Agronoomia
vähe ja mullas juurestiku ning võsundite kasv pidurdub. Palju oleneb ka taimeliigist, on selliseid mis
taluvad näiteks : aasnurmikas, karjamaa raihein, valgeristik. Mingisugune soodne mõju võib olla ka vanade
rohumaade tallamisel. Ülemises 5-6 cm kihis, toimub õhuvahetus. Väljaheited nendega satub suur hulk
toitaineid tagasi. Üks lehm jätab karjamaale väljaheiteid, mis vastab 25 tonnile. Väljaheited soodustavad
mikrobioloogilist tegevust. Mikrobisoloogiline tegevus loob eeldused, et seal saaks kasvada kasvukoha
suhtes nõudlikud taimed. Halb on see,et väljaheited ei lange ühtlaselt ja loomad ei söö rohtu selle kohapealt.
Tekib rammutukk, kokkuvõttes on nad kasulikud kuna parandavad mulla tegevust.
Karjatamise optimaalne aeg ja vajadus.
Heintaimede kasvuks on vajalik,et kari sööks rohu ära lühikese aja jooksul, millele järgneb pikem
periood rohusaagi taastumiseks. Mida noorem on rohi, seda väärtuslikum on