Lühiülevaade põhiseaduse ajaloost
Rahvasuveräänsuse kandjaks on see osa riigi
elanikkonnast, kellega riigil on juriidiline side ja seda peaasjalikult kodakondsusinstituudi
kaudu. Juba Cicero on juhtinud tähelepanu sellele, et riigi rahvas pole mitte igasugune suur
inimeste ühendus, vaid selline ühendus, keda seovad ühised huvid ja lugupidamine kehtiva
õiguse vastu. Riikides, kus elab mitmeid rahvusi, võib tõusetuda küsimus naturalisatsiooni
dimensioonidest. Eestis ongi juhtunud nii, et okupatsiooniaegseid migratsiooniprotsesse
mõjutati sihilikult Eesti kahjuks. Nii peaks meil kodakondsuse andmine riigi rahva
formeerimine olema seotud õnnestunud integratsiooniprotsessidega. Küll ei saa
kodakondsus integratsiooni asendada, see peab olema kodakondsuse andmise eelduseks.
Mõned Euroopa riikide põhiseadused sätestavad seepärast rahvasuveräänsuse kandjana mitte
lihtsalt rahva, vaid paljurahvuselise rahva. Samas on riike, mille põhiseadus ei sätestagi