Nakkushaiguste diagnostika kordamisküsimused II: võrdlus, immunoloogia, molekulaardiagnosika 1. Millised on nõuded proovi võtmisel nakkushaiguste diagnostikaks?- proovi tuleb võtta aseptiliselt tekitaja kohast enne antib.ravi algust 2. Nimeta mikrobioloogilise külvimeetodi etapid.- esmakülv, puhaskultuuri isoleerimine, mikroobi identifitseerimine ja antibiogramm 3. Miks on uriini mikrobioloogilise külvimeetodi puhul (semi)kvalitatiivne tulemus oluline. saab määrata mikroobide kogust ja hulka arvuliselt (+/- ) 4. Kumb meetod on referentmeetodiks bakterite puhul, keda on lihtne mikrobioloogiliselt kasvatada: molekulaarne meetod või mikrobioloogiline külv?- mikrobiol.külv 5. Millised on mikrobioloogiliste külvide eelised molekulaarsete meetodite ees?- ei pea teadma, mida otsitakse; saab määrata antibits.resistentsust; usaldusväärsed metootikad 6
Soovitav ravi kogus on 0,8 mg/kg kohta kaks korda päevas. Maksimaalne ravi kestvus on 10 päeva. Manustada võib suukaudu või süstimise teel. Klenbuterool satub toitu siis, kui loomadel antakse klenbuterooli, mille tagajärel toimub toidu saastumine. Näiteks 2006 aasta septembris sai üle 330 inimese Hiinas mürgistuse süües sealiha, mis oli saastunud klenbuterooliga. Klenbuterooli analüüs toidutoormes toimub seireprogrammis. Kõigepealt analüüsitakse liha, piima jt. proovid mikrobioloogilise agar-difusioonmeetodiga, positiivsed proovid edasi kinnitamiseks ja kvantiteerimiseks kromatograafilise meetodiga. Ainevahetus: Katsed mis on tehtud klenbuterooli manustamisel suukaudu loomadele on näidanud, et enamus osa ravimist eraldub uriiniga. Süstimisel lihasesse (eriaegadel samasse looma erinvatesse piirkondadesse) katse tulemused näitasid, et süstimise kohas oli klenbuterooli jääkide sisaldus kõrgem mitu tundi pärast süstimist, kui koheselt pärast süstimist.
MUNAD Sille Kingla TT05 Muna ehitus Muna koosneb Munakoor Munavalge Munakollane ehk munarebu Munakoor 1. Munamassist moodustab koor umbes 1114 % 2. Koore paksus on 0,4 mm ja enam 3. Kaitseb muna mikrobioloogilise saastumise eest Munavalge 1. koosneb veest ja valkudest 2. kogumassist moodustab 5460% 3. munavalges on 87% vett ja 12% valke 4. sisaldab valku avidviin, mis ei lase organismil omastada Hvitamiini 5. kalorivaene, sobib kaalujälgijatele Munakollane ehk rebu 1. Keskmiselt sisaldab 50% vett, 17% valku, 32% lipiide, lisaks mineraalaineid, vitamiine 2. Sisaldab letsitiini organism vajab rakkude ülesehitamiseks ja normaalseks ainevahetuseks. 3
Toidu külmutamise käigus võivad toiduga otseselt kokku puutuda õhk, lämmastik ja süsinikdioksiid. Toiduga kokkupuutuvad külmutusained peavad olema piisavalt inertsed ning nendest ei tohi migreeruda toidule koostisosi sellises koguses, mis võiks ohustada inimese tervist, saastata toitu või halvendada selle omadusi. Külmutatud toidu valmistaja või pakendaja peab tarbija jaoks külmutatud toidu pakendama sobivasse müügipakendisse, mis kaitseb toitu mikrobioloogilise või muu saastumise ning kuivamise eest. Külmutatud toidu veol võib temperatuur külmutatud toidu pinnal tõusta lühiajaliselt mitte rohkem kui 3 °C võrra. Külmutatud toidu veovahendites peab olema tagatud külmutatud toidu nõuetekohane temperatuur ja selle säilimine. Külmutatud toidu veovahendeid ei tohi kasutada toidu külmutamiseks. Toidu märgistamise ja muul viisil teabe edastamise nõuetele peab tarbijale ja toitlustusettevõttele
põhiliste seene toitainetega · Kanasõnnik ( oluline lämmastiku sisalduse tõstmiseks ) -10% massist . Võib selle asemel panna ka lämmastikväetist ( 7%massist ) · Lupja 1m3 substraadi kohta ca 3kg · Kipsi 1m3 substraadi kohta ca 10kg · Vesi niisutamiseks Shampinjonikasvatuses on TRADITSIOONILISEKS alusmaterjaliks hobusesõnnik, mis eelduste kohaselt peaks koosnema 10% sõnnikust ja 90% põhust. Selline koostis tagab hea struktuuri ning piisava mikrobioloogilise aktiivsuse. üksnes hobusesõnnikust ja põhust ei saa kõrge toitainesisaldusega komposti mistõttu kasutatakse ka siin lisaaineid (kips, lubi jms) . Komposti valmistamine: Koosneb kahest faasist, millest esimene toimub väljas või varjualuses ja on etapiks, kus mikrobioloogilise tegevuse tulemusena algab toormaterjali lagunemine. Selleks, et lagunemine toimuks, on vajalik õhu ja vee olemasolu (aeroobne protsess).
