Vanemuise Sümfooniaorkestri hooaja avakontsert Vanemuise kontserdimajas 18. septembril 2009. a. Käisin reedel, 18. septembril Vanemuise kontserdimajas kuulamas Vanemuise Sümfooniaorkestri hooaja avakontserti. Kavas oli Antonin Dvorak'i Tsellokontsert h- moll op. 104 ja Johannes Brahms'i Sümfoonia nr 2 D-duur op. 73. Vanemuise Sümfooniaorkester asutati 1908. aastal Samuel Lindpere eestvedamisel. Ajalooliseks traditsiooniks on saanud, et teatri muusikalavastustes osalemise kõrval annab Vanemuise Sümfooniaorkester ka sümfooniakontserte. Orkester on esinenud ka mitmetes Euroopa riikides. Esimesena esitati Antonin Dvorak'i Tsellokontsert h-moll op.104, mis koosnes kolmest
Resonaator 1. Aerofonid 1. silindrilise läbimõõduga üks ja sama kogu pilli ulatuses (fl, kl) 2. kooniline läbimõõt suureneb konstantselt (ob, fag, sax) 3. ruupuri kujuline keeruline läbimõõdu suurenemine Trompet enamasti silindriline, kooniline osa väiksem. Võime jaotada oktaviaalseteks (kõik peale klarneti ülepuhudes oktav kõrgemalt) ja kvintaalseteks (klarnet ülepuhudes duodeetsim kõrgemalt) 2. Keelpillid õõnes korpus SÜMFOONIAORKESTRI STRUKTUUR 1) Puupuhkpillid (Fl, Ob, Kl, Fag, + Sax) 2) Vaskpuhkpillid (Cor, Tpt, Trb, Tuuba) 3) Löökpillid Lisapillid: Harf, Celesta 4) Keelpillid ( I ja II Vl, Vla, Ts, Kb) 2-ne koosseis : 2 Fl, 2 Ob jne. Tromboone kasutati esimesena Beethoveni 5 sümf IV osas. Keelpillid jagatakse pultideks. SÜMFOONIAORKESTRI PAIGUTUS Charles Ives [Aivs] Kasutas einevaid paigutusi. PUUPUHKPILLID Grupisisene kõlavärv on palju varieeruvam
Retsensioon 11.oktoobril 2013.aastal me külastasime kooliga Estonia kontserdisaalis toimuvat Põhjamaade sümfooniaorkestri 16.hooaja avakontserdit. Kontserdi üld eesmärgiks oli avada uus tahk Arvo Pärdi loomingust ning taas ringiga esitada ühe oma lemmikteostest Tsaikovski Kuuendat sümfooniat. Samuti on need lood head sügiseseks sisevaatluseks. Mängis sümfooniaorkester,mis esitas Arvo Pärdi loomingut, kes on sündinud 1935 aastal Eestis Paides.Tema loomingust esitati lugu "Silhoette". Samuti esitati Carl Nielseni muusikat, kes oli sündinud 1865. aastal ning surnud 1931.a, ta oli pärit Taani helilooja
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Malmö muusikaakadeemia Sümfooniaorkester Dirigent Neil Thomson VILHELMAS CEPINSKIS Muusika retsensioon XXXXXXXXXXXXXXXX Tallinn 2009 Mina külastasin 13. märtsil kell 19.00 Malmö Muusikaakadeemia Sümfooniaorkestri kontserti mis toimus Estonia Kontserdisaalis. Saal oli üllatavalt tühi ja palju oli välismaalasi kes tundusid üksteist kõik tundvat millegi pärast. Dirigentiks oli Neil Thomson kes on pärit suurbritanniast ning solist viiludaja Vilhelmas Cepinski Leedust. Orkster esitas instrumentaalmuusikat kolme erineva helilooja loomingust: Tõnu Kõrvitsa ,,Passacaglia" (esiettekanne) ,Max Brauchi ,,viiulikontsert nr1 g-moll,op. 26" ja Wilhelm Stenhammari ,,Sümfoonia nr 2 g-moll. Op. 34"
