Isased isendid on emastest tundu valt väiksemad, 33,5 mm pikad, läbimõõduga 0,030,04 mm, valkja värvusega ning paiknevad ujupõieseinas. Filometroideste areng toimub ühe vaheperemehe, sõudiklase osavõtul (joonis 60). Filometroidoos esineb nii tiigimajandeis kui ka looduslikes veekogudes. Haiguse kulg võib olla äge või krooniline. Ägedalt kulgeb filometroidoos mõne nädala vanustel kaladel, kelle organismis migreerivad filometroideste vastsed vigastavad maksa, ujupõit, neere jt organeid. Haigestunud kalad ujuvad koordineerimatult, hiljem nad laskuvad veekogu põhja ja hukkuvad. Haigus kestab 23 päeva. Filometroidoosi krooniline vorm esineb kahesuvistel ja vanematel kaladel. Haiged kalad kõhnuvad, parasiitidega soomuse taskud punduvad, esineb soomuste erosiooni ja verevalumeid. Naha vigastustes hakkavad arenema saproleegniad ja sekundaarne mikrofloora
imiussid. Täiskasvanud parasiit erineb suurel määral metatserkaarist nii kujult kui ka sisemiselt ehituselt. Ta on 0,81,0 cm suuru ne. Tiigikaladest esineb diplostomoosi kõige sagedamini forellidel ja siigadel. Haigus ilmneb suvel. Pikkamööda hakkab silmalääts muutuma valgeks ja läbipaistmatuks. Silmamuna suureneb ja pundub silmakoopast välja. Väikese arvu metatserkaaride esinemisel silmades patoloogilisi muutusi ei täheldata. Migreerivad vastsed võivad vigastada aju veresooni ja olla samuti kalade lõppemise põhjuseks. Katseliselt on leitud, et umbes 20 metatserkaari vikerforelli ühes silmas kahjustab oluliselt ka nägemist. Kui metatserkaare on ühes silmas üle 25 isendi, jäävad vikerforellid kasvus kängu ja kaotavad nägemise. · Tserkarioosne diplostomoos Diplostomoos on paljusid kalaliike tabandav Diplostomum'i perekonna parasiitide noorvormide poolt põhjustatud invasioonihaigus, mis esineb kahe vormina:
Põhjustab: aastaaegade vaheldumine 2. Edasi-tagasi pilet Migreerutakse toitumispaika ja üks kord paljunemispaika. Tavaline semelpaarsetele liikidele – elu jooksul toimub 1 paljunemispingutus. nt: sääsed. Sünnivad/kasvavad lombis ja siis lähevad verd imema. Naasevad paljunemispaika, munevad ja surevad nt: vaikse ookeani lõhelised. Sünnivad jões, toituvad ookeanis ja paljunevad jões ning surevad. 3. 1-otsa pilet Väga haruldane. Migreerutakse 1 kord, tagasi migreerivad lapsed. NB! Täheldatud ainult liblikatel (admiral, monarh). Nt: Monarh Põhja-Ameerika Lousiana kandist milonitega rändavad Niššigani kanti, munevad ja surevad. Järglased rändavad tagasi. Eelis: Ükski loom ei spetsialiseeru sellise liigi toitumisele. Taimede puhul: Semelpaarne = monokarpne Interopaarne = polükarpne Demökoloogia lõpp 44 KOOSLUSÖKOLOOGIA – SÜNÖKOLOOGIA
aeglane allergiline reaktsioon (kr. allos -- teine, muu + ergon -- toime; pr. reaction -- vastutoime) -- hilistüüpi ehk tuberkuliinitüüpi allergiline reaktsioon. Areneb välja alates 5 --6 tunnist pärast allergeeni ja antikeha kontakti peremehe sensibiliseeritud organismis. Sellega kaasnevad proliferatiivsed protsessid retikuloendoteliaalsüsteemis ja sidekoes, mida saadab eosinofiilne infiltratsioon ning sidekoe pundumine. Reaktsioon fikseerib migreerivad parasiidivastsed läbitavates kudedes (nahas, sooleseinas, kopsukoes, bronhide ja sapikäikude seintes ning mujal). See põhjustab ka püsiparasiitide eluea lühenemist või nende hukkumist ja eemaldamist organismist. Hilistüüpi reaktsiooni tulemus on ka allergiliste granuloomide moodustumine. Vt. ka allergia, parasiidi patogeenne toime peremehesse. aerogeenne nakkustee (kr. aer -- õhk) -- õhukaudne nakkustee. Loomad nakatuvad
Agranulotsüütide tuumad ei koosne segmentidest, vaid on ümara kujuga Neutrofiilsed granulotsüüdid Sõmerad värvuvad nõrgalt, neutrofiilseid granulotsüüte on veres granulotsüütidest kõike rohkem – 55-60% Arenevad sünnijärgselt punases luuüdis ja nende rakkude eluiga on 5-9 päeva, kusjuures veres ringlevad rakud 8-12 tundi seejärel migreerivad organismi kudedesse, kõige rohkem sidekoesse Raku suurus ringlevas veres on 7-9µm, vere äigepreparaadis muutub rakk lamedamaks ja tema suurus on 10-12µm Raku tsütoplasmas paiknevad peened sõmerad (50-200), värvuvad neutrofiilselt lillakalt Tsütoplasma pealmine kiht on homogeenne ja ei sisalda sõmeraid, selles kihis paiknevad rohkearvulised peened filamendid Noortel rakkudel on tuum hobuserauakujuline või kepptuumne ja selliseid rakke on 5-6%
annaabi.ee 