toitainetega · Kanasõnnik (oluline lämmastiku sisalduse tõstmiseks) -10% massist. Võib selle asemel panna ka lämmastikväetist (7% massist) · Lupja 1m3 substraadi kohta ca 3kg · Kipsi 1m3 substraadi kohta ca 10kg · Vesi Shampinjonikasvatuses on TRADITSIOONILISEKS alusmaterjaliks hobusesõnnik, mis eelduste kohaselt peaks koosnema 10% sõnnikust ja 90% põhust. Selline koostis tagab hea struktuuri ning piisava mikrobioloogilise aktiivsuse. Üksnes hobusesõnnikust ja põhust ei saa kõrge toitainesisaldusega komposti, mistõttu kasutatakse ka siin lisaaineid (kips, lubi jms). Komposti valmistamine: Koosneb kahest faasist, millest esimene toimub väljas või varjualuses ja on etapiks, kus mikrobioloogilise tegevuse tulemusena algab toormaterjali lagunemine. Selleks, et lagunemine toimuks, on vajalik õhu ja vee olemasolu (aeroobne protsess). Lagunemisprotsessi käigust annab
Säilitusained Referaat HKHK September 2011 Säilitusaine on füüsiline või sünteetiline aine, mis lisatakse sellistele toodetele nagu toiduained, ravimid, värvid, bioloogilised proovid, puit vms. Säilivuse suurendamiseks lisatakse väikeses koguses antiseptikained, mis pikendavad toidu säilimisaega, kaitstes seda mikrobioloogilise riknemise eest või ebasoovitavate keemiliste muutuste eest,hallitus-ja pärmseente kasvu, parandada välimust, transpordil säilimist. Märgitakse pakendile E-koodiga või nimetusega (E 200- E 299) - see grupp on kõige laiem - ka suhteliselt lühikest aega säilivad tooted võivad sisaldada säilitusaineid - nt kui leib või sai säilib tavapäraselt värskena umbes 3 päeva, siis säilitusainetega on aega pikendatud kuni nädalani
Kõige enam toidus kasutatavate lisaainete rühmad Toiduvärvid (E100-E199) Säilitusained/konservandid (E200-E299) Antioksüdandid (E300-E399) Emulgaatorid, stabilisaatorid, paksendajad (E400-E499) Toiduvärvid on ained mis parandavad toidu väljanägemist ja annavad värvi Kasutatakse ka sünteetilisi, mis suuremas koguses põhjustavad allergiat. Säilitusained e konservandid on ained, mis pikendavad toidu säilimisaega, kaitses seda mikrobioloogilise riknemise eest. Konservandid on enim kasutatud lisaained. Antioksüdandid on ained, mis pikendavad toidu säilimisaega. Looduslikud antioksüdandid on askorbiinhape, õunhape ja sidrunhape.Teiste antioksüdantide grupi moodustavad sulfitid, mis toimivad kui konservandid. Juust Juust on valgurikas toiduaine, mida valmistatakse piimast, lõssist, koorest, petist või nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise ning saadud
annavad toidule värvi. Toidu lisaainetest on just toiduvärvid kutsunud esile kõige negatiivsema hoiaku. Nii mõnedki varem kasutatud toiduvärvid on osutunud ohtlikuks. Toiduvärve kasutatakse eriti ohtrasti kondiitri- ja karastusjookide tootmisel, lisandina jogurtitele, jäätistele jne. Näited: E102 Tartrasiin ja E110 Paraoranzh. Säilitusained on ained, mis pikendavad toidu säilimisaega, kaitstes seda mikrobioloogilise riknemise eest. Toiduained võivad rikneda kahel viisil. Esimesel, mis kujutab ohtu inimesele, võivad toiduainetes arenevad bakterid, pärmid või hallitusseened põhjustada toiduinfektsioone või toota mürke. Teisel juhul võib toiduaine säilitamisel kaotada iseloomuliku maitse, halveneb välimus. Ühed vanimad säilitusained on nitritid, mida esialgselt lisati lihale ja lihatoodetele ilusa roosa värvuse andmiseks. Alles hiljem
Toksiliste orgaaniliste ülemmääraks joogivees on kehtestatud aga: · pestitsiitide puhul: a) kokku 0,5 mg/l, b) üksikainena 0,1 mg/l; · poluklooritud bifenüülide korral: a) kokku 0,2 mg/l; · klorofenoolide puhul: a) kokku 10 mg/l; · polütsükliliste aromaatsete süsivesinike korral: a) kokku 0,2 mg/l ning · trihalogeenmetaanide puhul: a) kloroform 200 mg/l. (Santti, et al., 1996) Standardis ,,Joogivesi" ära määratud ka joogivee mikrobioloogilise kvaliteeid nõuded. Need nõuded jagunevad kaheks: veevärk üle 100 inimese varustamiseks joogiveega ja veevärk kuni 100 inimese varustamiseks joogiveega. Veevärk üle 100 inimese varustamiseks joogiveega jaguneb omakorda kolmeks: 1) Veevõrku juhitav töödeldud veevärgivesi, kus termotolerantsete coli-laadsete bakterite ülemmääraks on 0 pesa/100 ml ja coli-laadestel bakteritel 0 pesa/100 ml,
Ei vaja nii kindlat niiskuskontrolli anaeroobsed bakterid ei kasva TOORAINE NÕUDED Liha peab olema värske ja pärinema tervetelt loomadelt Liha pH ei tohi olla kõrgem kui 5,8 (vastasel juhul võib juhtuda mikrobioloogiline liha riknemine) Soovitatavalt suuremad lihatükid või rümbaosad ilma verevalumiteta Laagerdada ei tohi: Stressis tapetud loomade liha Ebakvaliteetselt veretustatud liha Halvaks läinud liha Suure mikrobioloogilise saastatusega liha DFD liha Verevalumitega liha TOORAINE PARAMEETRID Selleks, et toota laagerdatud liha tuleb jälgida järgmiseid faktoreid: 1. Laagerdamise aeg optimaalne on 14-21 päeva, alla 7 päeva ei avalda laagerdamine mõju 2. Säilitamise temperatuur optimaalne temperatuur on 0-4°C, alla -2 on naturaalsete ensüümide aktiivsus madal, liiga kõrge temperatuur tekitab roiskumist 3. Õhu suhteline niiskus
erinevate maitseainetega. Happe rollis on tavaliselt äädikahape. Äädikahape on terava lõhna, hapu maitse ja värvuseta aine, seguneb veega igas vahekorras. Tööstuslikult toodetakse äädikhapet puidu utmisel. Äädikhappe vesilahust nimetatakse äädikaks. Lisaainete klassifikatsioonis on äädikhappe koodiks E260 ja ta kuulub konservantide rühma. Konservandid pikendavad toiduainete säilivusaega tagades kaitse mikrobioloogilise riknemise eest. Äädikhape toimib ka happesuse reguleerijana s.t.ta reguleerib toidu pH ehk happelis-aluselist seisundit. Maitselt ülihaput äädikat ei tohi toidulisandina kasutada, sest see kahjustab hambaid ja ärritab seedekulgla limaskesti. Säilitamine orgaaniliste hapetega Kiirestiriknevate toiduainete paremaks säilitamiseks lisatakse neile sageli mitmesuguseid orgaanilisi happeid, näiteks bensoehape, sorbiinhape, sidrunhape. Säilitamine õlis
Mille poolest see erineb embrüonaalkloonimisest? 12. Mis on totipotentsed rakud ning kuidas saab neid ära kasutada põllumajandusloomade paljundamisel. 13. Too välja pool ja vastuargumendid järgmiste teemade juures: kunstlik viljastamine, asendusemadus, abort, inimese terapeutiline kloonimine ja inimese reproduktiivne kloonimine. 14. Mida tähendab geeniteraapia, too näiteid. Kuidas seda rakendatakse? Vastused 1. 1857-Louis Pasteur teeb kindlaks käärimise mikrobioloogilise olemasolu. 1866-Gregor Mendel avastab geenid ja nende pärandumiseseadused. 1885-Louis Pasteur leiutab vaktsineerimise kui teatud nakkushaiguste vältimise tehnoloogia. 1942-penitsilliini masstootmisega bioreaktorites algab mikrobioloogia-tööstuse ajastu. 1953-James Watson ja Francis Crick avastavad DNA molekulaarstruktuuri ning geneetilise informatsiooni kopeerimise ja edastamise põhimõtte.
