(kus q on äravoolumoodul, Q on vooluhulk l/s ja A on valgla km2) Neid teisendusi on vaja selleks, et teha hüdroloogilisi arvutusi ning neid rakendada (äravoolu reguleerimine, vesiehitiste rajamine, maaparandus, vee saamine kalakasvatuseks). Tänu sellistele valemitele on võimalik arvutada äravoolunormi, tipp- ja miinimumvooluhulki ning nende ületustõenäosusi, vooluhulka ühel või teisel kuul või aastaajal. Miinimumvooluhulga järgi saab nt otsustada, kui palju võib jõest vett võtta ning kui palju peab sinna loodusliku ökosüsteemi jaoks alles jätma. Vee eest kaitstavate rajatiste (tammide) kavandamiseks on vaja osata arvutada oodatavaid veetasemeid. 7. Valgla veebilanss ET + E m=Pv -Q ± S (kus ET on evapotranspiratsioon, Ev aurumine taimkatteta maapinnalt ja veepinnalt, Pv valglale langenud sademed ning S valgla veevaru muutus) Järvede hüdroloogia 8
vaatlusaluse jõe andmerea pikendamiseks kõlbab, tehakse kindlaks korrelatsioonarvutusega. Arvutatakse korrelatsioonitegur R. Kui R ≥ 0,8, on seos kahe jõe vooluhulkade vahel hea Graafilised ja grafoanalüütilised meetodid: 1) Kahe näitaja vahelise suhte meetod p = y/x 2) Vähimruutude meetod – leitakse seos kahe vaatlusjaama andmete vahel 3) Korrelatsiooni meetod – regressiooni analüüs 20. Miinimumäravool ja arvutusalused. Sanitaarvooluhulk. Miinimumvooluhulga järgi saab otsustada, kui palju võib jõest (ojast) vett võtta ning kui palju peab sinna loodusliku ökosüsteemi jaoks alles jätma. Miinimumäravoolu selgitamiseks analüüsitakse suvise (kevadsuurvee lõpust jäänähete ilmumiseni) ja talvise (jäänähete tekkimisest kevadsuurvee alguseni) madalvee andmeid. Et äravoolumiinimumi on raskem hinnata kui suurveemaksimumi, siis loetakse miinimumvooluhulgaks madalveeperioodi 30-päeva-keskmist vooluhulka
annaabi.ee 
