I.S. TURGENEV ,,RUDIN"sisu kokkuvõtte Tegelased: Rudin Aleksandra Pavlovna Sergei Pavlõts Volõntsev (Pavlovna vend) Mihhailo Mihhailõts Darja Mihhailovna Lassunskaja Darja Mihhailovna lased Vanja ja Petja, tütar Natalja Koduõpetaja Bassistov Pandalevski (Darja Mihhailovna nuhk) Afrikan Semjonõts Pigassov m-lle Boncourt Pandalevski Leznjov Rudin oli aasta kolmekümne viiene mees, pikakasvuline, piust vimmas, käharpäine, tõmmu, ebakorrapärase, kuid ilmeka ja targa näoga. Riided olid tal vanavõitu ja pisut kitsad, ta oleks neist justkui välja kasvanud. Rudin läks Darja Mihhailovna mõisa ja ütles, et ta sõber parun oli väga kahetsenud, et ei saanud tulla isiklikult hüvasti jätma. Rudin hakkas väga mõisaprouale meeldima. Nende suhted olid väga head
Kristjan Jaak Peterson Kristjan Jaak Peterson Sündis 14.märtsil 1801.a. Riias Õppis 3-aastaselt lugema Vanemad Jaak Peterson Anna Elisabet Mihhailovna Pärit Viljandimaalt,Kikka talust Lätlane Läks Riiga ja töötas Suri 1807. aastal Jakobi koguduse kirikuteenrina Riiast Tartusse Jalgsi Peterson astub Looming 21 luuletust "Soome mütoloogia" tõlkis rootsi keelest saksa keelde oodid pastoraalid Keele-ja rahvaluuleuurija
tema igavat juttu puhtalt viisakusest kuulavad. Tähtsamad külalised prantsuse pagulased abee Morio ja Mortemart. Peole saabub vürst Bezuhhovi vallaspoeg Pierre, kes on seltskonnas kogenematu ja hajameelne ning rikub seetõttu paljusid viisakusreegleid. III- Pierre kohtub peol vana tutava Andrei Bolkonskiga, kes on minemas sõtta (Napoleoni vastu). Oma raseda naise plaanib ta saata maale isa juurde. IV- Kui v. Vassili peolt lahkub, läheneb talle Anna Mihhailovna, kes palub tal kosta oma poja eest Keisrile. Vürst nõustub sellega viimaks vastumeelselt. Pierre eksib taas kogenematusest seltskonna viisakusreeglite vastu, kuid Bolkonski päästab ta halvimast. V-Pierre läheb Andrei Bolkonski juurde õhtust sööma. Bolkonski kurdab, et pole oma abieluga rahul ja soovib, et ta polekski abielus. Pierre ei mõista sõpra. Andrei veenab Pierrei mitte enam minema Kuragini juurde jooma. Pierre lubab algul, kuid koduteel mõtleb ümber ja läheb ikka.
7 Maalikunstnik Ivan Siskin 18321898 Oli vene maalikunstnik ja graafik. 8 Kosmonaut Juri 9. märts Oli nõukogude kosmonaut, kellest Aleksejevits 1934 - 27. 1961. aastal sai esimene kosmoses Gagarin märts käinud inimene. 9 Baleriin Maia 20. Juudi päritoluga Vene balletitantsija, Mihhailovna novembril sageli nimetatud kaasaja suurimaks Plissetskaja 1925 .... baleriiniks. 10 Näitleja Juri Nikulin 18. Oli Nõukogude Liidu ja Venemaa detsember teatri- ja filminäitleja ning 1921- 21. teatrilavastaja. august 1997 11 Sportlane Roman 15. On Venemaa jalgpallur.Ta mängib
5.Mis sajandil hakkas ilmuma ilmalik kirjandus? 18.sajandil. 6.Nimeta esimene eestikeelne kalender- Eesti-Ma Rahwa Kalender 1731 ajaleht-Lühhike Öppetus August Wilhelm Hupel 7.mis rahvusest olid need, kes kirjutasid esimesi jutte eesti keeles? Saksa rahvusest Nimeta mõned:Friedrich Wilhelm Wilmann, August Wilhelm Hupel, Otto Wilhelm Masing. Kristian Jaak Peterson- 1801- 1822 14. märts 1801 sündis Riias, ta isa oli Viljandist Lätti elama asunud. Ta ema oli Anna Elisabet Mihhailovna. Hariduse sai Riia kubermangugümnaasiumis. Kooliajal kirjutas põhiosa oma luuletustest, pidas ka päevikut. 1819 astus Tartu ülikooli usuteaduskonda, läks hiljem üle filosoofiateaduskonda. Lahkus sealt ilma kursust lõpetamata majanduslikel ja tervislikel põhjustel (haigestus tuberkuloosi.) Viimased eluaastad oli Riias vanemate juures, kus andis eratunde, kirjutas saksakeelseid luuletusi ja tegeles keeleteadusega. Suri 4.augustil 1822 ja on maetud Riia Jakobi kalmistule.
