Agrometeoroloogia eksami piletid
sisaldada veeauru. Taimedelt aurab nede peale jäänud vesi ja taime organismi kaudu mullast (transpiratsioon).
Välitingimustes mõjutab transpiratsiooni kõige rohkem õhuniiskus, mulla ja õhu temp, tuul ja valgus. Mida suurem on
mullaniiskus ja mida kuivem seejuures õhk, seda intensiivsem on transpiratsioon. Peamiseks aurustumise allikaks on
merede ja ookeanide pinnad. Sattudes atm veeauru kondenseerub moodustades pilved, udu. Võib kondenseeruda ka
miasmaapinnalt nt: kaste, jää, hall. Aurustumist mõõdetakse veekihi mõõtmisel mm-tes. Aurumise intensiivsus =
aurustumine/ ajavahemik pikkusega.
Potentsiaalne aurumine näitab maksimaalselt aurumist antud ilmastikus (tegelik aurustumine on väiksem). Potentsiaalse
aurustumise määravad: 1) aurustumise pinna temperatuur 2) aurustuva pinna kohal õhus oleva veeauru hulk, 3) õhuvoolu
kiirus auruva pinna kohal, 4) õhurõhk.
Kobedalt pinnalt on aurustumine väiksem