on lisanud sõnalise selgituse, et sisu paremini mõista: - pealkirja - kommentaari - pühenduse - Rimski-Korsakov Seherezade Programmiline muusika Rimski Korsakov https://www.youtube.com/watch?v=-Y5Vk9QRAvc Franz Schubert - Ta oli Austria helilooja. - Suurele osale oma instrumentaalloomingust lisas ta programmi. - Hetkemeeleolu väljendamiseks lõi ta lühipalu. Sümfooniaorkestri koosseis ja poeem - Paljud pillid omandasid tänapäevase kuju - võeti kasutusele uusi pille - sajandi keskpaiku konstrueeriti tuuba ning orkestri koosseisu lisandus harf. - Uued pillid tõid endaga kaasa sümfooniaorkestri koosseisu suurenemise. - Uueks zanriks romantismiajastu orkestrimuusikas oli üheosaline sümfooniline poeem. - Sümfooniline poeem on programmiline heliteos, mille keskmes on romantismi ideaalidele omaselt ilukirjandusest, ajaloost või mütoloogiast
kogemustega. Valgustajad seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Kui varem olid tellinud muusikat peamiselt kirik ja õukond siis 18.sajandil hakkas helilooja suhtlema laia ja anonüümse, enamasti väga asjatundliku publikuga. Sellise publiku ees saab end maksma panna vaid orginaalne ja ere väljenduslaad. Uus publik vastandas end 18.sajandi keskel teravalt eelmise ajastu maitsele. Klassikalise sümfooniaorkestri koosseis ja pillirühmade funktsioonid: Orkestri kõla põhineb keelpillidel: · I viiulid mängivad meloodiat. · II viiulid ,,peavad dialoogi" ja aeg-ajalt ühinevad esimestega. · Vioolad e. altviiulid mängivad harmooniatäidet. · Tsellod koos kontrabassidega moodustavad põhja. Uutmoodi kasutati aga puhkpille: · Puupuhkpillid (flööt, oboe, fagott) vabanesid keelpillide dubleerimisest, neid hakati käsitlema solistidena. · Uue pillina tuli orkestrisse klarnet.
viiul, teine viiul, vioola, tsello. Sümfoonia 4 osaline, ülesehituselt kiire-aeglane-menuett-kiire. Esitab sümfooniaorkester. Avamäng Instrumentaalne, tervikliku vormiga sissejuhatus. Tavaliselt sonaat-allegro vormis, esitatakse ilma kordustetta. Instrumentaalkontsert 3 osaline, esitab soolopill + sümfooniaorkester. Nimetus tuleb soolopilli järgi (nt. klaver + sümf. orkester = klaverikontsert) 3. Sümfooniaorkestri pillirühmad: Keelpillid, puupuhkpillid, vaskpuhkpillid, löökpillid. 4. Klassitsismi üldiseloomustus: Valdav on ilmalik- ja instrumentaalmuusika. Kaasnes õukonna võimu nõrgenemine. Klassitsism esmaklassiline, parim. Elavnes avaliku kontserdi elu, tekkisid muusika ühingud. Tellijateks olid kõrkodanlus. Muusik ei pidanud enam olema õukonna teenistuses. 5. Mitmehäälne muusika klassitsismi ajastul: Homofiilne mitmehäälsus. 6
1913 1976 Inglise helilooja Väga mitmekülgne: komponist, silmapaistev dirigent, erakordselt hea mängutehnikaga pianist. Heliloojana kirjutas kõikides zanrides. Loomingu põhiosa moodustavad ooperid, koorid ja orkestrimuusika. Looming Orkestrimuusika Kõige populaarsem teos "Variatsioonid ja fuuga Purcelli teemale". On tuntud ka nime all "Teejuht noortele orkestri juurde". Selle teose läbi tutvustab noortele sümfooniaorkestri pille. Ooperid ( 15 tk.) Tema peamine lavateos on ooper "Peter Grimes". ... Vokaalsümfooniline looming "Sõjareekviem" Olivier Messiaen 1908 1992 Prantsuse helilooja Tunnustus tema loomingule ei tulnud kiirelt. Maailmakuulsuse tõi teos "Kvartett aegade lõpust". Muusikaline traktaat "Minu helikeele tehnika".
