EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsamajanduse osakond Gabriel Kase PÄRNUMAA METSKONNAD Kodune töö nr. 2 Juhendaja Anton Kardakov Tartu 2011 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 METSAUUENDUS................................................................................................................5 Graafilised lisad...............................................................
vääriselupaiku on kokku 316 hektaril. Sealsed männimetsad on suure tootlikkusega ja on sageli killustunud väiksemateks tukkadeks. RMK korraldab iga-aastast metsauuendust, millest enamuse moodustab istutus, aga ka külv. 2010. aastal uuendati metsa 381 hektaril. Põlvamaal on soode all ligi 10% territooriumist ja need tekkisid tuhandete pärast jääaega moodustunud järvede kinnikasvamisel.3 Suurimad on Valgesoo ja Meeninkunno raba. 1 http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/polvamaa-metskond, üldinfo 2 http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/polvamaa-metskond, loodusväärtused 3 http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/polvamaa-metskond, looduslikud tingimused 5 Meeninkunno raba pindala on 1448 ha. Kesmine turbakihi paksus on 2,6 m ning suurim 5,8 m. Nimetatud raba on üsna noor - raba kujunemine algas 5000-6000 aastat tagasi maapinnalähedase põhjavee taseme tõusuga
8 Viited allikatele Tekst [1] Tartu-Jõgeva puhkeala. RMK. [http://www.rmk.ee/files/PA_kaart_tartu.pdf] (05.10.11) [2] Tartu-Jõgeva puhkeala tutvustus. RMK. [ http://www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/puhkealad/tartu-jogeva-puhkeala] (05.10.11) [5] Tartumaa metskonna üldinfo. RMK. [http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/tartumaa- metskond] (06.10.11) [6] Tartumaa metskonna looduslikud tingimused. RMK. [http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/tartumaa- metskond] (06.10.11) [9] Jõgevamaa metskonna üldinfo. RMK. [http://www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/puhkealad/tartu-jogeva-puhkeala] (06.10.11) [10] Jõgevamaa metskonna looduslikud tingimused. RMK. [http://www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/puhkealad/tartu-jogeva-puhkeala] (06.10.11)
3. Jätta puutumatuks veekogude kallasribad kui suurima ökoloogilise potentsiaaliga maastikuosad. 4. Kui looduslikke kooslusi on paiguti napilt, asendada neid haljastusega ning metsatukkadega." Metsamajandus. Metsandussektor on Eesti majanduse oluline tugisammas. Riigimetsa heaperemehelik majandamine teenib tulu riigikassasse ja annab tööd tuhandetele inimestele. RMK Metskonnad. Riigimetsade uuendamise, kasvatamise, kasutuse ja metsakaitse kavandamisega tegelevad RMK metskonnad. Metsamajandamise hea tava. Oleme eelmiselt metsameeste põlvkonnalt saanud hästihoitud riigimetsa, kus kõrvuti metsa majandamise ja puidu tootmisega on alati tähtsaks peetud ka looduskaitset. RMK osaleb aktiivselt metsade kaitsega seotud projektides ning mõistab oma kandvat rolli selles. Väga oluline on samas ka läbimõeldud tegevus majandatavates
