Sisukord 1Bakterid................................................................................................................ 1 1.1.Salmonella........................................................................................................ 1 1.1.1.Salmonella bongori................................................................................. 1 1.1.2.Salmonella enterica................................................................................. 1 1.2.Clostridium Perfringens.................................................................................... 1 1.3.Stahylococcus aureus....................................................................................... 2 1.4.Escherichia coli................................................................................................. 2 1.5.Bacillus cereus...................................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid ja hallitused Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2014 Sisukord 1.Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid................3 1.1 Salmonella............................................................................3 1.2 Clostridium perfringens.........................................................3 1.3 Staphylococcus aureus........................................................4 1.4 Escherichia coli.....................................................................5 1.5 Bacillus cereus.............................................................
Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid Salmonella Salmonelloos on tüüpiline ja kõige sagedamini esinev bakteriaalne toidumürgitus, mis on levinud kogu maailmas. Haigusetekitaja - Salmonelloosi tekitajaks on Salmonella bakter, millel on erinevatel andmetel üle 2500 serotüübi. Kõige sagedamini põhjustab haigestumist serotüüp Salmonella enteritidis. Nakkusallikas - Nakkusallikaks on inimene (haige, paranev haige, bakterikandja), kanad, kanapojad, kalkunid, veelinnud, sead, veised, närilised, lemmikloomad (kilpkonnad, sisalikud, roomajad, närilised), koerad ja kassid. Haigustekitajate levimine - Salmonellad paljunevad nakatunud inimese, looma või linnu seedekulglas. Inimene nakatub haige või bakterikandja (eriti ohtlikud bakterikandjad on toidukäitlejad) inimese, looma või linnu roojaga saastunud toidu (liha, munade jm) söömisel või toorpiima, vee joomisel. Küllalt sageli levivad haigusetekitajad rist-saastumise teel, ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kairi Ütsik T11HT MIKROBIOLOOGILISI TOIDUMÜRGITUSI TEKITAVAD BAKTERID JA HALLITUSED Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 SISUKORD Kairi Ütsik Mikrobioloogilisi toidumürgitusi tekitavad bakterid ja hallitused SISSEJUHATUS...................................................................................................... ....................................3 1.Toiduhaiguset sagenemise põhjused................................................................................................4 2.Toiduainete ja vee saastumine mikroorganismidega....................................................................5 3.Tingimused mikroobide paljunemiseks..
Kergesti puhastatavad ja desinfitseeritavad. Kuumtöötlus Hermeetiliselt suletud mahutites turule lastud toiduainete suhtes: mis tahes kuumtöötlusprotsessi korral töötlemata toote töötlemiseks või töödeldud toote edasiseks töötlemiseks: Temp. tõusma selle igas osas ettenähtud temp Ja olema välditud toote saastumise protsessi ajal Temperatuuri Rõhku Hermeetilisust Mikrobioloogilisi parameetreid Protsess peab vastama: Rahvusvaheliselt tunnustatud normidele Pastöriseerimine Kõrgkuumutamine Steriliseerimine Tänan kuulamast!