Takti ja rütmi näitamiseks orkestrile. 7. Mis on partituur? Partituur on koondnoodistik. 8. Millalja kus asutati 1.eesti sümfoonia orkester? 1900. aastal, Tartus. 9. Nimeta kuulsaim Eesti sümfoonia orkester ja üks kuulus dirigent: ERSO, Eri Klas. 10. Nimeta sümfooniaorkestri pillirühmad (pillide juurde kirjuta vastavalt õige pillirühm): Viiul, altviiul, tsello, kontrabass- Keelpillid Klarnet, oboe, flööt, saksofon- Puupuhkpillid Trompet, tromboon, tuuba- Vaskpillid Taldrikud, timpanid, ksülofon- Löökpillid 11. Kes on kontsertmeister sümfooniaorkestri juures, tema ülesanne?
Takti ja rütmi näitamiseks orkestrile. 7. Mis on partituur? Partituur on koondnoodistik. 8. Millalja kus asutati 1.eesti sümfoonia orkester? 1900. aastal, Tartus. 9. Nimeta kuulsaim Eesti sümfoonia orkester ja üks kuulus dirigent: Erso, Eeri Klass 10. Nimeta sümfooniaorkestri pillirühmad (pillide juurde kirjuta vastavalt õige pillirühm): Viiul, altviiul, tsello, kontrabass- Keelpillid Klarnet, oboe, flööt, saksofon- Puupuhkpillid Trompet, tromboon, tuuba- Vaskpillid Taldrikud, timpanid, ksülofon- Löökpillid 11. Kes on kontsertmeister sümfooniaorkestri juures, tema ülesanne?
19. sajandil kasutati enamasti samu väljendusvahendeid, vorme ja esituskoosseise, mis olid käibel viini klassikute ajal. Seetõttu on muusikaajaloos nimetatud 18. sajandi keskpaiga ja 19. sajandi lõpu vahelist perioodi klassikalis-romantiliseks, milles võib eraldada klassitsistlikku ja romantilist etappi. Üleminekuperiood nende vahel jääb 19. sajandi esimesse veerandisse. 1. Millised olulised muutused toimusid 19. Sajandil sümfooniaorkestri koosseisus? Paljud pillid omandasid tänapäevase kuju, sümfooniaorkestri koosseis kasvas, võeti kasutusele uusi pille nt oboerühma lisandus inglisarv, klarnetirühma pikolo- ja bassklarnet. 2. Sümfooniline poeem on sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline teos, mis kajastab mingit poeetilist või filosoofilist ideed. Sümfooniline poeem on enamasti kirjutatud sonaadivormis. 3. Muutused sümfooniažanris romantismiajastuga
KLASSITSISM Nõrgenes õukonna ja kiriku võim (Suur Prantsuse revolutsioon); määravaks Muusika põhiliseks tellijaks sai haritud Kujunes välja klassikalise Vormid: valdavalt sonaadivorm; aga ka rondo ja Franz Joseph Haydn, 18. saj II pool klassiks sai haritud kõrgkodanlus. Elavnes avalik kontserdielu, nooditrükindus, kõrgkodanlus, kes pidas üleval orkestreid ja sümfooniaorkestri koosseis. varjatsioonid. Sonaaditsüklitena (1. osa Wolfgang Amadeus Mozart, 19. saj I veerand muusikaajakirjandus. tellis heliloojatelt teoseid. Õukondliku muusiku Väga populaarseks soolopilliks sai klaver. sonaadivormis); sonaat, trio, keelpillikvartett, Ludwig van Beethoven