aastal 11,3 tuhat, 1960 aastal 7,5 tuhat ja 1965. aastal 16,7 tuhat kg metsaseemet . Aastail 1966–1970 varusid metsamajandid aastas keskmiselt 783 kg kuuse- ja 3922 kg männiseemet. 35-aastastes hariliku männi geograafilistes katsekultuurides läbiviidud uurimused andsid kinnitust, et Eestist kogutud seemnest kasvanud männid on oma kasvuomadustelt parimad. Seega selgus , et tuleks hakata meil endil intensiivselt arendama seemnekasvatust. Metsaseemneid kasutavad metskonnad ja erametsaomanikud. RMK taimlad säilitavad oma külmlaos Eesti metsade uuendamiseks vajalikku seemnevaru, mis normi kohaselt on kuuseseemneid seitsme aasta varu, männiseemneid nelja aasta varu ja kaseseemneid kahe aasta varu. Kullengas asuv käbikuivati kuulub sada protsenti RMK-le ja Kilingi-Nõmme lähedal Maranas asuv kuulub ASile Eesti Metsataim, mille suurosanik (60%) on keskkonnaministeerium ja ülejäänud aktsiate omanik on Soome firma Forelia Oy. Keskmiselt
Lavamaa põhjaosas on pinnakate kohati väga õhuke, siin asuvad loopealsed, kus esineb hulgaliselt karstivorme, millest tuntumad on Kostivere, Tuhala ja Kuivajõe karstialad. 5 Harjumaa pinnakate koosneb paljudest settetest, kuid kõige sagedamini esineb moreen setteid. (vaata lisa 1, joonis 3.) Harjumaakond on suhteliselt tasane ja seda peamiselt pinnakate õhukesele kihile. 4 https://et.wikipedia.org/wiki/Pinnakate 5 https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/metsamajandus/metskonnad/harjumaa-metskond 5 Mandrijäätekkelised pinnavormid Eesti pinnamoe kujunemises on suurt osa etendanud mandrijää. Viimane Weichseli jääaeg algas umbes 110 tuhat aastat tagasi. Aeglaselt edasiliikuv jääliustik kulutas ja lihvis enda all olevat pinda, tekitades mitmesuguseid kulutusvorme. Enim on mandrijäätekkelisi
vetevõrk ning põhjavett kasutatakse joogiveena. Otepää kõrgustiku põhjavee kättesaadavus võib kohati halb olla. Kuid selle eest on vesi hästi kaitstud ja reostusoht on väga väike (Metsur 2014). Otepää põhjavett tuleb puhastada kuna see on rauarikas (AS Otepää Veevõrk. Ettevõttest, 2015). 13 Peaaegu pool Otepää kõrgustiku alast on metsa all. Kõige levinum puuliik on mänd ja kõige rohkem on palumetsasid (RMK. Metskonnad, 2015). 8. TURISM JA LOODUSRESSURSSIDE KASUTUSPOTENSIAAL Otepää kõrgustikul asub Eesti talvepealinn Otepää. Soodsa kliima ja omapärase reljeefi tõttu on sinna rajatud mitmeid talispordi harrastamise keskusi: 1. Tehvandi Spordikeskus – Eesti kõrgeim suusahüppamägi K90, staadionikompleks koos lasketiiru ja pealtvaatajate tribüüniga suurvõistluste jaoks, murdmaasuusa- ja rullsuusarajad, 2
Tehti ka osalisi erandeid. Alguses tehti võõrandamine tasuta, hiljem tehti tasuliseks (väga odav sundhind, mida suurem tükk, seda rohkem hakati hinda maha tõmbama). 1/7 turuväärtusest oli see hind mis neile määrati. 2 Maareformi käigus eraldati mõisate metsamaad. Mõisad olid sel ajal oma metsamajanduse välja arendanud, kohati olemas mõisate metskonnad (spetsiaalsed). Põllumajandusmaad: kui olid renditalud, siis need muudeti riigirenditaludeks rentnikud hakkasid talusid välja ostma. Asundustegevus. 1929.loodi asundustegevuse seaduslik baas ja Asunduskapital. Põhimõtteliselt: uute põllumajandusmaade rajamine. Asundamiseks võeti seni kasutamata maa tehti maaparandust, krunditi. Müüdi väga soodsate hindadega tahtjatele. Loodi ca 3000 talu see on