tervelt kümme aastat. Marja kartis oma tädi. Tädi kandis alati valget tanu jja valget jakki. Akna all istudes ootas Marja Gedeonovskit (Sergei Petrovits). Marja austas teda väga, kuna teine oli väga kiindunud Marja kadunud mehesse. Marfa aga vastupidi ei sallinud teda. Sergei Petrovitsil polnud head haridust, kuid see- eest oli ta väga meeldiv inimene. Ja lõpuks astus tuppa oodatud külaline. Tuppa astudes kummardas enne majaprouale, siis Marfale. Küsis Jelizaveta Mihhailovna tervise järgi (Marja tütar) ja Jelena Mihhailovna järgi. Jelenat hüüti Lenotskaks. Sergei Petrovits tuli uudisega, et külla on saabunud Lavretski, Fjodor Ivanovits. Naised olid väga üllatunud. Marja asus kohe Gedeonovskit küsitlema, kuidas Fedjal läheb. Gedeonovski teadis rääkida, et Fedja on viimasel ajal Pariisis viibinud, nüüd olevat aga Itaalia riiki kolinud. Fedja olukord oli kole. Räägitakse, et tema naine olevat seal teinud tutvusi igasuguste artistide ja pianistidega
..........................................................................................6 Kasutatud allikad......................................................................................................................7 Erandlik elust Lermontovi täisnimi on Mihhail Jurevits Lermontov. Ta sündis 15. oktoobril 1814 Moskvas ja suri 27. augustil 1841 Pjatigreskis.Ta oli tundlik, raske iseloomuga poiss; mitte eriti kena välimusega, kuid naiste seas populaarne. Lermontovi ema oli Marja Mihhailovna Lermontov ja isa Juri Petrovis Lermontov. Tema isa oli vaene Sotimaalt pärit aadliku poeg.Vanemate kooselu ei olnud õnnelik, lõbujanuline ja truudusetu Juri Lermontov pettis oma abikaasat järjekindlalt. Lõpuks elasid nad üldse lahus. Lermontov kasvas rikka emapoolse vanaema mõisas Tarhanõs. Ta kannatas noorena viletsa tervise käes ja tema vanaema ravis teda kolmel korral Kaukaasias. Mihhail õppis algul Moskva ülikooli aadlike pansionis ja käis hiljem Peterburis alamlipnike koolis.
Mihhail Lermontov Elulugu Vene poeet, prosaist ja dramaturg Mihhail Lermontov sündis 15. oktoobril 1814 Moskvas. Lermontovi suguvõsa ei olnud jõukas. Tema isa, Juri Petrovits Lermontov, oli väikemõisnikust jalaväekapten, kes eluviisilt oli provintsikeigar ja pummeldaja. Ema Maria Mihhailovna oli pärit rikkast perekonnast ning saanud parima kasvatuse. Rikka pruudina oleks ta võinud teha hiilgava partii, kuid kirglik armastus vaese naabermõisniku vastu sundis teda suguvõsa vastuseisu kiuste J.P.Lermontovile mehele minema. Abielu oli õnnetu ja varsti pärast poja sündi kolis naine oma võimuka ning rikka ema juurde tagasi. Tema lapsepõlv oli rõõmutu. Varase ea muljed jätsid ta hinge eluajaks rusuva jälje. Mihhail polnud veel kolmeaastanegi kui ema suri tiisikusse
Levin= Le- maamees, ohvitser Vronski- krahv, rikkur, hiljem võlgades, Anna mees, tegelt pidi Kittyga abielluma Kitty/ Katerina= Ky -Dolly õde, Levini naine Natalja- Kitty õde, elab mujal Dolly/ Darja Aleksandrovna- K õde, Stepani naine Vürst/vürstinna- Dolly ja Kitty vanemad Stepan Arkadjits Oblonski- Anna vend, Dolly mees Aleksei Aleksandrovits =AA- Anna mees, kuulus prominent Lvov- Kitty õe Natalja abikaasa, aadlik Nikolai-Levini vend, sureb ära, tibi Marja Nikolajevna Agafja Mihhailovna- Levini majapidajanna, ragistavad Ky-ga Betsy-Vronski nõbu ja usaldusisik Sergei Ivanovits- kirjanik, oli Varenka kavaler, Levini vend I OSA Levin tuleb linna, et Kitty kätt paluda; uisuväljak; küllakutse krahvinna poolt. Külas üritab tädi Levinit lolliks teha, alandada, vürst on Levini poolt- näeb temas tõelist soovi 66. Levin kohtub Vronskiga ja tahab välja selgitada, miks too temast parem on 63.Vronski ei tahtnud tegelikult abielluda, käis ns külas 68