1) Mikroorganismide kasv pidurdub 2) Ensüüm-katalüüsitud reaktsioonid aeglustuvad 3) Mitte-ensümaatiline pruunistumine pidurdub 4) Rasvade autooksüdatsiooni kiirus aga kasvab! Mida kõrgem on vee aktiivsus, seda lühemat aega toit säilib. Säilitamiseks üritatakse vee aktiivsust alla viia. Suhkur ja sool on tuntud vee aktiivsuse alandajad. aw alla 0,85 viitab juba pikemaajalisele säilivusele. IMF-toiduained intermediate moisture foods 1) aw on vahemikus 0,6-0,9 2) Mikrobioloogilise riknemise eest kaitstud Joogivesi Tervist kahjustamata tarvitatav joogiks, nõude ja ihu pesemiseks ning toidu valmistamiseks. Joogivesi peab olema: 1) Selge 2) Jahe 3) Värvitu 4) Lõhnatu 5) Patogeenide vaba (mikroorganismide arv minimaalne) 6) Täiuslik maitse suhtes 7) Ei tohi põhjustada materjalide korrosiooni 8) Lahustuvaid aineid tohib sisaldada ainult kitsastes piirides 9) Mineraale võib sisaldada normaalselt kontsentratsiooniga alla 1g/L
Õhk võib mõjutada toodete mikrobioloogilist kvaliteeti, lühendada nende säilivusaega ja avaldada mõju toodete mikrobioloogilisele ohutusele. TOIDUKÄITLEMISRUUMIDE ÕHU KONTROLL Koristamata, tolmuse ruumi 1 m³ õhus võib bakterite arv ulatuda kuni 10 000ni. Ollakse seisukohal, et kui bakterite arv 1m³ õhus on rohkem kui 500 mikroorganismi, tuleb koheselt rakendada abinõusid õhu puhtuse tagamiseks. Toidukäitlemise ettevõtte ruumide õhu mikrobioloogilise puhtuse norme ei ole Eestis kehtestatud. MIKROOBIDE ÜLDARV, TAMPOONIPROOV Proovid võetakse puuvillast tampooni abil 20 cm² (olenevalt metoodikast) suuruselt steriilse matriitsiga märgitud alalt eelnevalt niisutatud tampooniga kümme korda suunaga ülalt alla ning sama protseduur kuiva tampooniga tampooni ots 30 ° nurga all testitava pinna suhtes hõõruge aeglaselt kuid piisava tugevusega Tampoonid asetatakse katseklaasi, mis
Toiduhügieeni eesmärgid ·Kaitsta toitu saastumisohu eest e. toidu kaitsmine mikrobioloogilise, füüsikalise ja keemilise saastumise eest e. kontaminatsiooni ärahoidmine. ·Takistada bakterite paljunemist selle tasemeni, mis võib põhjustada tarbija haigestumist või toidu kiiret riknemist: hävitada kõik toidus esinevad patogeenid täielikult või seadusandluses kehtestatud tasemeni, kuumtöötlemise või mõne muu töötlemisviisi abil. termolabiilsete toksiinide hävitamine. Kindlaks on tehtud üle 200 toidutekkelise haiguse. Olulisemad toidupatogeenidest tingitud haigused
· Desinfitseerida pinnad. 3.1. Puhastuskemikaalid Puhastuskemikaalid jagunevad (biotsiidid) jaotavad toime tõhususe järgi alljärgnevalt: · Sanitaarne puhastusvahend vähendab märgatavalt bakterite ja teiste mikroorganismide hulka kvaternaarsed ammuooniumisoolad. · Desinfektant hävitab teatud kahjulikud mikroorganismid,, ei hävita eoseid kloor, naatriumhüpoklorit, vesinikperoksiid, osoon. · Steriliseeriv vahend - hävitab kogu mikrobioloogilise elu: vegetatiivse baktei, eosed, seened ja viirused lühilaineline kiirgus, kõrge temperatuur, toksiidilised gaasid. Parima tulemuse annab hallituse eemaldamiseks kombineerimine desinfitseerimisega ja niiskuseallika kõrvaldamisega. Hallitust on võimalik eemaldada ise või kutsuda selleks spetsiaalsed inimesed. Ise eemaldamisel on oluline kindlasti mask, et ei hingaks sisse hallitusseene eoseid, mis võivad teitada astmat. 4. Vana tapeedi maha võtmine
Korjamisjärgselt eemaldatakse kohvipuu viljadelt kooreosa ja säsi. Viljade puhastamiseks saab kasutada kas kuiv või märgmeetodit. Kuivmeetod seisneb viljade kuivatamises päikese käes seni, kuni viljade kooreosa kergesti eraldub. Märgmeetodi puhul pestakse vilju veetankides ja need sorteeritakse. Kvaliteetsem tulemus saadakse märgmeetodi kasutamisel ning nii töödeldud kohv kannab pestud kohvi nime. Järgnevalt läbivad seemned ehk meie mõistes kohvioad mitmetasandilise mikrobioloogilise käärimisprotsessi. Pärast mikrobioloogilist mõjutust rohelised oad kuivatatakse, sorteeritakse ja röstitakse. Just röstimine kindlustabki olulisel määral tulevase kohvi värvuse, maitse ja lõhna. Tavaliselt toimub röstimisprotsess kinnistes trumlites temperatuuril 200...220° C. Röstimisel kaotavad oad peamiselt eralduva vee arvelt kuni viiendiku oma massist, nad paisuvad ja rabestuvad ning ubades tekivad uued aroomained
Toiduhügieeni eesmärk 1. Kaitsta toitu saastumisohu, sh. kahjulike bakterite, ohtlike ainete ja võõrkehade eest. 2. Takistada kõigi olemasolevate bakterite paljunemist, et ära hoida tarbijate haigestumist ja toidu kiiret riknemist. 3. Hävitada toidust kõik patogeensed bakterid põhjaliku keetmise-, küpsetamise või töötlemise abil. Kaja Rahu 3 Toiduhügieeni ülesanded Toidu kaitsmine mikrobioloogilise, keemilise ja füüsikalise saastumise eest Mikroobide paljunemise pidurdamine, vältimaks tarbijate tervisehäireid ja toodete enneaegset riknemist Toidupatogeenide ja termolabiilsete toksiinide hävitamine töötlemisel Tarbijale ohutu toidu tagamine toiduhügieeni reeglite järgimisega Kaja Rahu 4 Toidu ohutust ning kvaliteeti saab tagada üksnes siis, kui on kindlustatud kontroll kogu tootmise ulatuses, toorme tootmine kaasa arvatud
hapu toiduna. Kolm põhitõde, et hapendamine õnnestuks. Esiteks, algne käärimisprotsess nõuab soojust. Kui põhikäärimine algab jahedas ja kestab väga kaua, siis suureneb tõenäosus, et hapendatud toiduained limastuvad ja roiskuvad. Teiseks, juba hapnenud toiduaineid ei tohi hoida liiga soojas ruumis, sest piimhappekäärimise jätkudes muudetakse kogu toiduainetes leiduv suhkur piimhappeks ning toiduained muutuvad liiga hapuks. Soojas hoiuruumis suureneb ka mikrobioloogilise saastumise oht: võõrmikrofloora hakkab lagundama piimhapet, selle sisaldus langeb, konserveerivad omadused nõrgenevad ning lõpuks hapendatud toiduained libestuvad, pehmenevad ja roiskuvad. Kolmandaks, hapnemine on mikrobioloogiline protsess ja selle kiirust mõjutavad otseselt toiduainetes olevad konservandid. Näiteks liigne sool pidurdab köögiviljade hapnemist. -- 3 -- Mida võiks hapendada?