Tegemist oli Tallinna Muusikakeskkooli orkestriga, mille dirigent Toomas Kapten vajas endale sagedaste eemalviibimiste tõttu kindlakäelist assistenti. Nii läkski kõik väga loomulikult -- koorijuhtimise kõrval hakkas Anu õppima Toomas Kapteni juures ka orkestridirigeerimist. Eesti Muusikaakadeemia lõputööks valmis uurimus Sergei Rahmaninovi vokaalsümfoonilise muusika ja vene rahvamuusika vahelistest seostest, tänu millele on temast saanud sai Moskva Sümfooniaorkestri lemmikuks. Alates 1995 aastast on ta regulaarselt osalenud professori Jorma Panula meistrikursustel Sibeliuse Akadeemias Helsingis ja Moskvas. Eesti eliitorkestri Eesti Riikliku Sümfooniaorkestrit (ERSO) ees debüteeris Anu 1997. aasta oktoobris Engelbert Humperdincki lasteooperiga "Hans ja Grete". Augustis 2002 lindistas Anu Tali eesti muusikat Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkestriga. Aastatel 20022006 töötas Anu Tali Vanemuises dirigendina.
Ansambli eri nimetused tulenevad muusikute arvust aga orkestril pillide erinevatest koosseisudest. 6. Nimeta enim tuntud erinevaid orkestriliike Sümfooniaorkester, kammerorkester, puhkpilliorkester, rahvapilliorkester, jazz-orkester 7. Kirjuta lahti, kust alates ajaloos saab rääkida tänapäevasest orkestrist. Tänapäevasest orkestrist saab rääkida alates 17. sajandi teisest poolest, mida nim. ajalos barokiajastuks. 8. Kirjuta lahti sümfooniaorkestri (kreeka keeles symphonia kooskõla) tänapäevane algus ajaloos ja kooseis. Mis on üldse sümfoonia? Sümfooniaorkestri tänapäevane kuju ja koosseis kujunes välja 18. sajandi teisel poolel. Sümfoonia on 4- osaline suurteos, mida mängib sümfooniaorkester, kus esimene muusikaline osa on ülesse ehitatud kahe kontrastse teema vastandamisel ja arendamisel nt. hea-halb, õilis-reetur. 9. Kes on dirigent? Kirjuta lahti tema ülesanded.
Ro c kooperi zanr tekkis 1960tel USAs ja Suurbritannias. Ro c kooper on v älja kasvanud m uusikalsit ning tugineb rock muusikast. Populaarseteks suzeedeks on selle zanri m üütide ja biibilegendide o manäolised tõlgendused NÄITEK S: Kristust kujutatakse m ässava hipina. Ro c k ooperis kasutatakse l õpetatud numbreid (aaria, koor), k õnedialooge, efektseid tantsuepisoode, aga ka huvitavat helikujundust ja valgusefekte. Ro c kooper v õib olla intstrumentaalselt esitatud nii sü mfooniaorkestri kui ka roc kansambli poolt. Esimene roc kooper oli Andrew Lloyd Webberi ,,to m m y ". Tuntuim roc kooperi looja on A.L.Webbery, kes on kirjutanud sellised tippteosed nagu: ,,Jesus Grist Superstar", ,, Kassid", ,, O operifantoo m". Ballett Nii nagu ooper, on ka ballett m uusikaline lavateos. Ka siin on terviklikuks kunstiteoseks ühentadud mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik s üzee ning kujutav kunst lavakujunduse ja kostüümide näol