tegevuste eest, nagu illegaalne raie, metsa kasutamise toimingute rikkumine, metsa reostamine, süütamine, koduloomade kahjustused, metsloomade kahjustused, tulekahjud, haigused, kahjurid ja teised loodusõnnetused, mehaanilised puude ja pinnase kahjustused. Kõikides metsades, vaatamata omandiõigusest, peab olema üldriiklik metsakaitse tuletõrjevahendite süsteem, sealhulgas järelvalve, ärahoidmise ja kaitse abinõud, mida finantseerivad metskonnad ja omavalitsused. Koduloomade söötmine riigimetsades on keelatud, juhul kui keskkonnajuht pole teisiti määranud. Loomasööt erametsade raiealadel ja noorendikel alla 20 aastase puistu vanusega on keelatud. Hävinud või kahjustatud metsad tuleb uuendada kahju tekitajate rahade arvelt ja kui ei ole võimalik kahju tekitajaid välja selgitada, siis riigi, metsakuberneride ja omanike rahade eest. Leedu riik eraldab ka vahendeid metsakahjurite ja -haiguste suurte kollete tõrjeks
(Jõgevamaa, 2009, lk 89). Jõgevamaa metskonna üldpindala on 68 815 ha ja metsamaa moodustab sellest 79%. Jõgevamaa metskonnas domineerivad salu- ja soovikumetsade tüübirühma metsad. Laialdaselt on levinud on ka metsakuivenduse tulemusena kujunenud kõdusoo tüübirühma metsad. Puuliikidest domineerib kask, teisel kohal on kuusk ja kolmandal mänd.[http://www.rmk.ee/metsa- majandamine/metsamajandus/metskonnad/jogevamaa-metskond] Hoiumetsi on Jõgevamaal umbes 7,1% (Jõgevamaa keskkond, 2008, lk 18). 2. Ressursside ja nende kasutusvõimaluste hindamine Jõgeva maakond on suhteliselt hästi erinevate maavaradega varustatud. Maakonna põhja- ja edelaosas asuvad suured soomassiivid turbavarudega, lääneosas on küllalt suured kvaliteetse lubjakivi- ja dolomiidivarud. Keskosas Vooremaa ümbruses leidub moreense tekkega kruusavarusid ja Peipsi ääres jääjärvelise tekkega liivavarusid
-PARASVÖÖTME OKASMETS -> Soome, Venemaa -> (eba)tsuuga, mänd, kuusk -> tähtis tarbepuit, madal juurdekasv, hõre -LÄHISTROOPILINE VAHEMERELINE METS -> Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia -> küpress, korgitamm, viigipuu -> väike juurdekasv, keskkonnakaitseline *kõrged puud ja liaanid 79. Metsade mõõtmis- ja hindamisviis METSAPINDALA - h/km2 METSASUS - % PUIDUVARU - m3 või tihumeeter METSADE AASTANE JUURDEKASV - m2/h 80. METSAD -> REGIOONID -> METSKONNAD -> KVARTALID 81. Nimeta metsade hävimist põhjustavaid nähtusi? -pidevad metsatulekahjud [alepõllundus] (Kagu-Aasia, Indoneesia); -happevihmad (Jaapan, Saksamaa, USA kirdeosa) -pidev põllumaade laiendamine metsade arvelt (Kagu-Aasia, Lõuna-Ameerika) -metsade röövraie (Indoneesia, ~ arengumaad) -suur puidukasutus (USA, Lääne-Euroopa) 82. Mis asi on HARVESTER? (masin, mis raiub ja lõhub puid.) 83. Kuidas liigitada energiavarasid?