informatsiooni kopeerimise ja edastamise põhimõtte. 1942: Penitsiliini masstootmisega biorekreatorites algab mikrobioloogiatööstuse ajastu. 1933: USA põllumajanduses algab puhasliinide ristamisel saadava hübriidmaisi tootmine. 1928: Alexander Fleming avastab penitsiliini - esimese antibiootikumi. 1885: Gregor Mendel avastab geenide ja nende pärandumise seadused. See avastus paneb 1900. a. aluse geneetika arengule. 1857: Louis Pasteur teeb kindlaks käärimise mikrobioloogilise olemuse. ~100: Esimene biotõrje: esimene teadaolev putukatõrjevahend - krüsandteemipulber Hiinas. 500 e.m.a. Kasutusel looduslikud ravivahendid: Hiinas kasutatakse hallitanud sojaoamassi mädapaisete ravis (antibiootikumi ebateaduslik kasutamine) 2000 e.m.a. Babüloonias aretatakse datlipalmi, risttolmeldades emaspuid kindlate isaspuude õietolmuga. 6000 - 4000 e.m.a. Algne biotehnoloogia: leiva kääritamine ja õlle pruulimine (Egiptus);
ammoniaaki, äädikhapet ja väetisi. Keemiatööstuses on ta üha olulisem süsiniku ja vesiniku allikas. Äädikhape (Acetic Acid - äädikas) Normaaltemperatuuril värvuseta, söövitav, teravalõhnaline vedelik. Tööstuslikult toodetakse äädikhapet puidu utmisel. Äädikhappe vesilahust nimetatakse äädikaks. Lisaainete klassifikatsioonis on äädikhappe koodiks E260 ja ta kuulub konservantide rühma. Konservandid pikendavad toiduainete säilivusaega tagades kaitse mikrobioloogilise riknemise eest. Äädikhape toimib ka happesuse reguleerijana s.t. ta reguleerib toidu pH ehk happelis-aluselist seisundit. Maitselt ülihaput äädikat ei tohiks toidulisandina kasutada, sest see kahjustab hambaid ja ärritab seedekulgla limaskesti. On ohtlik ehedal kujul või tugeva lahusena. Muud Lisaks eelpool mainitud komponentidele on pildil veel välja toodud sigaretis sisalduvad ained: värv, kütus.
3. Aminohapete keemilised omadused: · aminohapped sisaldavad aluselist aminorühma ja happelist karboksüülrühma ning see tingib aminohapete amfoteersed omadused (ühendid reageerivad nii aluste kui hapetega) · aminohapete reageerimisel üksteisega moodustuvad peptiidid (tekkinud peptiid reageerib järgmise aminohappega jne --> polüpeptiidid) 4. Aminohapete saamine: Aminohappeid saadakse valkude hüdrolüüsil või sünteetiliselt mikrobioloogilise sünteesi abil. VALGUD 5. Valkude ehitus. Koostisesse kuulub peale süsiniku, vesiniku ja hapniku ka lämmastik. Molekul koosneb üksikutest lülidest, mis on omavahel seotud peptiidrühmaga. Keskmiselt koosneb valgu molekul 300-1000 aminohappejäägist. Need paiknevad molekulis rangelt kindlaksmääratud järjestuses. Valkude struktuur on seotud 3 sideme olemasoluga: 1) peptiidside
Metanooli grammides 50 Kuivaine grammides 1,5 Lenduvad aluselised lämmastikühendid väljendatuna lämmasiku grammides 0,1 Furfurool ei ole lubatud Fermentpreparaadid Tärklise suhkrustamiseks piirituse valmistamise protsessi käigus kasutatakse peale linnaste veel mikrobioloogilise päritoluga fermentpreparaate, mille valmistamiseks kasutatakse hallitusseeni. Asendades linnaste valmistamise mikroobse päritoluga preparaatidega väheneb kõrgekvaliteedilise teravilja kulu seoses linnaste valmistamisega ning selle arvelt suureneb piirituse väljatulek. Kasutatakse vedelaid, kontsentreeritud ja kuivi fermentpreparaate. 2 3
ka limaskestade kui seedetrakti kaudu · Lindude haigused on kergesti ülekanduvad, linnuliha peab olema kontrollitud enne kui satub töötlemisse · Toidunakkuse tekitajad säilivad ja paljunevad hästi toiduainetes Haigustekitaja võib sattuda inimeseoragnismi pesemata aedviljade söömisel, mustade käte, toidu või vee kaudu. Mikroobid ei muuda toiduainete välimust ja palja silmaga ei ole nad nähtavad, siis saab nende olemasolu määrata ainult mikrobioloogilise analüüsiga. Zoonoosid Nakkusallikateks on haiged koduloomad ja tõvestavate mirkoobidega väliskeskkond, kus mirkoobid püsivad tükk aega eluvõimelistena. Zoonoosidesse võib nakatuda ka siis kui kasutame toiduks haigete loomade keetmata piima ja sellest valmisatutud tooteid, samuti haigete loomade mitte küllalt kuumtöödeldud liha. Liha kaudu võib nakatuda ka eeltöötlemisel ja toidu valmistamisel. Nakkuse levik on
1. Toidu ohutus kindlustunne, et toit ei põhjusta ettenähtud viisil valmistamisel ja/või kasutamisel kahju tarbijale. Toidu hügieen kõik tingimused ja meetmed, mis on vajalikud toidu ohutuse ja sobivuse tagamiseks toiduahela kõigis etappides. Toiduhugieeni ülesanded Toidu kaitsmine mb, keemilise ja füüsikalise saastumise eest Mikrobioloogilise paljunemise pidurdamine tarbija tervisehairete ja toidu enneaegse riknemise arahoidmiseks Toidupatogeenide ja termolabiilsete toksiinide havitamine tootlemisel Tarbijale ohutu toidu tagamine läbi hügieenireeglitest kinnipidamise Laudast lauale! 2. . Toidu turvalisus eksisteerib siis, kui kõigil inimestel on pidevalt füüsiline ja majanduslik juurdepääs piisavale kogusele ohutule ja taisväärtuslikule toidule tervislikuks ja aktiivseks eluks. Hõlmab 4 tingimust:
Enstüklopeediakirjastus] (lk. 277-279) Ökosüsteemi seisund Oluline on järve ökosüsteemi seisundi hindamisel ka gaasi-, eriti hapnikureziim. Põhjalähedased veekihid on hapnikuvaesed Nohipalu Valgjärves ning hapniku üleküllastus ülemistes kihtides on minimaalne. Enamikus Eesti sügavamates kihistunud veega väikejärvedes on hapnikku suvel rohkesti hüppekihist ülevalpool. Tavaliselt on ülemised veekihid hapnikuga üleküllastatud. Järve mikrobioloogilise seisundi halvenemise tunnused ilmnevad kõige selgemini kihistunud veega järvede põhjalähedases veekihis, kihistumata järvedes aga vahetult põhjasette peal olevas veekihis. Ligikaudsete hinnangute kohaselt on Eestis fütoplanktonirikkaid, tugeva veeõitsemisega järvi üle 25% kogu pindalaga 5544 hektarit. Fütoplanktoni liigiline kosseis on vaene vähetoitelistes järvedes, seal domineerivad väikeserakulised rohe- ja sinuvetikad, sageli ka koldvetikad.
