Äntu valgejärv Äntu Valgejärv on ümariku kujuga järv Äntu metsavahikohast paarsada meetrit kagu pool. Ta pindala on 1,4 ha, suurim sügavus 8 m. Kaldad on kõikjal õõtsikulised, kaugemal kaetud metsaga. Läänekaldal on väike ujumissild. Põhja katab järvelubi. Valgejärve läbib Rohelisest järvest tulev ja Linaleojärve voolav oja. Järve vesi on heleroheline ja väga läbipaistev (6,1 >6,8 m), tõenäoliselt kihistunud. Aastail 1967 oli taimestikku vähem kui Sini ja Rohelises järves. Veepeeglit piiras pilliroog,
kooslused kajastuvad elukeskkonnas meie ümber. Pärandmaastik võib olla ka selline maastik, mis on kujunenud inimtegevuse läbi, näiteks linnamaastik. Traditsioonilisi Eesti pärandmaastikke võime erinevate ajaloo kihistustena kohata näiteks Lahemaa Rahvuspargis, Matsalu Rahvuspargis või Rebala muinsuskaitsealal (Maastikupärand). Pärandkultuuriks oleme viimasel aastakümnel hakanud nimetama eelmiste põlvkondade elu- ja tegevuse jälgi maastikul. Näiteks: endistest koolimajadest või metsavahikohast on saanud kellelegi suvemaja, vana kõrts või vesiveski on kasutuses mõnel muul eesmärgil. Vahel on aga aeg teinud juba oma töö ja maapinnalt kulutanud viimasedki jäljed heinaküünist või peitnud põlise piirikivi mulla alla (Pärandkultuur). Toidupärandi moodustavad perekondlikud traditsioonid ja retseptid, mida antakse põlvest põlve edasi, sinna kuuluvad ka nõud ja tekstiilid aga ka lauakombed ja mälestused (Toidupärand).
annaabi.ee 