14.02.07 1) Autobiograafiline foon isiklikest elamustest lähtudes, prototüüpide probleem. Sügavalt isiklikult läbitunnetatud teos. Üheski tema teoses ei ole sellist tegelast, keda võiks samastada autoriga. Peategelased on distantseeritud tema isikust. Naispeategelane Varvara Aleksejevna Dobrosjolova (Dobroe selenie head asulad, rõhutatakse heasüdamlikkust) (Dostojevski õe nimi on Varvara Mihhailovna) Bõkov meenutab Dostojevski õe peigmeest, kellesse ta suhtus küllaltki kriitiliselt, kuna see toetas materiaalselt tema õde ja perekonda. Need on kaks tegelast, kes omavad reaalseid prototüüpe. Selles tekstis peegelduvad autori isiklikud muljed. Erakorteri võimalus, vahetab tihti. Antud perioodil jälgib ta Peterburi vaeseid inimesi. Miks selline pealkiri? Kahetähenduslikkus Vaesed materiaalselt vaimuvaesed Ideoloogiline taust
Nurejev otsustas õppida tantsimist, ja nii kolis ta 1955. aastal Leningradi, kus astus Koreograafiakooli. Aleksandr Pushkin võttis ta oma hoole alla. 1958. aastal lõpetas 20- aastane Nurejev Leningradi Koreograafiakooli ja sõlmis oma esimese lepingu Kirovi (praegune Maria teater Peterburis) teatriga. Suure eduga tantsis ta paljudes osades. Nii tema õpetajat kui ka publikut rabas uue tähe väljendusrikkus. Maia Plissetskaja- Maia Mihhailovna Plissetskaja (vene ; sündinud 20. novembril 1925 Moskvas) on juudi päritoluga Vene balletitantsija, sageli nimetatud kaasaja suurimaks baleriiniks. Aastal 1943 lõpetas ta Moskva koreograafiakooli. Kohe pärast kooli lõpetamist sai temast priimabaleriin, mis on ühele baleriinilõpetajale haruldane. Tema punased juuksed ja silmatorkav välimus tegid temast glamuurse kuju. Tema pikad ja nõtked käed olid tollal ainulaadsed,
Mihhail Bulgakov Tema täispikk nimi on Mihhail Afanasjevitš Bulgakov. Ta oli vene kirjanik. Mihhail Bulgakov sündis 15. mail 1891. aastal Kiievis, mis tollal kuulus Vene impeeriumi koosseisu. Peres oli seitse last, tema oli esiklaps ning tal oli 4 õde ja 2 venda. Isa Afanasi Bulgakov töötas õppejõuna Kiievi Teoloogilises Seminaris ning ema Varvara Mihhailovna oli endine õpetaja. M.Bulgakovil oli õnnelik lapsepõlv. Bulgakovite pere oli sõbralik, kultuurne, musikaalne, teatrihuviline. Ema hoolitses selle eest, et kodus kõlaks muusika, sädeleks vaimukas sõna. Isa, sügavalt usklik ja väga hea haridusega ajaloolane, lisas akadeemilise täpsuse, sihipärase tööharjumuse ning lugupidamise keelte ja kirjanduse vastu. Kodus oli oma orkester, Mihhaili käe all tehti näitemängu, loeti ette oma luuletusi. Kõik see tekitas temas huvi teatri vastu
KAJAKAS KOMÖÖDIA NELJAS VAATUSES TEGELASED: IRINA NIKOLAVEJNA ARKADINA mehe järgi Trepleva, näitlejanna KONSTATIN GAVRILOVIT TREPLEV tema poeg, noormees PJOTR NIKOLAJEVIT ZARETNAJA Arkadina vend NIINA MIHHAILOVNA ZARETNAJA noor neiu, rikka mõisniku tütar ILJA AFANASJEVIT AMRAJEV eruporutik, Sorini mõisa valitseja POLINA ANDREJEVNA tema naine MAA nende tütar BORISS ALEKSEJEVIT TRIGORIN kirjanik JEVGENI SERGEJEVIT DORN arst SEMJON SEMJONOVIT MEDVEDENKO õpetaja JAKOV töömees KOKK TOATÜDRUK Tegevus toimub Sorini mõisas. Kolmanda ja neljanda vaatuse vahet on kaks aastat.
