Palmse mõis Palms in Kirchspiel St. Katharinen, Wierland Palmse mõis (saksa keeles Palms) on Eesti üks paremini ja terviklikumalt restaureeritud mõisaid. Mõis tekkis keskajal Tallinna tsistertslaste Mihkli kloostri valduste keskusena. 1510. aastal vahetas klooster mõisa Bertram Jungega Harjumaal asuva Nabala mõisa vastu. Alates 1522. aastast kuulus mõis von Metztackenitele ning alates 1676. aastast kuni võõrandamiseni 1919 von der Pahlenite aadlisuguvõsale. Mõisa viimane omanik oli Gustav von der Pahlen. Esindusliku ning Eesti ühe kaunima mõisasüdame väljaehitamine algas 1697. aastal, mil mõisa püstitati kahekorruseline barokne peahoone. Põhjasõjas hävinud hoone taastati vanade müüride põhjal 1730tel aastatel. Meieni on hoone säilinud 1782-85 arhitekt Johann Christian Mohri projekti järgi ümberehitatud kujul.
kõrvalhoonete, pargi ja ümbrusega terviklik mõis-muuseum. Peahoone on sisustatud mõisaaegse mööbliga ning on avatud külastajatele. Mõis-muuseumi haldab sihtasutus Virumaa Muuseumid. Palmse mõis (saksa k Palms) on Eesti üks paremini ja terviklikumalt restaureeritud mõisaid. Mõis tekkis keskajal Tallinna tsistertslaste Mihkli kloostri valduste keskusena. 1510. aastal vahetas klooster mõisa Bertram Jungega Harjumaal asuva Nabala mõisa vastu. Alates 1522. aastast kuulus mõis von Metztackenitele ning alates 1676. aastast kuni võõrandamiseni 1919 von der Pahlenite aadlisuguvõsale. Mõisa viimane omanik oli Gustav von der Pahlen. Esindusliku ning Eesti ühe kaunima mõisasüdame väljaehitamine algas 1697. aastal, mil mõisa püstitati kahekorruseline barokne peahoone. Põhjasõjas hävinud hoone taastati vanade müüride põhjal 1730tel aastatel. Meieni on hoone säilinud 1782-85 arhitekt Johann Christian Mohri projekti järgi ümberehitatud kujul.
seisund Muinsuskaitseameti hinnangul „halb“.19 29 Palmse mõisa peahoone enne uuendusi. Allikas: MKA 30 Palmse mõisa peahoone pärast uuendusi. Foto: Jaan Väli 2004 2004 Mõisakompleksi ajalugu on kirju ja tänaseni üsna hästi dokumenteeritud. Mõis tekkis keskajal Tallinna tsistertslaste Mihkli kloostri valduste keskusena. 1510. aastal vahetas klooster mõisa Harjumaal asuva Nabala mõisa vastu. 1522-1676 kuulus mõis von Metztackenitele, edasi kuni 1919. aasta võõrandamiseni von der Pahlenite aadlisuguvõsale. Esindusliku ning Eesti ühe kaunima mõisasüdame väljaehitamine algas 1697. aastal, kui Gustav Christian von der Pahlen lasi Jakob Staël von Holsteini jooniste järgi ehitada barokse peahoone. 1703. aastal rüüstati mõisasüda Põhjasõjas Vene vägede poolt. Mõisat asus taastama Arend Diedrich von der Pahlen, kes oli välismaal veedetud aastail õppinud ka arhitektuuri. Peahoone taastati 1730. aastaks. 1731
annaabi.ee 
