Taimed, vetikad, tsüanobakterid. Anoksügeenne fotosüntees - bakteriaalne fotosüntees (va. sinivetikad), mille käigus ei eraldu hapnikku, sest protessi läbi viivad bakterid ei saa CO2 redutseerimiseks vajalikku vesinikku mitte veest, vaid väävliühendeist, gaasilisest vesinikust jt. Anoksügeenset fotosünteesi viivad läbi kolm bakterirühma: fototroofsed rohelised bakterid, purpurbakterid ja heliobakterid. 11. Milles seisneb veekogude (jõgede) isepuhastumine? Reostus vooluvetes mikrobioloogilisest aspektist: · suureneb mikroobide hulk reovees olevate mikroobide arvel · orgaaniliste ainete ja toitesoolade sisalduse tõus vees põhjustab omakorda juba vees olevate mikroobide hulga suurenemise Reostuse tagajärg: allohtoonsete bakterite osatähtsuse suurenemine: · Esmane reostus: heitvete sissevoolu tulemus · Teisene (sekundaarne) reostus: näiteks reostunud piirkonnast reostamata vette kandunud organismide hukkumise tagajärjel
saastunud valmistoidu kasutamine 5. Toidu alavalmistamine 6. Sügavkülmutatud linnuliha sulatamiseks ebapiisav aeg 7. Ristsaastumine toorelt toidult valmistoiduks 8. Kuuma toidu säilitamine temeperatuuril alla 65C 9. Nakatunud toidukäitlejad 10. Toidu ülejääkide kasutamine MIKROORGANISMID Prioonid - kõige väiksemad Viirused Bakterid Hallitus- ja pärmseened Protozoad e. algloomad - kõige suuremad Bakterite arvukus sõltub: · tooraine mikrobioloogilisest kvaliteedist · hügeeni standartitest tootmises · toiduainetest, kasutatud konservantidest ja protsessidest · pakendi tüübist ja kvaliteedist · käsitlemise, transportimise ja serveerimise temperatuurist ning hügieenist Patogeensed mikroobid · Bakterid, seened, mis põhjustavad inimeste haigusi · Haiguse raskus oleneb mikroobi tõvestusvõimset/virulentsusest/ organismi pääsenud mikroobide hulgast ja paljunemise kiirusest ning
Bakterid Looduslikes muldades on bakterite liigiline mitmekesisus, Organismid Arvukus g-1 Biomass (kg/ha) Bakterid 108-109 107-108 300-3000 300-3000 Seened 105-106 500-5000 Vetikad 103-106 10-300 Algloomad 103-105 5-200 Llijalgsed 30 500-1000 Vihmaussid 350-1000 (2500) Taimejuured 10-50 tonni hinnatuna kasutades molekulaarseid meetodeid, suurusjrgus 6000-10 000 E. coli genoomi; haritavatel maadel 350-1500 genoomi. Kultiveerimisel phinevad meetodid annavad tulemuseks vhem kui 40 genoomi. Mikrobioloogilisest seisukohast vaadatuna koosneb muld vga suurest hulgast mikroelupaikadest. Mulla osakeste suurusel on mikroobikoosluse struktuurile suurem mju, kui keskkonna pH vi orgaanilise aine sisaldusel. Oluline on ka orgaanilise aine kvalitatiivne koostis; kergemini lagundatav orgaaniline aine phjustab .- ja .-proteobakterite domineerimist (peamiselt r-strateegid), orgaanilise aine vike kontsentratsioon soodustab Acidobacterium himakonna bakterite osakaalu suurenemist koosluses