03.2000. · Lisaainete määrus § 2. Lisaainete rühmad · Lisaained jaotatakse tulenevalt nende põhifunktsioonist rühmadeks, kuid kuulumine põhirühma ei välista lisaainete teisi funktsioone. · Lisaainete rühmad on järgmised: Lisaainete rühmad · 1) toiduvärvid - ained, mis parandavad toidu värvust või annavad toidule värvi; 2) säilitusained ehk konservandid - ained, mis pikendavad toidu säilimisaega, kaitstes seda mikrobioloogilise riknemise eest; 3) antioksüdandid - ained, mis pikendavad toidu säilimisaega, kaitstes seda oksüdeerumisprotsessidest tingitud riknemise eest (rasva rääsumine, värvuse muutumine ja muud sellised muutused); 4) vahutamisvastased ained - ained, mis väldivad või vähendavad vahu teket; 5) kergitusained või küpsetuspulber - ained või segud, millest vabaneva gaasi tõttu suureneb taigna maht; Lisaainete rühmad (järg)
toitumisaktiivsus ning kui temperatuur langeb alla4oC, peatub kookonite tootmine ja noorte vihmausside areng peatub täielikult. Ebasobilike tingimuste tõttu võivad vihmaussid jääda talveunne või rännata sügavamate kompostri- või mullakihtidesse. Arvatakse, et ainult kõrged temperatuurid üle 30oC ei pruugi olla vihmausside elu limiteerivaks teguriks, tegemist võib olla hoopis hapnikupuudusega, mis tekib temperatuuri tõusmisega kaasneva keemilise ja mikrobioloogilise aktiivsuse kasvuga Niiskus Niiskus on teine oluline tegur vihmausside elutegevuses. Vihmaussid hingavad läbi pindmise naha. Õhu käes või kuivas pinnases niisutab kehapinda vähehaaval kehamahl. Seetõttu on oluline jälgida kompostitava materali niiskuse sisaldust. Vermikompostimises enam kasutatavatele vihmaussidel esobib niiskusesisaldus vahemikus 50 kuni 90%. Näiteks kasvab sõnnikuuss loomasõnnikus kõige kiiremini, kui niiskust on 80 kuni 90%. Võrdluseks võib tuua katse Eisenia
1. Toidu ohutus kindlustunne, et toit ei põhjusta ettenähtud viisil valmistamisel ja/või kasutamisel kahju tarbijale. Toidu hügieen kõik tingimused ja meetmed, mis on vajalikud toidu ohutuse ja sobivuse tagamiseks toiduahela kõigis etappides. Toiduhugieeni ülesanded Toidu kaitsmine mb, keemilise ja füüsikalise saastumise eest Mikrobioloogilise paljunemise pidurdamine tarbija tervisehairete ja toidu enneaegse riknemise arahoidmiseks Toidupatogeenide ja termolabiilsete toksiinide havitamine tootlemisel Tarbijale ohutu toidu tagamine läbi hügieenireeglitest kinnipidamise Laudast lauale! 2. . Toidu turvalisus eksisteerib siis, kui kõigil inimestel on pidevalt füüsiline ja majanduslik juurdepääs piisavale kogusele ohutule ja taisväärtuslikule toidule tervislikuks ja aktiivseks eluks. Hõlmab 4 tingimust:
1. Salmonella 2. Shigella 3. Campylobacter jejuni 4. Listeria monocytogenes 5. E. coli (enteropatogeenne) 6. Clostridium botulinum 7. Clostridium perfringens 8. Brucella abortus 9. Mycobacterium bovis 10. Staphylococcus aureus 11. Vibrio parahaemolyticus 12. Vibrio vulnificus 13. Yersinia enterocolitica 14. Coxiella burnetti Piia Maria Nahkur Toidumürgistused 2. MIKROBIOLOOGILISED TOIDUMÜRGISTUSED Mikrobioloogilise toidumürgistuse e. intoksikatsiooni puhul paljunevad mikroorganismid toidus ja produtseerivad seal toksiini, mis eraldub toitu juba mikroorganismi eluajal, sellest ka nimetus eksotoksiinid. Haiguse põhjustavad eksotoksiinid, elusate mikroobide olemasolu söömise ajal ei ole vajalik. Tuntumad bakteriaalsed toidumürgistused on botulism, stafülokokkoos, Clostridium perfringensi ja Bacillus cereuse toksiinidega tekkivad haigused.
