mõõtühik ongström), siis viidatakse sellele kui mitselli-emulsioonile. Osakeste läbimõõtu 100―2000 Å tuntakse mikroemulsioonina.[1] Üldiselt on kõik emulsioonid oma olemuselt ebastabiilsed, ainsaks erandiks selles „reeglis” on äärmiselt väikeste aineosakestega mikroemulsioonid, mis formeeruvad spontaanselt ning on termodünaamiliselt stabiilsed. [1] Kreemid on emulsioonid ja neid saab jagada koostise järgi nelja rühma: Lipiididerikkad (rasvased) kreemid. Need tooted sisaldavad ainult rasvu või rasvalaadseid aineid. Sellised tooted on nt puhastusõlid ja -kreemid, kaitsekreemid, massaažikreemid ja -õlid, päikesekreemid ja -õlid , juukseõlid jne. 9