Muusikali „Cabaret“ retsensioon
Häirima jäi aga tugev aktsent
nii tekstis kui ka laulus ilmselt oli see taotluslik ja pidi vihjama tema inglise päritolule.
Mõneti segas see aga tekstist arusaamast. Üldse kippus osa teksti, eriti lauludes, kaduma
minema. Võib ju loomulikult lugeda ekraanidelt, aga kogu laulu sõnade lugemine on ikka liig.
Sellisel taustal eristusid väga positiivselt need näitlejad, kes suutsid ennast lavalt selgelt ja
arusaadavalt väljendada. Robert Annus Clifford Bradshaw'na oli tugevam Tatjana
Mihhailovast parem. Aga lihtsalt võrratud nii vokaalselt kui ka näitlejameisterlikkuselt olid
kaks näitlejat: Hannes Kaljujärv konferansjeena ja Silvi Vrait preili Schneiderina. Tugevad,
selged, väljendusrikkad, moduleeritud hääled lust ja rõõm kuulata. Vrait laulis Mihhailovast
lihtsalt üle - mitte üheaegselt laval olles, vaid üldmuljena. Schneideri osa ma filmist üldse ei
mäletanud ning seetõttu vaatasin filmi üle. Filmis pole härra Schultzi ja preili Schneideri osa