oksüdatsiooniks. Aktiivse kloori vähene kogus ei desinfitseeri vett, üleliigne kogus aga annab sellele ebameeldiva lõhna ja maitse. Praktikas on hakatud kasutama vee desinfitseerimiseks osoneerimist ja kiiritamist ultravioletsete kiirtega. Osoneerimine lisaks bakteritsiitsele toimele parandab ka vee organoleptilisi omadusi. Joogivee omaduste hinnang. Hinnatakse vee keemilisi, organoleptilisi ja mikrobioloogilisi näitajaid. Joogivesi peab vastama standardis EVS 663:1995 kehtestatud nõuetele. Vastavalt sellele peab joogivesi olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt ja radioloogiliselt ning organoleptiliselt ja üldreostusnäitajate poolest vähemalt rahuldav. Joogivee epidemioloogiline ohutus määratakse järgmiste kaudsete mikrobioloogiliste näitajatega: Heitveed. Tööstusettevõtetes mitmesugustes tehnoloogilistes protsessides ja olmes mineraalsete
aitab sapikive tekitada. i) lipiidid annavad toidule struktuursuse, maitse ja lõhna. 2) Vahad ainete segud, milles oluline roll on lipiididel. Jagunevad: taimsed ja loomsed vahad. Taimsete vahade näiteks: a) puuviljadele tekkiv vahakiht, taliõunad. Väga õhukene vahakiht, mis on hästi jälgitav näiteks ploomidel. b) taime lehtedel olev vahakiht vahalill. Taimsete vahade ülesanded: a) Vähendada veekadu. Või kaitsta üleliigse märgumise eest. b) Tõkestada mikrobioloogilisi kahjustusi. Loomsetest vahadest klassikaline näide on mesilasvaha. Lanoliin ehk villavaha kasutatakse niisutavates, kosmeetikatootetes, näiteks huuleläigetes ja palsamistes, see on erandtüüpi vaha, sest seob vett ja võimaldab seeläbi niisutamist. Loomsete vahade ülesanded: a) ehituslik: meekärjed. b) Kaitsta aju süvasukeldumisel tekkinud rõhumuutuste eest ja võimendab helivõnkeid vaalavõidis ehk spermatseet. Vaha söömisel ei juhtu midagi, vaha ei seedi. Liitlipiidid:
I TEEMA 1. Milline peab olema mikrobioloogia laboratooriumi ruumide paigutus? * Ruumid, milles tehakse mikrobioloogilisi töid, peavad olema sisustatud ja ehitatud nii, et need ei mõjutaks tehtud tööde usaldatavust ega koguks tolmu. * analüüsitaval proovil ,,tagasiteed ei ole" printsiip väldib ristsaaste ohutu * õhk peab olema puhas * Töötajal peab olema piisavalt ruumi 2. Miks ,,kergesti puhastamise nõue" on tähtis mikrobioloogia laboratooriumis? Kõik pinnad peavad olema kergesti puhastatavad, kuna nendele koguneb tolm ning sinna hakkavad tekkima teised mikroorganismid. Aga mikroorganismidega
Selles faasis suureneb huumusaine kogus. Joonis1. Kompostimise dünaamika. Joonisel on näidatud kompostimise erinevad etapid ja temperatuuri muutus protsessi käigus. 10 Komposti kasutamine. Komposteerimisprotsessi tulemus on kõrge huumuse sisaldusega ja neutraalse pH-ga materjal. Valmis komposti mikroobikooslus on väga mitmekesine. Tavaliselt hinnatakse kompostist üldisemaid mikrobioloogilisi parameetreid: aktinomütseetide, aeroobsete ja anaeroobsete bakterite ning seente arvukus. Kompost parandab mulla struktuuri ja rikastab mulda (aeglaselt) toitainetega. Kompost soodustab vihmausside kasvu mullas, mis omakorda parandab mulla struktuuri ja aeratsiooni. Kompost peab olema valmis, st. ei tohi sisaldada lagundamata orgaanilist ainet, eriti orgaanilisi, mis võivad mõjuda halvasti taimedele, happeid. Mittevalmis komposti kasutamine kahjustab taimede kasvu. Komposti kasutamisel
