Maksude maksmine läheb selle alla, me oleme nõus makse maksma, kuid kui kogemata jääme vahele sellekuiselt kogumiselt, siis me ei lähe seda ise teavitama. Kõige vähem on õigustatud ühiskondlik sund nn isamaaarmastuse levitamisel sõdades osalemine, kus on ohvrid. Sõduritele tehakse ajupesu oma maa kaitsmise, isamaalisuse kohta. Vabaduse erisus hüvede vahel tuleb välja parimalt, kui üks inimene omab midagi kellegi teise arvelt, nt kasvõi toit, mis peaks olema üks miinimumvajadus ning hüve, nt tarkus, mida saab iseseisvalt õppida ning füüsiliselt kelleltki ära võtta. Õiglust tähendab demokraatias võrdsust- asjadeseis, mis tekitab vähim kadedust. Õigluseks ja võrduseks on vaja klassideta ühiskonda. Vaadete vabadus, inimese omadus pole hangitud teist inimest kahjustades. Vaba konkurents on ainus tee tõeni jõudmiseks. Iga inimene õpib endale huvipärast eriala ning seda tehes, ei kahjusta me teisi.
tegevusmahtu, mis samuti mõjutab õnnetuse tõenäosust ja kuluootust. Ohustamisvastutus: Kahjustaja suurendab ettevaatust ja vältimiskulusid seni kuni selle piirkulu saab võrdseks marginaalse kahjuootusega (x’); Probleem: E ei ole motiveeritud oma panuse andmiseks kahjude vältimiseks. 27. Suuruseelised ja nende põhjused. Suuruseelised (economies of scale): Kulueelised –mastaabisääst; Arenduseelised; Jaotamatus – pidev võimsuskasv tehniliselt võimatu; Põhjused: Tootmistegurite miinimumvajadus > 0; Kahe kolmandiku reegel: mahu kasv > materjalikulu kasv; Stohhastiline sääst: suurus aitab riske hajutada; (Miinimumvõimsuste) vähima ühiskordse efekt (6-10-15>30); Õppimis- e kogemusefektid; Võrgustikuefektid. 28. Pöördumatud kulutused (investeeringud). Pöördumatud kulutused (sunk costs): Investeeringud turule sisenemiseks lähevad turult väljumisel kaduma; 29. Loomuliku monopoli teke ja kadu. Tekke: Kadu: 30.Loomuliku monopoli hinnaprobleemid. 31