Tšehhov Näidend „Kajakas“ Arkadina, Irina Nikolajevna - mehe järgi Trepleva, näitlejanna Treplev, Konstantin Gavrilovitš - tema poeg, noormees Sorin, Pjotr Nikolajevitš - Arkadina vend Zaretšnaja, Niina Mihhailovna - noor neiu, rikka mõisniku tütar Šamrajev, Ilja Afanasjevitš - eruporutšik, Sorini mõisa valitseja Polina Andrejevna - tema naine Maša - nende tütar Trigorin, Boriss Aleksejevitš - kirjanik Dorn, Jevgeni Sergejevitš - arst Medvedenko, Semjon Semjonovitš - õpetaja Jakov - töömees Kokk Toatüdruk Tegevuspaigaks on Sorini mõis. Kolmanda ja neljanda vaatuse vahet on kaks aastat. Esimene vaatus Medvedenko ja Maša tulid jalutuskäigult
tütar" ja "Pugatsovi lugu". 5. Enne pulmi külastas ta Boldino mõisa, kuhu ta oli sunnitud jääma pikemaks ajaks piirkonnas levinud nakkushaiguste tõttu. Seda Puskini kirjandusperioodi nimetatakse Boldino sügiseks. Mihhail Jurjevits Lermontov Elu: 1. Sündis 15. oktoobril 1814 Moskvas. 2. Tema isa, Juri Petrovits Lermontov, oli väikemõisnikust jalaväekapten ja ema Maria Mihhailovna oli pärit rikkast perekonnast ning saanud parima kasvatuse. 3. Tema lapsepõlv oli rõõmutu. Varase ea muljed jätsid ta hinge eluajaks rusuva jälje. Mihhail polnud veel kolmeaastanegi kui ema suri tiisikusse. 4. Kohe pärast tütre surma "ostis" vanaema 25000 rubla eest isa käest õiguse tütrepoega kasvatada. Vanaema osutas suurt tähelepanu Mihhaili haridusele. Juba varases lapsepõlves valdas ta hästi keeli ja õppis tundma ajalugu ning vene kirjandust. 5. 1841
Sõnum tema surmast levis kulutulena üle Neevalinna ning peagi kogunes poeedi maja väravasse tuhandeid inimesi. Valitsus ehmus... Lühike loomingu ülevaade Lermontov Vene poeet, prosaist ja dramaturg Mihhail Jurjevits Lermontov sündis 15. oktoobril 1814 Moskvas. Lermontovi suguvõsa ei olnud jõukas. Tema isa, Juri Petrovits Lermontov, oli väikemõisnikust jalaväekapten, kes eluviisilt oli provintsikeigar ja pummeldaja. Ema Maria Mihhailovna oli pärit rikkast perekonnast ning saanud parima kasvatuse. Rikka pruudina oleks ta võinud teha hiilgava partii, kuid kirglik armastus vaese naabermõisniku vastu sundis teda suguvõsa vastuseisu kiuste J.P.Lermontovile mehele minema. Abielu oli õnnetu ja varsti pärast poja sündi kolis naine oma võimuka ning rikka ema juurde tagasi. Tema lapsepõlv oli rõõmutu. Varase ea muljed jätsid ta hinge eluajaks rusuva jälje. Mihhail polnud veel kolmeaastanegi kui ema suri tiisikusse
W. Masing nimetas neid tühjadeks jampsimisteks. Masing oli teist tüüpi mees- ratsionaalne, kahe jalaga maa peal. Peterson vastupidine: haige, boheemlik, sügavmõtteline, vabavärssi meenutavad pigem. Kirjutas eesti keeles, eestlastele, tema aja eestlased ei olnud võimelised veel tema luuletusi vastu võtma. Antiikluulest mõjutatud värsid. Pigem läksid peale lihtsad valmid. Sündis riias, isa Viljandimaalt, oli Riias Jakobi Rootsi-Eesti koguduse kirikuteener. Ema Anna Elisabet Mihhailovna, suri 1807. Peterson õppis Riias, gümnaasiumihariduse sai Riias. Varakult ilmnes huvi keelte vastu. Juba koolipäevil hakkas tegema kaastöid ,,"Beiträgele". 1818 alustab oma värsivihikut. Sama aasta lõpus lõpetab gümnaasiumi ja asub Tartu Ülikooli õppima teoloogiat. Tol ajal oli TÜ-s ette nähtud 3 aastat loengute kuulamise kohustust, kuni aastani 1817 ei pidanud lõputunnistuse saamiseks tegema eksameid. Peterson pidi juba eksameid tegema - ühe suulise ja ühe kirjaliku
annaabi.ee 