Bioloogia III kursus 1. Rakendusbioloogia ajalugu, olulisemad sündmused (valik õpikust lk 18) tuleb tead sündmuste järgnevust, mitte aastaarve. Käärimise mikrobioloogilise olemuse kirjeldamine (1857) Geenide pärandumise seaduspärasuste kirjeldamine (1866) Antibiootikumi penitsiliin massitootmine ja rakendamine bakteriaalsete haiguste raviks ( 1928) J. Watsoni ja F. Crick avastavad DNA geneetilise struktuuri seaduspärasused (1953) Esimene keharakkude (somaatilised rakud) liitmisel saadud hübridoom ( 1965) Esimese transgeense imetaja, hiire, loomine (1981) Turule lubatakse esimene GMO organism (1994)
1. Rakendusbioloogia ajalugu, olulisemad sündmused (valik õpikust lk 18) – tuleb tead sündmuste järgnevust, mitte aastaarve. 1.Käärimise mikrobioloogilise olemuse kirjeldamine 2.Geenide pärandumise seaduspärasuste kirjeldamine 3.Antibiootikumi- penitsiliin- masstootmine ja rakendamine bakteriaalsete haiguste raviks 4.James Watson ja Francis Crick avastavad DNa geneetilise sktruktuuri seaduspärasused 5.Esimene keharakkude(somaatilised rakud) liitmisel saadud hübridoom 6.Esimese Trensgeense imetaja- hiire loomine 7.Turule lubatakse esimene GMO organism 2. Mida mõistetakse rakendusbioloogia all ja mida biotehnoloogia all?
(Groundwater..., 2007 ) . Paljudes Euroopa riikides on kõrge kvaliteediga joogivee varud. Mõnedes riikides, kus majanduslikud ja poliitilised muutused on kaasa toonud infrastruktuuri halvenemise, on ebapiisav vee töötlemine ja desinfitseerimine joogiveeks. Paljudes Lääne-Euroopa riikides on vajadus täiustatud veepuhastusjaamade järele. Joogivee kvaliteet on eriti murettekitav Ida- Euroopa, Kaukaasia ja Kesk-Aasia (EECCA) riikides, kus on probleeme joogiveevarude mikrobioloogilise saastumisega. Pan-Euroopa regioonis puudub umbes 120 miljonil inimeselt juurdepääs puhtale joogiveele ja kanalisatsioonile (Water Use in Europa..., 2010). Rahvastiku tihedus määrab vee kättesaadavuse inimese kohta. Rahvastiku tihedus varieerub Euroopas, alates vähem kui 10 elaniku km2 kohta Islandil, Vene Föderatsioonis ja mõnedes Kesk-Aasia vabariikides (Kasahstanis ja Türkmenistanis) üle 300 km 2 , Beneluxi maades, San Marinos ning Maltal üle 1 000 km2 kohta
1. Rakendusbioloogia ajalugu, olulisemad sündmused (valik õpikust lk 18) tuleb teada sündmuste järgnevust, mitte aastaarve. 1) Käärimise mikrobioloogilise olemuse kirjeldamine. 2) Geenide pärandumise seaduspärasuste kirjeldamine. 3) Antibiootikumi - penitsiliini - masstootmine ja rakendamine bakteriaalsete haiguste raviks. 4) James Watson ja Francis Crick avastavad DNA geneetilise struktuuri seaduspärasused. 5) Esimene keharakkude (somaatilised rakud) liitmisel saadud hübridoom. 6) Esimese transgeense imetaja - hiire, loomine. 7) Turule lubatakse esimene GMO organism. 8) Sünnib esimene tuumkloonimise teel saadud imetaja
Munamassist moodustab koor umbes 11-14 %. Ülejäänud osa on järelikult söödav. Munakoores on väikesed poorikesed, mille kaudu toimub gaasivahetus. Lubikesta pooridel on ka oluline roll munade säilitamisel: pooride kaudu võivad munasse tungida bakterid ja hallitused. Toatemperatuuril kulub selleks tavaliselt 2-3 nädalat. Tagajärjeks on muna üleriknemine, kuna mikroobide kasvuks ja arenguks on muna ülisoodne keskkond. Munakoort kattev pindmine õhuke kest kaitseb teatud määral muna mikrobioloogilise saastumise eest, kuid käitlemisel ja transportimisel see tavaliselt hävib. Tasub teada, et määrdunud koorega munast pärast pesemist enam head ja kauasäilivat muna ei saa, sest pesemisega kattev kaitsekile kaob. Kanamuna koore värvus on tavaliselt valge, pruun või kollakas. Kanamunade koore paksus on tänapäeval üldiselt 0,4 mm ja enam. [6; 8.04.2008] Munavalge Munavalge koosneb peamiselt veest ja valkudest. Värvuselt valkjaskollane, muna kogumassist moodustab 54-60%
loputada koheselt rohke veega ja pöörduda arsti poole. Säilitada temperatuuril 5- 30°C lastele kättesaamatus kohas. Beerclean Toiduainetööstuse leeliseline desinfitseeriv üldpesuvahend pH 11 Beerclean on mõeldud toiduainetööstuse, õlle- ja mahlatootmise, meiereide desinfitseerivaks vahupesuks nii käsitsi kui survepesul. Emulgeerib efektiivselt loomseid ja taimseid rasvu, valgulist mustust. Mõõdukalt leeliseline. Kvaternaarsed ammooniumiühendid tagavad mikrobioloogilise puhtuse. Koostis: tensiidid, metasilikaat, betaiin. Kasutuskontsentratsioon 0,5 2,0%. Kasutamine: Pinnad loputada. Pesulahus valmistatakse 1% kontsentratsioonis (100ml/10L) 45°C vette, kantakse pinnale ja lastakse toimida 10-15 minutit. Seejärel eemaldatakse mustus ja vaht kuuma veega. Abbatclean Tugevalt leeliseline vahtu moodustav pesemis- ja desinfektsioonivahend pH 13 Abbatclean on effektiivne puhastusvahend tapamajadele ja toiduainetetööstusele
ja temperatuur? Soolamise viisideks on soolamine soolvees, kuiva soolaga või märgunud soola e soolapudruga, puistades või hõõrudes seda juustu pinnale. Soolvee opt konts 18-20% ja temp 8-12 ºC. Happesus ei tohi ületada 35 ºTh. Pehmete juustude soolamisel on konts madalam = 13-18%. 35. Miks on juustu pinna katmine vajalik? Milliseid meetodeid kasutatakse kõvade juustude katmiseks? Juustu kaitseks mustuse ja mikrobioloogilise saastumise vastu. Kasutatavad meetotid: 1) Parafiinimine 2) Kilega katmine e kiletamine 3) Pinna katmine vedela polümeriseeruva materjaliga 36. Juustu valmimist mõjutavad tegurid. Kuidas? Valmimine on seotud mikroobide arengu ning füüsikalis-keemiliste ja biokeemiliste muutustega, mis toimuvad juustumassi põhikomponentide laktoosi, rasvade ja valkudega. Valmimist mõjutavad ka keskkonna temp, pH, soola ja aktiivvee sisaldus