paljunevad aeglaselt, kuna ei saa kätte vajalik toitaineid. Hallituseened võimelised paljunema ka kuivemal materjalil. Võivad hakkata levima, aeroobsed organismid, seetõttu vaja luua anaeroobne keskkond. Happed moodustab kuivsilos aeglaselt ja ph jääb kõrgeks, ka suhkrud säiluvad. Tavalisel silo korral kasutatakse 100% suhkruid ja kuivsilos 40-45 %. Kvaliteeditingimused: 1. Lähtematerjali kuivaine sisaldus- mis suunab mikrobioloogilisi protsesse, parim 40- 50% kuivainet. Madala kuivaine sisalduse tõttu võib tekkida võihappekäärimine. Suurema kuivuse puhul õhu eemaldamine raskem ja varisemiskaod on suuremad. 2. Heintaimede kvaliteet- kui juba põllul rikneb ei saa kvaliteetset kuivsilo. Võihappe ei ole kahjulik loomadele vaid valgu laguproduktid, mida toodab võihappebakterid. Kahjulikud valgulaguproduktid. 3. Korralik tihendamine: eriti kuivema materjali korral ja pikemat massi kasutades
ssteem on vga paindlik kuna mahutid on kinnised ja lenduvad hendid ei saa lekkida atmosfri, siis on protsess keskkonnale ohutu Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz reaktorid on sobivad kasutada juhul, kui maad (pinda) on vhe Pinnase-vee segu reaktorites on puhastatud pinnast ja setteid, mis sisaldas naftaprodukte, pestitsiide ja halogeenitud aromaatseid ssivesinikke. Pinnase-vee segu reaktorites vidakse lbi viia nii aeroobseid kui anaeroobseid mikrobioloogilisi protsesse. Kompostimise kasutamine saasteainete lagundamiseks Kompostimisel phinevaid tehnoloogiaid (ingl. biopile) kasutatakse saastunud pinnase ja setete kitlemiseks. Eriti edukas on olnus kompostimise kasutamine liproduktidega ja lhkeainetega saastunud pinnase ja setete bioremediatsioonil. Meetodi erinevus vrreldes tavalise kompostimisega seisneb selles, et sltuvalt lhtematerjalist ja saasteainest tuleb lisada mineraalseid toitaineid, tugimaterjali ja orgaanilisi hendeid
Kuivsiloks nimetatakse anaeroobsetes tingimustes konserveeritud rohusööta kuivaine sisaldusefa 40-60%. Närvutatud heintaimedel mikroorganismid ei paljune või siis paljunevad aeglaselt. Hallitusseened on võimelised paljunema ka kuivemal materjalil, aga nad on aeroobsed bakterid. Happed moodustuvad kuivsilos aeglasemalt kui tavalises silos ja pH jääb kõrgeks. Selle tulemusena säilivad suhkrud. Kuivsilo kvaliteeti mõjutavad tegurid: lähtematerjali kuivaine sisaldus, mis suunab mikrobioloogilisi protsesse, parim on 40-50% kuivainet. Madalama kuivaine korral tekib võihappeline käärimine, suurema korral on õhu eemaldamine raskem ja esinevad ka varisemiskaod. Teiseks on oluline heintaimede kvaliteet, kui materjal juba põllul rikneb, siis head silo ei saa. Kui hallitusseened tegutsevad, siis tekivad valgu laguproduktid ja siis ei tohiks seda sööta loomadele anda. Kolmandaks on puudulik tihendamine, eriti kuivema materjali korral ja pikemat massi kasutades ei ole
Vee keemiline koostis ja mikroobide sisaldus muutub oluliselt kui sinna satub kas olme- või tööstusettevõtete heitvett Joogivesi. Joogivesi peab olema heade organoleptiliste omadustega ja ei tohi olla ohtlik tervisele epideemilises mõttes ega keemilise koostise poolest. Kõige rohkem vastavad nendele nõuetele puurkaevude veed, mis harilikult ei vaja puhastamist. Joogivee omaduste hinnang. Hinnatakse vee keemilisi, organoleptilisi ja mikrobioloogilisi näitajaid. Joogivesi peab vastama standardis EVS 663:1995 kehtestatud nõuetele. Vastavalt sellele peab joogivesi olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt ja radioloogiliselt ning organoleptiliselt ja üldreostusnäitajate poolest vähemalt rahuldav. Joogivee epidemioloogiline ohutus määratakse järgmiste kaudsete mikrobioloogiliste näitajatega: * termotolerantsete Coli-laadsete bakterite arv; * Coli-laadsete bakterite arv;
kõrvaldab tekkiva ohu või JAH Ei ole KKP vähendab ohu vastuvõetavale tasemele? EI KKP 20 Enne otsustepuu juurde asumist, tuleb esitada küsimus, kas nimetatud punkti on võimalik ohjata eeltingimustega. Kui jah, siis pole tegu kriitilise kontrollpunktiga. Näide: Liha töötlemine (näites vaatleme ainult mikrobioloogilisi ohte): Vastuvõtt – tooraine kontrolliga on võimalik ohtu ennetada, vajalik on seire ja korrigeerivad tegevused, kuid tegemist pole KKP-ga Ladustamine – kiire ladustamisega (eritemperatuuri vajav toit on ümbritseva keskkonna temperatuuril võimalikult lühikest aega) on võimalik ohtu ennetada. Tegemist ei ole KKP-ga Säilitamine – külmaahela katkematuse tagamine ennetab ohu. Vajalik on seire
