· Magneesium on litofiilne element, mis kontsentreerub Maa vahevöösse ja maakoorde. · Maal ei leidu teda looduses vabalt, vaid ainult ühendite koosseisus oksüdeerituna. · Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisesse. Milleks on see vajalik · Magneesiumi leidub kõigis organismides. · Taimede klorofülli koostises oleva magneesiumi üldhulka hinnatakse 100 miljardile tonnile. Klorofüll sisaldab ligikaudu 2% magneesiumi. · Magneesium esineb ka mikroelemendina loomses organismis. Magneesiumi puudus · Toitumisest tingitud magneesiumipuudulikkust inimesel ei tunta, kuid mao ja soolte haigused võivad vähendada magneesiumi imendumist ning neeruhaiguste, alkoholismi ning pikaajalise diureetikumide tarvitamise korral võib esineda magneesiumipuudulikkus, mis avaldub lihasnõrkuse ja krampidena. Arvatakse, et magneesiumipuudulikkus võib suurendada ateroskleroosi ja rütmihäirete riski. Magneesium ja inimene
Magneesium aktiveerib paljusid keskseid energia- ja ainevahetuse protsesse, sealhulgas fosfaatide ainevahetust. Ta aitab hoida ribosoomide stabiilsust, aidates sellega kaasa valkude sünteesile. Magneesiumipuudus pärsib fotosünteesi saaduste toimetamist lehelt juurteni ning sellega pärsib juurte kasvu. Magneesiumipuudus avaldub kõigepealt vanematel lehtedel, mis muutuvad heleroheliseks. Hiljem võivad tekkida kloroosi- ja nekroosiplekid. Magneesium esineb ka mikroelemendina loomses organismis, peamiselt lihastes ja luudes. Magneesiumi varud on praktiliselt piiarmatud.
Maailmameres Ammendamatud magneesiumivarud on ookeanides ja meredes. 1 kuupmeeter merevett sisaldab 1300 g/t (kuni 1,35 kg) magneesiumiioone Mg2+ ja kuni 0,38% magneesiumkloriidi. Soolajärvedes Mõne soolajärve vees on kuni 30% magneesiumkloriidi. Organismides Magneesiumi leidub kõigis organismides.Taimede klorofülli koostises olev magneesium sisaldab ligikaudu 2% magneesiumi. Magneesium esineb ka mikroelemendina loomses organismis. MAGNEESIUM LIHTAINENA Füüsikalised omadused Magneesiumi tihedus on normaaltingimustel (20 °C) 1,738 g/cm3. See on väike tihedus, umbes 1/4 terase tihedusest. Magneesiumi sulab temperatuuril 648,8 °C, keemistemperatuur on 1107 °C või 1095 °C. Magneesium on hõbevalget värvi ja läikiv. Ta on metall. Berülliumist on ta pehmem ja plastilisem. Keemilised omadused Magneesium on keemiliselt küllaltki aktiivne.
Soolajärvedes[muuda | redigeeri lähteteksti] Mõne soolajärve vees on kuni 30% magneesiumkloriidi[1]. Vihmavees[muuda | redigeeri lähteteksti] Vihmavees on magneesiumi 1 g/t kuni 50 g/t. Organismides[muuda | redigeeri lähteteksti] Magneesiumi leidub kõigis organismides. Taimede klorofülli koostises oleva magneesiumi üldhulka hinnatakse 100 miljardile tonnile. Klorofüll sisaldab ligikaudu 2% magneesiumi. Magneesium esineb ka mikroelemendina loomses organismis. MAGNEESIUM LIHTAINENA Füüsikalised omadused[muuda | redigeeri lähteteksti] Magneesiumi tihedus on normaaltingimustel (20 °C) 1,738 g/cm3. See on väike tihedus, umbes 1/4 terase tihedusest. Magneesiumi sulab temperatuuril 648,8 °C, keemistemperatuur on 1107 °C[viide?] või 1095 °C[1]. Magneesium on hõbevalget värvi ja läikiv. Ta on metall.[1] Berülliumist on ta pehmem ja plastilisem.[1] Keemilised omadused[muuda | redigeeri lähteteksti]
47. Nimeta peamised kasvuhoonegaasid Veeaur CO2 CH4 NOx O3 48. Happelise depositsiooni mõju tervisele panevad liikuma maapinnas leiduvad raskmetallid, mis sattudes pinna- ja põhjavette tekitavad tõsiseid terviseprobleeme. Kasvab elavhõbeda, alumiiniumi ja kaadmiumi sisaldus keskkonnas. Alumiinium inimene ei vaja alumiiniumi isegi mikroelemendina. Alumiiniumi kahjulik mõju neerudele Kaadmium koguneb neerudesse ja põhjustab neerutorukeste kahjustusi, häiritud on maksatalitus ning vere punaliblede tekkimine väheneb, põhjustades aneemiat. 49. Nimeta vähemalt 3 jäätmeseaduse kohaselt defineeritud jäätmeliiki ja kirjelda neid Tavajäätmed (kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka)
1940ndateni, pihustati viinamarjaistandustes aastas kuni 2,7 kg arseeni hektarile. Metallurgias on arseen maakide särdamise kõrvalsaadus. Umbes 50% lendunud arseenist koguneb mulda vastavate tehaste läheduses. Arseeni mürgisus loomadle sõltub: arseeniühendist, organismi liigist ja vanusest, teistest ühenditest ja keskkonna pH-st. Inimesel põhjustab surmava ägeda mürgistuse 70-180 mg. o Vask Vask kuulub mitme elutähtsa ensüümi koostisesse ja on mikroelemendina seetõttu vajalik. Inimtegevusega vabaneb vaske aastas 260 000 tonni, s.o 93% "lahtipääsevast" vasest. Üle poole vase aastasest kogusest tuleb metallurgiast ja puidu põletamisest. Vask on loomadele, eriti veeloomadele väga mürgine (neeru- ja maksakahjustused, närvikahjustused jne). ELEKTROKEEMIA Elektrokeemia on keemia haru, mis tegeleb piirpinnal elektronjuht/ioonjuht toimuvate keemiliste reaktsioonidega.