Mahe- ehk alternatiivne maaviljelus: Välditakse sünteetiliste mineraalväetiste ja teiste keemiliste preparaatide kasutamist. Põhirõhk on siin asetatud kompostitud orgaaniliste väetiste ja haljasväetiste kasutamisele ning liblikõieliste kultuuride kasvatamisele. · Biodünaamiline maaviljelus aluseks on R. Steineri antroposoofiline maailmavaade ja taimekasvatustöödes jälgitakse külvikalendrit. · Orgaanilis-bioloogiline maaviljelus põhineb mulla mikrobioloogilise tegevuse aktiviseerimisel. Pearõhk on asetatud orgaanilistele väetistele. 27. Väetistarbe määramise meetodid ja agrokeemiateenistus agrokeemiateenistus on organisatsioon, mis tegeleb väetistarbe määramisega. o Kõge tõepärasema pildi mulla väetistarbest saab põldkatsetega, so looduslikud katsed, mis viiakse läbi põllul v rm-l. Miinuseks se, et kehtivad vaid konkteerse kultuuri ja
Seleeni puudus on iseloomulik happelistele muldadele. Orgaanilised väetised Orgaanilised väetised on taimse või loomse päritoluga ained, mis otseselt või töödeldult väetistena mulda viiakse. Esimesed teated orgaaniliste väetiste kasutamisest pärinevad XV sajandist. Orgaaniliste väetiste kasutamise peamiseks eesmärgiks on mulla huumusvarude taastootmine, mulla energeetilise seisundi korrastamine, mulla mikrobioloogilise tegevuse aktiveerimine ja mulla rikastamine toiteelementidega. Orgaaniliste väetiste funktsioonid mullas ei ole mullaviljakuse stabiilsuse ja tõusu seisukohalt asendatavad ühegi teise võttega. Orgaanilise väetise funktsioonid: • Tagastatakse osaliselt või täielikult saagiga mullast eemaldatud toitained. • Lagunedes moodustub huumus. • Säilib ja paraneb mulla struktuur. • Suurenevad mulla puhverdusomadused. • Aktiviseeritakse mikrobioloogilised protsessid.
eest; 2) takistada kõigi olemasolevate bakterite paljunemist määrani, mis võib põhjustada tarbijate haigestumise või toidu kiire riknemise; 3) hävitada toidust kõik patogeensed bakterid põhjaliku keetmise-küpsetamise või töötlemise abil. Seega on toiduhügieen toimingute kogum toidu ohutuse ja hügieeninõuete- kohasuse tagamiseks. Toiduhügieenil on järgmised ülesanded: · toidu kaitsmine mikrobioloogilise, keemilise ja füüsikalise saastumise eest; · mikroobide paljunemise pidurdamine, vältimaks tarbijate tervisehäireid ja too- dete enneaegset riknemist; · toidupatogeenide ja termolabiilsete (temperatuuritundlike) toksiinide hävita- mine töötlemisel; · tarbijale ohutu toidu tagamine toiduhügieeni reeglite järgimisega. Toidu ohutust ning kvaliteeti saab tagada üksnes siis, kui on kindlustatud kontroll kogu tootmise ulatuses, toorme tootmine kaasa arvatud.
nõrgvesi on lahjem, lademe stabiliseerumine kiireneb ning prügila järelhooldus on lihtsam. Euroopa Liidu jäätmekäitlusjuhiste järgi on biokäitluse peamine eesmärk vähendada prügila koormust ning sinna ladestatavate biojäätmete hulka. Biolagunevate jäätmete käitlemise tulemusena saame komposti. Kvaliteetne kompost pole mitte ainult võõristevaba, patogeenivaba, haisuvaba ja hea struktuuriga materjal, vaid ka rikas humiinhapete, toitainete poolest ja mitmekesise mikrobioloogilise kooslusega. Sellist komposti on võimalik lisada turbale ning seda edukalt kasutada taimekasvatuses. Kompost on ka suurepärane mulla koostise parandaja ning mõjub orgaanilise väetisena. Biolagunevate jäätmete töötlemiseks on mitmeid võimalusi, kuid keskkonnakaitseliselt on eelistatum prügilasse bioloogiliselt lagundatavate jäätmete ladestamise asemel kasutada kompostimist (aeroobset biotöötlust) või anaeroobset biokäitlust. Keskkonnale kahjutum
Joonis 2. Mullaorganismid ja nende koosseis. Mineraalväetiste toime mulla mikroorganismide elutegevusele oleneb väetise liigist ja mulda viidud kogusest. Lämmastikväetiste suured kogused (üle 120kg/ha) mõjuvad kahjulikult mulla mikrofloorale, kuna väheneb mügarbakterite õhulämmastiku sidumise aktiivsus. Fosfor- ja kaaliumväetiste kahjulik toime võib ilmneda väga suurte väetise koguste mulda viimisel. Paremaks võtteks mulla mikrobioloogilise tegevuse aktiveerumisel on mulla regulaarne rikastamine orgaanilise ainega (tahke käärinud laudasõnnik, kompostid jt). Mulla rikastamisel huumusega on raske üle hinnata vihmausside tähtsust ja kasulikkust mullas. Heinrich Vipperi andmetel on meie põldudel keskmiselt 33...77 vihmaussi 1m2 kohta. Kokku leidub meie muldades 25 eri liiki vihmausse. Väga viljakates muldades võib vihmausside kogukaal 1ha künnikihis olla 2000...4000kg (keskmine 900kg/ha). Vihmausside tähtsus
aga keerukas ja kallis. Piisavalt suure molekulmassiga plasti osatakse saada ainult laktiidist, mis on väga ebapüsiv ning säilib vaid veevabas keskkonnas. PLA omahind on PE omast vähemalt kuus korda suurem. Seetõttu ei suuda PLA, hoolimata oma biolagunevusest, asendada laiatarbeplaste. PLA- plasti biolagunevus põhineb materjali suhtelisel keemilisel ebastabiilsusel, toimudes algul niiskuse ja temperatuuri toimel ja jätkudes oligomeersete piimhappeestrite mikrobioloogilise lagunemisega. See tähendab, et PLA on kompostitav. Polühüdroksüaklanoaadid (PHA, PHB, PHBV, PHBH) hõlmavad väga suurt ja mitmekesist rühma hüdroksülkarboksüülhapete polüestreid. PHA- d on bakterite sünteesitavad varuained, mis on looduses laialt levinud. PHB on väga heade omadustega bioplast, mis on oma füüsikaliste omaduste poolest väga lähedane polüpropüleenile. PHB sünteesimisega pole mingit probleemi, seda plasti toodavad mikroorganismid valmiskujul. Raskus seisneb
areng mõneti pidurdub. 5 ...6% juures seiiskub paljunemine. Pidurdub ka võihappebatsillide eluteg. Tulenevalt mikroobide arengu pidurdumisest, jääb AH hulk soolastes juustudes väiksemaks. Soolasisalduse alanedes proteolüütilised protsessid aktiveeruvad ja AH hulk kasvab. Kõrge soolsuse korral on pid. ka lipolüütilised protsessid. 13. Miks on juustu pinna katmine vajalik? Milliseid meetodeid kasutatakse kõvade juustude katmiseks? Kaitseks mustumise ja mikrobioloogilise saastumise vastu. Hallitus ja limakoorikuga juustude katmisel peab arvestama nende valmimise eripära, võimaldades selle jooksul tekkivate gaaside eraldumist jm. tingimusi. Kõvade juustude katmiseks kasutatakse: · Parafiinimist · Kilega katmist e. kiletamist · Katmist vedela polümeriseeruva materjaliga Juustu pind kaetakse hallitamisvastase kihiga Natmycin, Delvocid 14. Juustu valmimist mõjutavad tegurid. Kuidas?