www.jahindusinfo.ee Kährikkoer on väikese tüseda keha ja lühikeste jalgadega loom, kelle päriskodu on Ida- ja Kaug-Aasias. Kähriku seljakarv on kollakat ja pruuni kuni mustjaspruuni värvi, kõhupool on kollakaspruun. Karvastik on väga tihe, pealiskarvad pikad ja karedad. Eestisse toodi kährikkoer 1950. aastal jahifauna täiendamiseks: 86 isendit lasti lahti kolmes erinevas kohas (Pikknurme, Põlula ja Lihula metskonnad) millele järgnes kährikute kiire levik üle terve Eesti (üksikuid isendeid tabati meie aladelt juba varem Venemaa Euroopa osas oli kährik 1930te lõpus juba tavaline). Kährikkoer eelistab elupaigana niiskeid alasid: veekogude lähedust, roostikke, puisniite, võsastunud heinamaid, sood, leht-ja segametsasid. Kasutab sageli teiste loomade mahajäetud urgusid, elab ka puujuurte all või kividevahelistes urgudes, tihedas põõsastikes jm. Eluviis valdavalt öine
metsamajanduse huvide arvestamiseks. Samal aastal töötati juba 14 metskonnas ja raiuti kokku 32 400 m3 puitu, sellest küttepuitu 21 600 m3 (Riigi ..., 1932). Peamine tarbija oli elanikkond, sest riigiasutusi ja sõjaväge varustas küttekomitee. . Juunis 1920 toimunud metsaülemate koosolekul nõuti juba küttekomitee likvideerimist ja tema varade üleandmist Metsade Peavalitsusele. Likvideerimine sai teoks 14. septembril 1921.a. . Metskonnad töötasid 1920.a. üles 362500 m3, millest kütteks läks 79 %, ning 1921.a. 450 000 m3 ja 74 %. Seega koondus riigimetsatööstuse tähelepanu just küttepuidu valmistamisele, tehti ka küttehagu ja kännupuitu. 1920.a. kaeti 88 % suur- ja kesktööstuse küttetarvidusest puiduga (põletati 797 000 m3) ja 1921.a. 71 % (789 000 m 3), millele lisandus vastavalt 7400 ja 35 500 m3 kännupuitu. Ka raudtee töötas 1921.a. 96 % ulatuses puiduküttel, kasutades 376 000 m3 puitu. 1919.a
metsamaadelt. Kui fosfori ja lämmastiku väljauhtumine metsamaadelt on keskmiselt vastavalt 0,081 ja 3,4 kg/ha aastas, siis põllumajandusmaadelt vastavalt 0,37 ja 11,0 kg/ha aastas (Protection..., 1995).. Keskmiste äravoolumoodulite alusel tehtud ligikaudne arvestus näitas, et lämmastiku väljakanne pilootmetskondade metsamaadelt oli järgmine: Karula 3,0 kg/ha a., Maidla 3,4 kg/ha a. ja Kloostri 3.8 kg/ha a. (Management..., 1998) (nimetatud metskonnad eksisteerisid 1988.a.). Näiteks Rootsis on leitud vastav näitaja olema (puistud, lageraie alad ja sood kaasa arvatud) 5 kg/ha a. (Fleischer, Stibe, 1989). Metsamaade kuivendamise tulemusena äravool suureneb ja sellega ka lämmastiku väljakanne, kuid võrreldes juurdetuleva lämmastiku hulgaga jääb see siiski suhteliselt madalaks. Kuna metsi Eestis ei väetata tänapäeval, on metsamaadel peamiseks lämmastiku allikaks sademed. Sademetega langeb keskmiselt 14 kg N/ha aastas
Eesti metsandussektoris 1990ndatel aset leidnud reformide käigus toimusid mitmed sündmused, mis viisid lõpuks RMK asutamiseni. Järgmistes lõikudes on kronoloogilises järjekorras toodud kõige olulisemad neist. 1. märtsil 1992 lahutati metsatööstus riigimetsade majandamisest. Metsatööstus erastati ja riigimetsade haldamise eest hakkas vastutama Riiklik Metsaamet, mille juhtimise alla läksid riigimetsamaade talitused, metskonnad, riigijahimajandid, puukoolid, Sagadi koolituskeskus, Räpina metsakool ja Metsamajanduse Ökonoomika- ja Infokeskus. Juunis 1995 käivitati Eesti metsanduse arenguprogramm, mille peamine eesmärk oli riikliku metsapoliitika põhimõtete täpsustamine ja tuleviku arengueesmärkide määratlemine. Juulis 1997 kiitis Riigikogu heaks riikliku metsapoliitika, mille koostamisel võeti aluseks just nimetatud arenguprogramm
annaabi.ee 