neljakümnelt maalt, nagu näiteks Berliini ja Müncheni filharmoonikuid. Eri Klas on olnud Estoniaga seotud alates 1965. aastast, dirigendina, kunstilise juhina ja peadirigendina aastail 19751994, aastast 1994 audirigendina ja aastast 2004 ühtlasi Rahvusooperi nõukogu esimehena. Estonias on ta juhatanud üle viiekümne ooperi. Aastail 19851990 oli ta Stockholmi Kuningliku Ooperi peadirigent, aastast 1990 Soome Rahvusooperi külalisdirigent, 19911996 rhusi Sümfooniaorkestri peadirigent, aastast 1996 Hollandi Raadio Sümfooniaorkestri peadirigent, aastast 2003 sama orkestri peakülalisdirigent ja alates 1998. aastast Tampere Filharmoonia kunstiline juht. 2002. aastast alates on Eri Klas Tallinna Filharmoonia kunstiline juht. Eri Klas on teinud koostööd nimekate solistide Gidon Kremeri, Tatjana Gridenko, Natalja Gutmani ja paljude teistega. Ta on salvestanud hulgaliselt heliplaate koos mitme muusikaettevõttega. 9
Tartus asutatud esimese eesti sümfoonia dirigent. Lätte on päris Pikasillalt. Alustas viiuli õpinguid 8aastaselt, 19aastaselt lõpetas Ci mze se minari. T öötas koori ja orkestrijuhina Nõos ja Puhjas. Esi mene Eestlane , kes sai kõrghariduse LääneEuroopas. Lätte tähtsamateks ettevõtmisteks olid esi mene Eesti sü mfooniaorkestri asutamine, sam muti sü mfoonilise avamängu ,, Kalevala" ja ke elpillikvarteti loo mine, mis kuuluvad esi m este hulka vastavais zanreis. 19001907 tõusis Lätte Tartus esile aktiivse muusikuna, te ma tegevus h õl mas mitut valdkonda: · Muusikaelu organiseerija ( esi m ene sü mfooniaorkester) · Koori ja orkestrijuht ( IV üldlaulupeo üldjuht) · Klaveri ja orelisolist · Pedagoog ( klaveriõpetaja) · Muusikakriitik · Helilooja
2006 aastal pâlvis ta VII Cidade do Fundão konkursil Portugalis diplomi ning VI Chopini-nimelisel konkursil Narvas III preemia. 2007. aastal sai ta konkursil Noor Muusik I preemia ja VII Juliusz Zarêbski nimelisel konkursil Poolas II preemia. 2008. aastal pâlvis ta VII Chopini-nimelisel konkursil Narvas III preemia, 2009. ja 2011. aastal Chopini konkursil Petrozavodskis II ja I preemia ning 2012. aastal IX Chopini-nimelisel konkursil Narvas II preemia. Leo Dubovski on soleerinud Narva sûmfooniaorkestri ees (2005, 2008, 2012); osalenud rahvusvahelisel festivalil Klaver 2010 ja Klaver 2012 ning meistrikursustel Eestis ja Poolas. Ta esitas meile 3 Chopini masurkat ja veel mõned lood temalt, lisaks ka Shuberti palasid. Laura Lindpere Lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli kandle erialal ja käib Eesti Muusika-ja Teatriakadeemias magistriõppes. Tema puhul oli eriline tema pill, milleks oli kromaatiline kannel. Kromaatiline kannel (täpsemalt kromaatiline
rütmi, vasaku käega kujundab dünaamikat ja näitab pillirühmade sisseastumisi. 16. Mitu pillirühma on Mina tean? sümfooniaorkestris? Nimeta kõik Partituur on orkestripillide partiide pillirühmad. koondnoodistik. 17. Millisest põhimõttest lähtub Mina tean! sümfooniaorkestri pillide paigutus? Sümfooniaorkestris on neli pillirühma: keelpillid, puupuhkpillid, vaskpuhkpillid, löökpillid. 18. Kuida nimetatakse esimeste Mina tean! viiulite rühma juhtmängijat ja mis Väiksema kõlajõuga pillid on tema roll orkestris. ( keelpillid) asuvad eespool ja suurema kõlajõuga pillid (puhk- ja
annaabi.ee 