III.sademeteveega mulda sattuv nitraatlämmastik. IV.orgaaniliste väetistega mulda antud lämmastik. V.mineraalväetistega mulda antud lämmastik. 58. Orgaanilised väetised, bakterväetised. 1. Orgaaniliste väetiste kasutamise peamisteks eesmärkideks on: 2. Mulla huumusvarude taastootmine (huumuseks muutub ca ¼ , kuna ülejäänud osa mineraliseerub. 3. Mulla energeetilise seisundi parandamine 4. Mulla mikrobioloogilise seisundi korrastamine - selle tagajärjel muutub osa raskesti lahustuvatest ühenditest kergesti lahustuvateks ühenditeks. 5. Mulla rikastamine toitainetega 6. Aitab parandada ja säilitada mullastruktuuri 7. Suurendab puhverdusomadusi ebasoodsate välismõjude vastu 8. Suurendab muldade neelamismahutavust, mis takistab taimetoitainete välja leostumist 9. Rikastab mulda kasvuainetega (kasvustimulaatorid, inhibiitorid)
Nitraatioon on ammoniaagi mineraliseerumise lõppsaadus, mis viitab varem toimunud saastele. Mida rohkem on vees orgaanilisi aineid, seda suurem on vee hapnikuvajadus bakteriaalse ja orgaanilise aine lagundamiseks kaaliumpermanganaadiga, s.o. permanganaatne hapnikutarve (PHT). Seetõttu on vajalik neidki näitajaid regulaarselt mõõta.[4] 5.3.3. MIKROBIOLOOGILISED OHUD Kindlustamaks basseinivee epidemioloogilist ohutust on ujula omanik kohustatud tagama basseini vee mikrobioloogilise kvaliteedi regulaarse kontrolli, mille kordsus ja maht on ette nähtud kehtivate normidega [8] 6. pH-TASEME REGULEERIMINE pH näitaja on vee aluseline/happelisuse näitaja. VV määrus sätestab pH nõude intervallis 6,7- 8,0. pH alla 6,7 tõuseb vee agressiivsus, mis kutsub esile basseini metallosade korrosiooni, keraamiliste plaatide vuukide lõhkumise ning ärritab külastajte limaskesta, kloor kulub kiiremini. pH = 7 vesi neutraalne.
III.sademeteveega mulda sattuv nitraatlämmastik. IV.orgaaniliste väetistega mulda antud lämmastik. V.mineraalväetistega mulda antud lämmastik. 58. Orgaanilised väetised, bakterväetised. 1. Orgaaniliste väetiste kasutamise peamisteks eesmärkideks on: 2. Mulla huumusvarude taastootmine (huumuseks muutub ca ¼ , kuna ülejäänud osa mineraliseerub. 3. Mulla energeetilise seisundi parandamine 4. Mulla mikrobioloogilise seisundi korrastamine - selle tagajärjel muutub osa raskesti lahustuvatest ühenditest kergesti lahustuvateks ühenditeks. 5. Mulla rikastamine toitainetega 6. Aitab parandada ja säilitada mullastruktuuri 7. Suurendab puhverdusomadusi ebasoodsate välismõjude vastu 8. Suurendab muldade neelamismahutavust, mis takistab taimetoitainete välja leostumist 9. Rikastab mulda kasvuainetega (kasvustimulaatorid, inhibiitorid) 10
5. Ebapiisav küpsemisaeg 6. Linnuliha ebaõige sulatamine ja säilitamine: 7. Mitme nakatumispõhjuse koosmõju. 8. Toidu säilitamine temperatuurivahemikus 10-60*C 9. Haiged kokad ( juhul, kui on ilmnenud järgnevad tervisehäired,iiveldus, külmetus, kurguvalu, lööve /paised, kõhuvalu peab töötaja teatama koheselt juhtkonnale ja tööle mitte ilmuma) 10. Jääkide kasutamine (keelatud on segada eelmisel päeval järelejäänud toitu värske toiduga). TOIDUMÜRGISTUSED VÕIVAD OLLA: Mikrobioloogilise päritoluga: a) seened b) bakterid SALMONELLOS- levib toore hakklihaga, subproduktidega, veelindude munadega, isehapendatud piimaga.( tugev kõhuvalu, kõhulahtisus, iiveldus koos oksendamisega.) BOTULISM- levib puudulikult steriliseeritud konservidega (peavalu, nägemis- jahingamishäired, kõne-ja neelamise raskenemine) STAFÜLOKOKKIDE TOKSIKOOSID- levib piimasaadustega, magustoitudes, õliga kalakonservides( nõrkus, iiveldus, oksendamine, krambid kõhupiirkonnas, kõhulahtisus).
(tööstused, loomakasvatus). Põhilised lämmastikusisaldavad allikad atmosfääris on tööstuse gaastijäätmed ning küttuse põletamisprodukt. Gaasijäätmetes on sobilikud tingimused nitrosoühendite lähteühendite sünteesiks. Nitrosoühendid atmosfääris ei ole stabiilsed. · Nitrosoühendid mullas- lämmastiku sisaldus mullas on määratud järgmiste protsessidega: orgaaniliste ainete mikrobioloogilise lagundamisega, nitrifikatsiooniga ja denitrifikatsiooniga. Amiinide moodustamine mullas toimub keemiliste ühendite või orgaaniliste ainete lagundamisel. Nitraatide põhiline allikas on põllumajandus. · Nitrosoühendid vees- põhilised nitrosoühendite ja lähteühendite allikad on vees tööstusettevõtete, põllumajandusettevõtete jäätmed, lämmastiku väetised ning mürkkemikaalid. Nitrosoühendite süntees vees on tingitud mikroflooraga, vee pH
annaabi.ee 