Esimesel haiglaepideemia tõttu kokku kutsutud koosolekul käsitletavad küsimused on: 1) Tutvustatakse selle hetke olukorda epideemia levikust ja kliinilisi probleeme ja kinnitatakse veel kord, et kõikide arvates on tegemist epideemiaga. 2) Tutvustatakse muust maailmast saadud kogemusi vastava epideemia osas. 3) Käsitletakse plaane, mis sisaldavad: isolatsiooni abinõusid ja nende teostamist; osakonna sulgemine? mikrobioloogilisi tulemusi; kes uurib proove? proovide võtmise vajadust teistelt patsientidelt, personalilt ja keskkonnast; vajadust korraldada mikrobioloogilisi eriuurimusi; vajadust nakkustõrjeõe ja arst-infektsionisti lisa konsultatsiooniabile; vajadust jälgida üksikute patsientide haiguskulgu haiglas; patsientide hooldusega seotud probleeme; finantsarvestusi; vajadust antibiootikumpoliitika muutmiseks;
vähendatakse selle esinemise tõenäosust? JAH KKP EI Kas tehnoloogilises etapis võib tekkida uus oht või olemasoleva ohu suurenemine? EI Ei ole KKP Kas mõni järgnev etapp kõrvaldab tekkiva ohu või vähendab ohu vastuvõetavale tasemele? JAH Ei ole KKP EI KKP JAH21 Enne otsustepuu juurde asumist, tuleb esitada küsimus, kas nimetatud punkti on võimalik ohjata eeltingimustega. Kui jah, siis pole tegu kriitilise kontrollpunktiga. Näide: Liha töötlemine (näites vaatleme ainult mikrobioloogilisi ohte): Vastuvõtt tooraine kontrolliga on võimalik ohtu ennetada, vajalik on seire ja korrigeerivad tegevused, kuid tegemist pole KKP-ga Ladustamine kiire ladustamisega (eritemperatuuri vajav toit on ümbritseva keskkonna temperatuuril võimalikult lühikest aega) on võimalik ohtu ennetada. Tegemist ei ole KKP-ga Säilitamine külmaahela katkematuse tagamine ennetab ohu. Vajalik on seire ja korrigeerivad tegevused, kuid tegemist pole KKP-ga.
Selle puhul tekivad nõrkus, tasakaalu-, koordinatsioonihäire, raskused täpsete liigutuste sooritamisel, kätevärisemine, mis süveneb tahtlike liigutustega (nt. kirjutamisel). Kirjelda PCI diagnoosimise põhimõtteid. Diagnoos põhineb valdavalt kliinilisel leiul ja diagnoosimise protsessis on vajalik välistada progresseeruvad kesknärvisüsteemi patoloogiad. Diagnoosijaks on neuroloog. Diagnostilised uuringud ainevahetuslikud, geneetilised, immunoloogilised, mikrobioloogilisi uuringuid, neurofüsioloogilised testid ja hindamised. PCI diagnoosimisel kõige olulisem on lapse arengu jälgimine. Arvestatakse ka riskifaktoreid (sünnitrauma, sünnitusaegne hapnikupuudus), mis võivad PCI põhjusteks olla. Laboratoorsed analüüsid on mõnikord vajalikud, et välistada progresseeruvad ehk järjest süvenevad ainevahetuse ja muid haigusi, mille sümptomid on sageli sarnased PCI-ga.
väärarvestustest tulenevate ja teadaolevate, sageli paratamatute ebasoodsate mõjutuste vastu. 2. suurendavad mullas orgaanilise aine, sealhulgas huumuse sisaldust ja rikastavad mulda kasvuainetega (kasvustimulaatoritega). 3. parandavad mulla sõmeralist struktuuri muutes a. rasked mullad kobedamateks ja kergemini haritavateks; b. kerged mullad sidusamateks ning vettpidavamateks. 4. aktiviseerivad mulla mikrobioloogilisi protsesse kuna suureneb mikroobide arvukus mullas. 5. parandavad muldade soojusrežiimi a. bioloogilistel protsessidel vabaneva energia kaudu; b. huumusrikaste muldade tumeda värvuse tõttu suureneb päikeseenergia neeldumine 6. suurendavad CO2 sisaldust mullaõhus ja mullapinnalähedases õhukihis, millest omakorda sõltub fotosünteesi intensiivsus. 7. suurendavad mineraalväetiste toimet ning nende agronoomilist maksimumtaset.
