Kasvatamine 16 · Mais on valgusenõudlik ja soojalembene lühipäevataim. · Sobivaim kasvukeskkond: - kerge, - hästi õhustatud, - neutraalne, - viljakas muld. · Maisi kasvatatakse kogu maakeral, v. a polaaralad (põhja pool 50° pl pole majanduslikult kasulik maisi teraks kasvatada). 17 · Seeme idaneb üle +10°C, võib taluda külma -3°C. · Täiskasvanud taimed miinustemperatuure ei talu. · Kasvuks optimaalne temperatuur on 25-30°C (peaks olema kogu kasvuperioodil). · Üle 32°C puhul ja madala õhuniiskusega on tolmlemine raskendatud. 18 · Soodsaim külvisügavus on 3-4 cm, kuival mullal 5-6 cm. · Tärkamisjärgne hooldamine seisneb äestamises ja vaheltharimises (umbrohutõrje). 19 Mais ja Eesti · Eestis katsetati maisi kasvatamist esmakordselt 1835
segalehtmetsad ja lehtmetsad. Tessini kantonis on suured kastanimetsad, millel oli varem tähtis koht toiduallikana. Kümme protsenti riigi pindalast on kaetud põllumaaga, 28% karjamaaga ja kahel protsendil maast on veiniistandused jm püsivad põllukultuurid. Kliima Sveits jaguneb viieks regiooniks, mille vahel on suured kliimaerinevused: Juura mäestik, Sveitsi kiltmaa (Mittelland), Ees-Alpid, Alpid ja Alpidest lõuna poole jääv ala. Sveitsi kiltmaal on kliima leebe. Miinustemperatuure esine detsembrist varajase 6 märtsini. Juura mäestikus ja Alpides on kõrgusest tingitult muidugi madalamad temperatuurid ja kõrgel Alpides esineb ka liustikke. Alpidest lõunapool asuv Ticino asub lähistroopilises kliimavööndis ja sealsed temperatuurid on enamasti 2-4°C kui Sveitsi kiltmaal. Veekogud Sveits moodustab veelahkme, millest vesi jõuab Reini kaudu Põhjamerre, Rhône'i jõe
Taimedel madalate temperatuuride taluvus: jaheduskindlus 0…5 ºC külmakindlus kuni -20 ºC pakasekindlus alla -20 ºC. Talvekindlus – taimede võime taluda lisaks madalatel miinustemperatuuridele teisi ebasoodsaid tingimusi nagu vettimine, kopitamine, lämbumine, suured ööpäevased temperatuurikõikumised, sula ja pakase vaheldumine Kevadised või varasügisesed öökülmad on sageli suureks ohuks aiakultuuridele. Kui talvel puhkeolekus taime osad võivad taluda madalaid miinustemperatuure, kuid kevadel kasvu alustanud veerikkad taimeosad (lehed, õied) saavad kahjustatud juba paari miinuskraadi juures. Samuti ei talu valminud viljad külma ning võivad vajada kaitset sügisel. Öökülma kahjustuse vastu saab rakendada mitmeid võtteid: kattekangad, tuule- , udumasinad, gaaasipõletid, lõkked, tõrvikud, taimede veega pritsimine jne). Kuumusest tingitud kahjustuste põhjuseks on häired ainevahetuses. Fotosüntees on takistatud 35 ºC juures, veidi kõrgematel temperatuuridel
Maksimaalse terasaagi annab kaer temperatuuridel vahemikus 15...20°; kõrgeid kasvuaegseid temperatuure talub kaer halvemini kui nisu ja oder. Idanemisest tera valmimiseni vajab kaer aktiivsete temperatuuride (üle +10 °C) summat 900...1300 °C Kaera terad hakkavad idanema juba temperatuuril +1...+2° C, idanemine kiireneb tunduvalt temperatuuri tõustes üle +5° C. Lühiajalistele madalatele temperatuuridele on kaera oras küllaltki vastupidav; ta talub hästi mõõdukaid miinustemperatuure (-3...-4° C), kahjustused ilmnevad alles tugevamate külmade (-7...-8° C) korral. Tänu heale vastupidavusele madalatele temperatuuridele võib kaera külvata varakult, esimesel võimalusel. Varajane külv võimaldab kaera taimedel kasutada kevadist niiskust ja mõõdukalt jahedaid temperatuure. Kaer on niiskusenõudlik kultuur. Transpiratsioonikoefitsent (vee hulk grammides, mida on vaja 1 grammi kuivaine moodustamiseks) on 500...600. Suur veevajadus algab kaeral võrsumise algusest
annaabi.ee 