kaltsiumi. Selle tulemusena tekib lahustuv berülliumfosfaat ja luud deformeeruvad. Berülliumiühendeid leidub kivisöes, mis lenduvad lendtuha ja põlemisgaasidega keskkonda. Kui need reageerivad happesademetega, siis tekivad lahustuvad berülliumühendid, mis võivad sattuda keskkonda. Inimene võib berülliumiühenditega rohkem kokkupuutuda suitsetamise tagajärjel, kuna tubakalehtedesse kogunenud berülliumühendid satuvad suitsetamisel kopsudesse ja õhku. Berüllium kuulub mikroelemendina mõnede toiduainete koostisesse, mistõttu päevas saab inimene toiduga umbes 0,01 mg berülliumit. 2.8.2 Magneesiumi biotoime Magneesium on tähtis biometall nii taim- kui ka loomorganismis. Roheliste taimede klorofüllid sisaldavad magneesiumit. Täiskasvanud inimorganism sisaldab umbes 19-30 g magneesiumit. Umbes 65 % sellest paikneb raskelt lahustuvate sooladena luukoes ja 20 % lihaskoes. Päevas saadakse toiduga umbes 350 mg magneesiumit. Magneesiumi ohutuks
metsade raie CO2, - Loomade, eriti mäletsejate soolestikust - Orgaaniliste jäätmete hoidlas, prügilas - ca 19% tuleb biomassi põletamisest - 8% maagaasi tootmisest - 8% kivisöekaevandustest Mõju tervisele: Happesademed - panevad liikuma maapinnas leiduvad raskmetallid, mis sattudes pinna- ja põhjavette tekitavad tõsiseid terviseprobleeme. Kasvab elavhõbeda, alumiiniumi ja kaadmiumi sisaldus keskkonnas. Alumiinium - inimene ei vaja alumiiniumi isegi mikroelemendina. Alumiiniumi kahjulik mõju neerudele. Kaadmium - koguneb neerudesse ja põhjustab neerutorukeste kahjustusi, häiritud on maksatalitus ning vere punaliblede tekkimine väheneb, põhjustades aneemiat. Osoonikihi hõrenemine - Nahavähi ja melanoomi esinemine sageneb. Halli kae sagenemine herpesinfektsioon ja põhjustab immuunsuse nõrgenernist. Kasvuhooneefekt - Kui maakera keskmine temperatuur tõuseb 50 aasta jooksul 2-5oC, võib nõrga
kui Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooniga reguleeritud ohtlik aine /7/. Mereorganismides on vase määramine ette nähtud nii HELCOM COMBINE programmis kui ka Eesti Riikliku keskkonnaseire allprogrammis EMÜ standard vasele merevees puudub. Kalatoodetes ja kalade maksas on vase piirnormiks 10,0 mg kg-1, meresaadustes (molluskid, vähilaadsed jt.) 30,0 mg kg-1 /6/ Vask kuulub mitme elutähtsa ensüümi koostisse ja on mikroelemendina seetõttu vajalik. Looduses vabaneb seda pinnase mineraliseerumisel, vulkaanipursetel ja taimestikust. Kohati võib pinnase vasesisaldus ulatuda väga kõrgele, ning leidub taimi, mis on niisugustele muldadele kohastunud ja mida saab kasutada vaseindikaatoritena. Inimtegevusega vabaneb vaske siiski looduslikust märksa enam, aastas 260 000 tonni, s.o 93% "lahtipääsevast" vasest. Üle poole vasesaastest tuleb metallurgiast ja puidu 6
Mõne soolajärve vees on kuni 30% magneesiumkloriidi Vihmavees on magneesiumi 1 g/t kuni 50 g/t. Magneesiumi leidub kõigis organismides. Taimede klorofülli koostises oleva magneesiumi üldhulka hinnatakse 100 miljardile tonnile. Klorofüll sisaldab ligikaudu 2% magneesiumi. Magneesium esineb ka mikroelemendina loomses organismis. kehas on umbes 25 g magneesiumi, sellest 70% luudes. Lihased sisaldavad magneesiumi umbes 20–25 mg 100 g kohta, veri 2–3 mg 100 g kohta. MAGNEESIUMSULAMID Põhilised sisaldavad umbes 90%–99% magneesiumi ning lisaks põhiliselt alumiiniumi, magneesiumsulamid tsinki ja mangaani.
annaabi.ee 