31.03.2006. Nõukogu määrus nr 510/2006 Põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta. 17 Euroopa Ühenduse Teataja. L 93/1. 31.03.2006. Nõukogu määrus nr 509/2006 Põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta. 17 b) Toote kirjeldus, mis sisaldab selle peamisi füüsikalisi, keemilisi, mikrobioloogilisi ja organoleptilisi omadusi c) Tootmismeetodi kirjeldus, mida tootjad peavad järgima. d) Toote eripära määratlevad põhielemendid ja vajaduse korral kasutatud kriteeriumid. e) toode või toit peab olema toodetud traditsioonilisest toorainest, olema traditsioonilise koostisega või toodetud ja/või töödeldud traditsioonilisel viisil. f)miinimumnõuded ja kontrolliprotseduurid eripärale. 2.1
· Kui pH langeb alla 3,5, muutub silo liiga happeliseks ega sobi enam hästi lehmasöödaks. · Optimaalsest kõrgemal pH tasemel hakkab sööt riknema. · Silos toimuv käärimine peab olema eelkõige piimhappeline. · Äädik- ja eriti võihappeline käärimine rikub silo ja selle abil toodetava piima kvaliteeti. · Võihappebatsillide sisaldus peab olema eriti madal juustupiima tootmiseks kasutatavas silos. · Silo valmistamisel on oluline teada sileerimise mikrobioloogilisi protsesse ning nende juhtimise mehhanisme. · Üldlevinud on mitmesuguste lisandite kasutamine mikroobide elutegevuse suunamiseks. · Kasutatakse nii piimhappelist käärimist kiirendavaid kui pH alandavaid lisandeid. · Silo konservandid ehk kindlustusvahendid jagunevad keemilisteks, bioloogilisteks ja sellisteks, mille lisamine suurendab silos piimhappebakterite elutegevuseks vajalike toitainete, eriti suhkrute osakaalu.
Teetanus ehk kangestuskramptõbi on lihasspasmidega ja lihaste ületoonusega kulgev tokseemia, mida põhjustab haigustekitaja poolt produtseeritav eksotoksiin. UURITAV MATERJAL. Koetükikesed oletatavast traumakohast, ka haavaeritis, kirurgiline õmblusmaterjal. DIAGNOSTIKA. NB! Teetanuse diagnoos põhineb iseloomulikul kliinilisel pildil ja kliinilisel diagnostikal. Mikrobioloogiline uurimine võib mõnikord osutuda vajalikuks kliinilise diagnoosi kinnita- miseks. Enamik mikrobioloogilisi uurimismeetodeid annab negatiivse tulemuse ja on väikese sensitiivsusega. Haigustekitaja isoleerimine haavast on suhteliselt raske ning negatiivne leid ei lükka ümber kliinilise pildi alusel pandud diagnoosi. Pseudomembranoosne koliit HAIGUSTEKITAJA. Clostridium difficile. Põhjustab kõhulahtisusega kulgevat infektsiooni, mille sagedasemaks põhjuseks on eelnev antibakteriaalsete preparaatide tarvitamine. UURITAV MATERJAL. Uuritavaks materjaliks on 2-5 ml rooja. DIAGNOSTIKA
Multšitud pindasid peetakse ilusaks ja usutakse, et multšikiht kaitseb umbrohtumise ja kuivamise eest. Siiski tuleb arvestada, et multšimise positiivne mõju avaldub vaid siis, kui multše kasutatakse õigesti. Hea multši positiivsed mõjud haljasaladel on järgmised: multšitud istutusalad on nägusad ning jätavad viimistletud mulje; multš hoiab mullaniiskust; multš parandab kasvupinnase mikrobioloogilisi omadusi; multš vähendab (kuid ei väldi!) istutusalade umbrohtumist; väheneb niitmisvajadus; eriti oluline on see väikestel pindadel ja kohtades, kuhu niidukiga pääs on raskendatud. Multšide kasutamine mänguväljakute ning teeradade pinnakattena kaitseb neid pindasid ning neil käimine on mugav ja ohutu. Kui multšimise positiivset mõju tuntakse küllalt hästi, siis negatiivsete mõjude kohta napib infot. Allpool
Taimetoitained sisalduvad orgaanilistes väetistes orgaaniliste ja mineraalsete ühenditena. Läbi mullas toimuvate mitmesuguste protsesside vabanevad orgaanilise aine mineraliseerumisel selles leiduvad taimetoitained ja muutuvad taimedele omastatavaks. Orgaaniliste väetiste kasutamine aitab säilitada ja parandada mulla struktuuri, mis omakorda parandab mulla füüsikalis–keemilisi omadusi ning vee- ja õhureziimi. Orgaanilised väetised aktiveerivad ka mullas toimuvaid mikrobioloogilisi protsesse ja loovad soodsad tingimused taimede toitumiseks ning suurendavad ka mineraalväetiste efektiivsust. 2. Orgaaniliste väetiste jaotus Sõnnik on orgaanilistest väetistest tuntum, tema põhikomponentideks on loomade või lindude väljaheited (roe, uriin) ja allapanu. Lähtudes loomakasvatuses kasutatavatest tehnoloogiatest saadakse ka erineva konsistentsi ja omadustega sõnnikuliigid. Tahe- ehk allapanuga sõnnik ( kuivainet 17...25%) saadakse allapanu kasutamisel ulatuses,
annaabi.ee 
